Lintvundament

[xxxxxxx]

Tänasel päeval ehitatakse palju plaatvundamente...või ainult põrandaplaate soojustusel...kuidagi on raske aru saada? Kuidas aga ehitada õigesti lintvundamenti ? Millised kihid käivad vundamendi taldmiku ja hoone seina vahel...v keegi teab soovitada iseehitajale kirjandust kus on need kihid õigesti kirjas?

[vuuk]

Vundamendi puhul on mõistlik lähtuda konkreetsest hoonest ja aluspinnasest millele see hoone kavandatakse. Hooned ja alused ehk lähtetingimused võivad olla erinevad. Kui raha ei ole ülearu, siis oleks minu arust mõistlik lähtuda optimaalsuse printsiibist. Kuuril ja pilvelõhkujal on optimaalsuse printsiibist lähtuvalt väga erinev vundament. Konstruktiivselt peab vundament võtma vastu hoone raskusest tuleva koormuse ja kandma aluspinnasele. Nõrk aluspinnas vajab laiemat ja tugevamat taldmikku. Tugeval aluspinnasel võib taldmik olla kitsam ja nõrgem. Taldmiku tugevus sõltub:
-selle ristlõikepindalast,
-betooni tugevusklassist,
-armatuurvarraste läbimõõtudest, nende hulgast ning paiknemisest, armeerimise viisist ning armatuurvarraste tugevusklassist.
Lisaks on vundamendid oluline ehitada nii, et külmakerkeohtliku aluse korral külm vundamendi taldmiku alla ei pääseks.
Elamutele või keskmistele kõrvalhoonetele võimalikud vundamentide põhimõttelised skeemid olen "joonistanud" oma kodulehele siia: https://vuuk.ee/sk_vundamendid.php
Ehk saab (alustuseks) nende abil esialgset ettekujutust.
NB (vihjeks): Need skeemid ei ole muidugi ehitusprojekti joonised Ehitusseadustiku mõistes.

Aga mida teemaalgataja kavatseb ehitada sellele lintvundamendile ja milline on selles konkreetses asukohas alus?
Alustuseks võib iseehitaja leida mõningast teoreetilist infot sel teemal näiteks Tiit Masso raamatust "Väikemajad". Samas, tänastele inimeste ootustele ja nõuetele vastavate tulemuste saamiseks on sealsele infole kindlasti veel lisaks teadmisi ning oskusi omandada vaja.

[xxxxxxx]

Tänud ülevaate eest...! Vaatan, et inimkond on avastanud soodsama materjali kui vahtklaas! Mõningad julgevad isegi põrandaplaadi alt plaatvundamendi välja visata.....ja kohe sellele imelisele materjalile elumaja püsti panna. Mõtlen, et kui ma nüüd järgmises elus peaks rotina sündima, siis tean kus on soe ja kuiv keskkond mõnusaks eluks...kui aga see, paganama peremehe, ämm pole sinna ligidale mõnda Pargitatra nimelist nuhtlust istundand....nii ilus taim ju....

[Kalvis]

Plaatvundamendid on popid lihtsa ja odava lahendusena. Lükkad mulla ära nn. platsi siledaks. Laotad vahtplasti koos L külgedega laiali. Viskad sarrust sisse koos küttetorudega. Tellid betoonauto.

[Küülaline]

Plaatvundamendid ... Laotad vahtplasti ... Viskad sarrust sisse koos küttetorudega

See ei pidanud ju plaatvundament olema vaid soojustatud põrand otse pinnasel.

[xxxxxxx]

Eks kindlam ole valada lintvundamendi sisse eraldi ujuv põrandaplaat...mind huvitab aga see mõttekäik miks Arvo ei soovitanud oma ehitusõpikutes kunagi soklit vundamendist isoleerida...ega ka teised hilisemad autorid.
Vanasti ehitati ka kõrgemaid sokleid ja oi neid diskusioone, et kuidas oma maja sokleid korras hoida. Vanematest, eriti kivihoonetest oli ju küll näha, mida kapillaarselt tõusev niiskus teeb...aga ei pakutud ühtegi rohtu selle vastu...

[vuuk]

Ajad muutuvad ja koos aegade muutumisega muutub kõik meie ümber. "Arvo" ajal ei olnud "Arvo" (näiteks) ka kogu aeg näpuga nutiseadmes või arvutiklaviatuuril... .
Ma ei ole kindel, kas sain päris sedamoodi aru, mida öelda taheti, aga panen omalt poolt piltmõistatuse, mille selleks otstarbeks spetsiaalselt tegin.
Ehk aitab pilt tuua sõnadele selgust:

"Mis on pildil suhteliselt valesti?"
Pean silmas siinkohal ka seda, et valesti või õigesti võib olla suhteline.
Mulle näib, et hakkame jõudma järjekordselt "katkise kummiku" teemasse (väljendi autoriks on minule teada olevalt austatud kaasfoorumlane Alar Piirfeld).
Kas "x..." peab silmas vundamendi sokli osa all paiknevast hüdroisolatsioonist NR 2?

[xxxxxxx]

Tundub, et ajaga hakkavad ka ehitusterminid ää ununema...nn katkist kummikut ei mäleta, aga ilma tallata kummikut küll! Siin nr 2 on aga ainult tald... Rääkisin vundamendi soklist, mis on naha ja karvadega juba tervenisti maapinnal....püüan pilti panna...kui oskan ...maapinnapealsed ehitise osad võiks ikka maapinnast eraldatud olla.

[vuuk]

Tõstsin hüdroisolatsioonikihi maapinnast kõrgemale.
Kui peale ei pritsiks, siis mõnel juhul oleks jumet küll.
Samas, "Arvo" ajal lahendati see enamasti pigem sokli materjali abil. Õige sokli materjal ei karda vett ja on suure külmakindlusega.
Eks ka tänapäeval oleneb suuresti materjalivalikust.
See minu eelmises postituses oli küll minu "joonistus", aga mitte minu väljamõeldis. Olen sellist või analoogset lahendust näinud mõnes projektis ja ka mõne mitte minu ehitatud vundamendi juures. Kummik vees, millel on vaid tald.

[Urmas]

Vanasti ehitati ka kõrgemaid sokleid ja oi neid diskusioone, et kuidas oma maja sokleid korras hoida. Vanematest, eriti kivihoonetest oli ju küll näha, mida kapillaarselt tõusev niiskus teeb...aga ei pakutud ühtegi rohtu selle vastu...

Tere tulemast tänapäeva ja mina pakun mitte küll rohtu, aga laisa inimese ja raha kokkuhoiu varianti.! Näiteks columbial on olemas nn murtud õõnesplokk, mida olen näinud raha lugeda oskavate tellijate eramute ehitusel ehk 2in1. Jääb ära eraldi tasustamine töö eest ja lisamaterjalide ostmine sokli viimistlusel. Vähemalt minu jaoks olid need plokid piisavalt dekoratiivsed ja ei mingit muret kapillaarniiskusega, mis kipub soklil eraldi viimistlust pekki keerama. Üks suvaline viide kah, millest kirjutasin. https://www.columbia-kivi.ee/murtud-oonesplokk