Ridaka põrandad

[J03lG]

Tere

Soovin küsida nõu, kuidas valada põrandad ridaelamuboksi esimesel ja teisel korrusel. Esimesel korrusel on aluspindadeks köögis ja esikus puitkarkass, elutoas õõnes betoonpaneel ning hoone sisese trepi ees ca 100mm paksune betoonpaneel. Teisel korrusel samuti õõnes betoonpaneel kuid trepi ees tundub valatud betoonpaneel. Erinevate aluspindade kõrguste erinevus on arvestatav. Esimese korruse ühes 100mm paneelis läbiv pragu ning keldrist on näha ka vajumist. https://ibb.co/6cpmmGvC. Mõlemale korrusele on ka plaanitud vesipõrandaküte. Kas EPSiga aluspind tasapinda ajada? Kas betoon või kipsvalu? Lisan veel pilte hetke seisukorrast.
https://ibb.co/JjVKLkvp
https://ibb.co/NgkNj4zm
https://ibb.co/tMx1HZBj
https://ibb.co/Txhjn4Hz

[tabarabarap]

Keldrist post alla, liiva ja penoga kõik tasapinda ja kipsivalu peale

[addictedtowood]

Kui see oleks minu enda ridaelamu, siis ma teeksin nii: kõigepealt laseksin pragunenud 100 mm paneeli konstruktoril üle vaadata ja vajadusel toestada või parandada. Seda kohta ei tohi lihtsalt kinni valada lootuses, et uus põrand hoiab asja koos — hiljem maksab see topelt kätte.

Pärast seda teeksin kogu süsteemi ujuvana. Kõrgused ajaksin paika EPS/XPS-iga, sest see annab soojustuse ja võimaldab kõik pinnad ühele tasemele saada. Puitosa peale paneksin enne jäiga kandeplaadi, mitte ei valaks otse puidule. Seejärel vesipõrandaküte ja vähemalt 60–70 mm armeeritud valu.

Kõige tähtsam asi sinu puhul: puit ja betoon peavad jääma omavahel eraldatud dilatatsioonidega. Just see päästab hiljem pragudest ja “mängivast” põrandast.

Ma ei soovitaks siin odavat või kiiret lahendust. Sul on liiga erinevad aluspinnad ja juba olemasolev vajumine. Korralikult tehtud ujuvpõrand on küll kallim, aga see on lahendus, mille peale saab 10 aasta pärast ka rahuliku südamega põrandakatte panna ilma, et kuskilt midagi praguneks või vajuks.