Kuidas „Kuidas käsi käib?” muutus meemiks

[addictedtowood]

Kunagi ammu, lausa muistses Eestis, oli fraas „Kuidas käsi käib?” täiesti tavaline tervitus. Sellega pöörduti nii tuttavate kui ka lihtsalt külla sattunute poole. See oli universaalne küsimus: kuidas sul läheb, kuidas end tunned – sõna otseses mõttes „kuidas käsi käib?”.

Vastus oli samuti lihtne ja klassikaline: „Hästi käib!” või „Käib kah.” Täpselt parajad väljendid, et anda edasi päeva meeleolu ja olukorda.

Aga aeg läks edasi ja, nagu ikka juhtub, hakkasid inimesed fraase mugandama – elu läks kiiremaks, keel lühemaks. Kõigepealt kadus pool lausest: „Kuidas käsi käib?” muutus „Käsi käib”, siis juba „Käsi käi”. Ja siit läks asi päriselt põnevaks – lõpud neelati alla ja alles jäid peaaegu arusaamatud häälitsused. Midagi stiilis: „Käs käi.”

Aga see polnud veel kõik. Ühel hetkel, kitsamas ringis – meil tööl, nende vahel, kes „olid teemas” – muutus see fraas äkki naljakaks, peaaegu kassilikuks kujuks: „Kõs-kõs-kõs!”
Siin hakkas heli tähendusest ette jõudma. Fraas muutus mänguliseks, pani muigama ja toimis omamoodi salasignaalina.

Ja siis tulid mängu kõige loovamad pead. Kui alles on jäänud sisuliselt kolm „K-d”, siis miks mitte viia see maksimumini? Nii sündis uus kultuslik tervitus:
„K kuubis” (K³).

Nüüd piisab, kui naeratad, kallutad kergelt pead ja ütled:
— K³!

Kes teab, see saab kohe aru.
Kes ei tea, see küsib kindlasti üle – ja siis, tekkib põhjus seda lugu rääkida: kuidas ühest lihtsast tervitusest sai… päris korralik meem

Milliseid väljendeid te ise olete lühendanud või kuulnud?

[betoonieri]

Jah mäletan isegi kui põhikoolis käies hommikuti tervitasime ime asjadega! Oli ilus maaelu! Lihtsalt kogunesime ja läksime bussipeatuse poole, hommiku tervituseks oli "terv, ok, okas" ja mis iganes muu praht ! Ole mureta, see läheb üle kui mõistus areneb välja! Pole vaja solvuda ja kiidan postituse eest, et tuletasite meelde pubertediiga

[Walter2]

Vastus oli samuti lihtne ja klassikaline: „Hästi käib!” või „Käib kah.” Täpselt parajad väljendid, et anda edasi päeva meeleolu ja olukorda.

Venekeelse rahva hulgas kes eriti intelligentsed tahtsid välja paista oli moes vastata : Varrukast sisse, varrukast välja! See tundus olevat 90-ndatel üks väheseid riigikeelseid väljendeid, mis ära õpiti ning omavahelistes vestlustes ka kasutati.

[ping]

Vastus oli samuti lihtne ja klassikaline: „Hästi käib!” või „Käib kah.” Täpselt parajad väljendid, et anda edasi päeva meeleolu ja olukorda.

Venekeelse rahva hulgas kes eriti intelligentsed tahtsid välja paista oli moes vastata : Varrukast sisse, varrukast välja! See tundus olevat 90-ndatel üks väheseid riigikeelseid väljendeid, mis ära õpiti ning omavahelistes vestlustes ka kasutati.

Küsiti ka:
"Kuidas kusi käib?"
Millele vastati nagu olukord lubas:
"Vastu maad ja vahutab" või
"Küsijale varbale/taskusse."

... Ole mureta, see läheb üle kui mõistus areneb välja!
Pole vaja solvuda ja kiidan postituse eest, et tuletasite meelde pubertediiga

Kuna tähtedega antakse edasi ainult ca 20% infost ja põhiinfo tekkib intonatsioonist ning miimikast, siis tegelikult kõik sellised lühendid kaotavad ajaga tähtsust.

[tcumen]

Kuidas kube kärab?

[Urmas]

Käisin vahepeal staabis pahega tegelemas ja tuli millegipärast meelde kunagine juhtum. Eelmise sajandi 80-ndate keskpaiku sain Pääsküla perroonil kokku oma tolleaegse ametliku ämmaga, kes oli koos kahe sõbrannaga. Olgu, tema tutvustas mind neile oma tütre abikaasana ja siis mainis mulle oma kahte tuttavat nimepidi. Oma arust viisaka noormehe ja ämma väimehena nõkutasin peaga, pistsin mõlemile ta sõbrannale käe pihku ja ja mainisin ka oma nime. Läks paar paar nädalat mööda ja sain teadma, et ma olevat olnud täielik mats, sest ei suudelnud tutvustamisel ämma sõbrannade kätt. Noh, eks meil(mul ja tolleaegsel ämmal) oli erinev kasvatus. Mul oli nõukaaegne "käsi pihku" ja nimi, aga ämma jaoks pidi iga meesterahvas talle tutvustava naisterahva poole sügavalt kummardama ja käepealset suudlema. Kas ikka peab suvalise, perroonil seisva naisterahva pesemata(?) kätt suudlema? Äkki sellel I EV aegsel proual oli ekseem ja siis ma rongis istudes peale proua viisakussuudlust limpsan oma keelega enda huuli ja saan nakkuse?
Mul läks film jooksma, et kui sarnane situatsioon oleks olnud tänasel päeval ja ma oleks neile visanud hitlerjugendliku tervituse koos hüüdega "K kuubis", mis siis oleks juhtunud. Kas mind oleks arestimajja pistetud? Niipalju siis erinevaid arusaamisi viisakustervitustest.