Planeedi Maa päästmine

[juhtmepunt]

Sa pidasid populistliku mögana ja 0-infoga vist seda teksti silmas?

"Norm vennad" lootsid ka kunagi omal moel maailma parandada aga kui nad mõistsid, et kurss eesmärgi saavutamiseks on valesti valitud, siis vanuse lisandudes julgevad seda ka välja öelda, sest kaotada ei ole neil enam midagi.
Noorematel on vaja lapsed koolitada ja majalaenud maksta ning nemad kiidavad takka oma sissetuleku säilitamiseks.

[kunn24]

Sm Juhe, kuidas Anto Raukas Teie konstruktiivsest kriitikalaviinist pääses? Hulk YT videosid tema etteastetest: https://www.youtube.com/results?search_ ... nto+raukas

[juhtmepunt]

Sm Juhe, kuidas Anto Raukas Teie konstruktiivsest kriitikalaviinist pääses? Hulk YT videosid temas etteastetest: https://www.youtube.com/results?search_ ... nto+raukas

Väga austatud seltsimees kunn, kõigega ei jõua ka tegeleda. Ainult parimad 2+2=5 tegelased pääsevad püünele tähesära nautima. Konkurents ja rebimine on ju tihe.
Kui PM jälle midagi ihusooja ilmutab, kannad selle värske ja aurava ju ka siia. Eks ma siis loen.

[kunn24]

Sa ju ennist väitsid, et ei saa mingil põhjusel PM-i lugeda. Otsusta lõplikult ära, kus räägid õigust.
Igaks juhuks,1. kuu 1,99 + võid võita auto päriseks.

Peeter Koppel ka tänitab rohepöörde teemal (sinu mõistes tuleviku väetis):
"Rohepööre kukkuski läbi. Ei, see pole üllatav"
https://arvamus.postimees.ee/8311911/pe ... le-ullatav

[juhtmepunt]

Sa ju ennist väitsid, et ei saa mingil põhjusel PM-i lugeda. Otsusta lõplikult ära, kus räägid õigust.
Igaks juhuks,1. kuu 1,99 + võid võita auto päriseks.

Jah, lugemisõigust mul ei ole. Paberajaleht käib naise poolt tellituna, aga ta on PM aina enam kolletumise (parteiprogrammistumise) tõttu selle tellimusest samuti loobumas. Mina üldiselt paberit ei tarvita, eriti lõhnav-auravate plekkidega. Suure PM artiklihuvi korral on mõni kolleeg mulle abiks. Kõik on õige.

Kui nüüd veel Sinu siia toodud PM artiklist rääkida, siis tegu on klassikalise PM-ga. Et lõhnavale ja auravale rohkem kärbseid ligi meelitada, siis lisame sinna feromoone ehk võltsmeelitusaineid. Antud hetkel suur PM pealkiri ju otseselt valetas, kõrge euroametnik ei ole mitte midagi sellist öelnud. Kaua aega tagasi euroametnikuna ametis olnud tegelane ütles. Aga nagu mainsin, kärbeste ligi meelitamiseks on ka suurelt pealkirjas valetamise vahend hea. Usinamad kärbsed tassivad selle kraami oma kõlakodadesse mekkimiseks teistelegi.

[val]

Kõrge euroametnik: me vajame rohepöörde Nürnbergi protsessi! https://majandus.postimees.ee/8545696/k ... -protsessi

... Või siis praegu nt herr Hamburg, kes mängis oma teadlasemaine täiega maha ekrenergeetikuks ehk siis sujuvalt poliitikuks hakkamisega.

Artikli pealkiri võiks olla ka "EL tõi vabaduse ja majandusliku õitsengu Ida-Euroopa riikidele. "

"Eksametnik "Frufari sõnul on ta absoluutne Euroopa fänn,
...
Varem oli idee, et EL toob vabaduse ja majandusliku õitsengu Ida-Euroopa riikidele – ja seda EL Furfari sõnul ka tegi, ja see oligi edukas, aga siis hakati otsima uut ideed.

«Euroopa Liit loodi ju selleks, et luua jõukust ja tagada ühisturg ja me olime selles edukad. Aga mis on järgmine samm? Meil oli vaja uut narratiivi.
...
Tema hinnangul algas rohepööre võib-olla alguses tõesti inimeste juurest, keda huvitas keskkond, aga tänaseks on selle kaaperdanud finantsinimesed. Furfari hinnangul on roheenergiasse nii palju raha pandud ja pannakse edasi, et praeguseks on see muutunud osale inimestest lihtsalt rikastumise allikaks. ... "

Edasi on artikkel sellest, mis variandid on see rikastumise allikas nö kaotada. Tegu pmst suvalise arvamusega, sest sisulised põhjendused puuduvad. Tal võib (nt mõnes aspektis) õigus olla, aga sama hästi võib see olla lihtsalt huupi lahmimine.

Mis Hamburgi puutub, siis ma ei mõista, mis selles halba on, kui ta poliitikuks hakkas - mis erakonnas ta on? Kui oled mingil alal ekspert ja näed, et poliitika sinu alal läheb metsa, siis on igati loogiline ja isegi riigimehelik minna ja asi paremaks teha. Ma ei ole küll liiga hästi kursis, aga niipalju kui silma on jäänud, siis ta päris seniilset juttu ei aja erinevalt lõpu eelsest Lippmaast.

[juhtmepunt]

Mis Hamburgi puutub, siis ma ei mõista, mis selles halba on, kui ta poliitikuks hakkas - mis erakonnas ta on? Kui oled mingil alal ekspert ja näed, et poliitika sinu alal läheb metsa, siis on igati loogiline ja isegi riigimehelik minna ja asi paremaks teha. Ma ei ole küll liiga hästi kursis, aga niipalju kui silma on jäänud, siis ta päris seniilset juttu ei aja erinevalt lõpu eelsest Lippmaast.

Lippmaa väga "loomingulisest" ümberkäimisest faktidega juba aastal 2008 on Maaülikool teinud tudengitele isegi kriitilise lugemise testi: https://kliimapraks.emu.ee/ Tasub täitsa läbi klõpsida.

Hamburg ei ole jah selles mõttes täispoliitik, et parteisse (veel) astunud ei ole.
Küll aga pea aasta jooksul EKRE klounidega mööda KOV-e maarahvast luulutamas käia pole (adekvaatsele) teadlasele kohane tegu. Tihe koostöö klounidega tõmbab Hamburgi maine alla, kuigi ekrekad arvavad sedaspsi hoopis oma mainet Hamburgi arvel tõusvat. Lisaks allakäigutee teadlasest (halva mekiga) poliitikuks käib läbi temapoolse numbritega manipuleerimise neil luulutamise koosolekuil. Viide korra veel: https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12044 ... -majandust

PS. Kuna siin on ehitusfoorum, siis nt neilt luulukoosolekuilt uut tuulikutega seonduvat teadmist ka hoonete konstruktsioonide projekteerijatele, tasub kõik tarkused kõrva taha panna Muide, samal koosolekul astub üle küla ekspertide rivis üles ka Hamburg.
https://youtu.be/LG_I06aKI2E?si=PtY9xqcWhVELNGhG&t=850

[kunn24]

LIppmaa kunagi oponent AAK on nüüd ka muutunud tunduvalt seniilsemaks. https://www.err.ee/1609842813/annela-an ... lopeb-kohe
Annela Anger-Kraavi: kliimamuutusi käsitletakse liialt ideoloogia põhjal, et kõik lõpeb kohe

Kose vald "sai suhu", et lõpetas tuugenite eriplaneeringu ja jama peale raistatud 26 082 €-ga võinuks muuta ca 30 km kruusateid tolmuvabaks. NB! Otsus pole jõustunud. https://www.err.ee/1610148415/kohus-tuh ... planeering

Kose vald muidugi ei nõustu ja jaurab edasi, st tolmuvabaks jääb tegemata veel rohkem teid: https://kosevald.ee/uudised/kose-vald-e ... a-otsusega

Kuna Kose valla kandvaks argumendiks on, et tuugenid jäävad rohealadesse, siis tekib olukord, kus tuleb hakata hindama, mis/ kes on rohelisem, .

[juhtmepunt]

Kose vald "sai suhu", et lõpetaks tuugenite eriplaneeringu ja jama peale raistatud 26 082 €-ga võinuks muuta ca 30 km kruusateid tolmuvabaks. NB! Otsus pole jõustunud. https://www.err.ee/1610148415/kohus-tuh ... planeering

Kose vald muidugi ei nõustu ja jaurab edasi, st tolmuvabaks jääb tegemata veel rohkem teid: https://kosevald.ee/uudised/kose-vald-e ... a-otsusega

Kuna Kose valla kandvaks argumendiks on, et tuugenid jäävad rohealadesse, siis tekib olukord, kus tuleb hakata hindama, mis/ kes on rohelisem, .

Siim Pohlak (EKRE) Kose vallavolikogust käis veel naabervalla luulutamiskoosolekul utsitamas, et tehku nemadki nagu Kose vald. Ka seal tsirkuse telklaagris esines koos muude EKRE toladega Hamburg.

[juhtmepunt]

Puhas jalgadel pragmaatika. 2+2=4. Ei mingit lõputut jauru sõnade ideoloogia vms ümber:

Ma arvan, et pikaajaline suund tuleb valida ja selle suunas liikuda, muidu me elektridefitsiidist välja ei pääse.»

Durejko märgib, et Leedu jõuline roheinvesteeringute toetamine – tuulikud, päikesepaneelid ja akud – on juba tulemuse andnud. Kui veel hiljuti olid Eesti ja Leedu elektridefitsiit ehk impordi osakaal enam vähem võrdne, siis sel talvel importis Eesti 40, aga Leedu vaid 20 protsenti. Ja suund on kindel – ehitada Leetu nii palju rohejaamu, et lõpuks jääb elektrit ekspordiks. See tähendab tuhandeid ja tuhandeid megavatte ehk mitu korda rohkem kui Eestis jaanuaris heakskiidu saanud energiamajanduse arengukava ette näeb. Viimane on aga kõigeks mõttepaber, millel pole toetavat toimemehhanismi.

Valitsused on olnud otsustusvõimetud pikka aega. Ma ei tahaks siia tõmmata võrdusmärki praeguse valitsusega.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko


«Kui tahame praeguste tehnoloogiliste valikute juures elektri hinda alla saada, siis on ainult tuul ja päike, gaas meid ei aita, põlevkivijaamad oma kehva töökindluse ja hinna tõttu ei tule samuti appi,» ütleb Durejko.

Tuulepargid ja päikesepaneelid söövad praegu oma saba, sest hinda börsil alla surudes võivad tarbijad küll võita, aga investorite tulu sulab nagu lumi praegu metsa all. Hoolimata poliitilisest turbulentsist usuvad energeetikafirmade juhid, et Eesti elektriportfelli tulevik on tuule- ja päikesejaamad, mis on kombineeritud salvestite ja gaasijaamaga.

Veebruari algul sai Tallinna lähedal Utilitase Väo soojuselektrijaamal valmis suur kuumaveepütt – 20 000 kuupmeetrit. Salvestamine on üks lahendus, kuidas üles-alla hüppava hinnaga börsil hakkama saada.


Utilitase soojussalvesti pole Eestis esimene. Kaks ja pool aastat tagasi avas umbes samasuguse Gren Tartu lähedal. Soomlased ehitavad taolisi. Helsingis on lihtsam, graniiti võib uuristada mahuti. Eestis tuleb neid maa peale ehitada. Väo salvesti võimsus on 80 MW, Tartus 30 MW. Taaralinn on mitu korda väiksem ka kui Tallinn.

Põhjus on väga lihtne – päeval palub elektribörs odavat elektrit ja seda saab kasutada vee kuumutamiseks, et seda õhtul ja öösel tippkoormuse ajal tarbijatele müüa.

Elektribörsil käivad hinnad üles alla. Kevad on kohe käes, päike paistab eredalt, eilegi olid hinnad päeval 20 euro kandis, et õhtul hüpata enam kui saja juurde.

Teine lahendus on ehitada akusid, mida ka Eestis kerkib nagu seeni pärast vihma.

Elering valmistab ette uute elektrijaamade vähempakkumise tegemiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. Hankeni jõudmine võib võtta veel aastaid. Loomulikult ja kodumaist poliitilist tahet, mis tuleva kevade valimiste järel võib muutuda.

Laias laastus on Eestil kaks muret: elektri kõrge hind ja viimase puudus ehk defitsiit. Vett sogab Euroopa Liidu rohepoliitika pidurdumine. Tööstusinvesteeringuid tehakse aastateks ning poliitiliste reeglite üleöö muutus võib tähendada ettevõtete äriplaanide uppiminekut ja ettenägematuid kulusid.

Tänavune külm talv tuletas meelde, et maju tuleb kütta. Mitu aastat kestnud kiirest inflatsioonist kurnatud majapidamistele oli suur kütte- või elektriarve tõus probleem. Niigi on iga euro arvel.

Kõige odavam on taastuvenergia
Rene Tammist
Rene Tammist Foto: Jake Farra
Euroopa Komisjoni sõltumatud mõjuhinnangud ning Hitachi Energy poolt ja Wind Europe’i tellimusel tehtud analüüs jõuavad samale järeldusele: kõige odavam ja kindlam energiasüsteem on taastuvenergial põhinev süsteem, mida toetavad tugevad võrgud, salvestus ja paindlik reserv.

Eleringi hinnangul on 2035. aastaks vaja umbes 1000 MW juhitavaid võimsusi, kuid oluline on mõista, et need ei ole mõeldud igapäevaseks tootmiseks. Tegemist on reserviga, mis käivitub erandolukordades ja millest saadava elektri omahind ei ole tavaolukorras konkurentsivõimeline. Gaasijaama elektri omahind algab 150 eurost/MWh, veebruari keskmine hind oli 155 eurot/MWh. Lisaks peavad ka need jaamad vastama Euroopa kliimapoliitikale ning hiljemalt 2040. aastaks töötama puhastel kütustel või koguma emiteeritava süsiniku.

Eesti vajab energiajulgeoleku tagamiseks uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, sest elektri tarbimine kasvab ja tänase elektri tootmisportfelli puhul tähendab see üha süvenevat sõltuvust impordist.

Rene Tammist, Utilitas Windi juhatuse esimees

Kerkinud põlevkiviküsimus
Donald Trump ees ja temas fännid järel seavad küsimärgi alla senise rohepoliitika. See omakorda toob huulile küsimuse, et kas Eesti elektrihädade lahenduseks võiks olla uus suur põlevkivielektrijaam.

Eleringi juht Kalle Kilk
Eleringi juht Kalle Kilk Foto: Madis Veltman
«Praegu teevad põlevkivi kalliks kaevandus- ehk ressursitasud, mis on riigi poolt, ja siis CO2 kvoot. Kui need ära võtta, siis on elektri tootmine oluliselt odavam kui praegu, aga ta ei ole ikkagi praegusest turuhinnast soodsam,» ütleb Eleringi juht Kalle Kilk.

«Põlevkivielektrijaamade ehituskulu on ka kõrge. Gaasielektrijaama ehitamine on kolm-neli korda odavam põlevkivijaamast. Kui CO2 tasu oleks madal, siis hilisem põlevkivijaama kasutamine oleks natukene odavam kui gaasijaamal.»

Põlevkivijaamad tasuvad end ära, kui nad töötavad palju tunde aastas. Vene ajal olid nad projekteeritud töötama vähemalt 6000–7000 tundi aastas.

«Gaasijaamade puhul keegi isegi ei arvesta, et nad väga pikka aega töötavad. Nad ongi sellised, mis lähevad tööle ainult nendel sutsudel, kui tuult ja päikest pole ning naabritel parasjagu ka soodsat elektrit üle pole,» märgib Kilk.

Gaasijaam töötab näiteks 1000 tundi aastas. «Gaasijaam sobibki tühja seisma, sest ehituskulu pole kõrge,» lisab ta.

Aga ikkagi, kui rohepoliitikavastaste unistus täitub, CO2 kvoot pühitakse prügikasti.

Põlevkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter.


Eleringi juht Kalle Kilk

«Ma liiga kindlalt vastust praegu ei ütle, aga vähemalt minu kõhutunne on see, et, põlvkivijaama kulud ei tule kuidagi odavamad sellega võrreldes, mis oleks kombinatsioon gaas pluss taastuv elekter,» ütleb Kilk.

Kilk ütleb, et energeetikaminister pani Eleringile ootuse, et ettevõte hakkaks lõpphinda analüüsima. «Et vaadata millised energiapoliitilised valikud on tuleviku jaoks kõige soodsamad. See ei pruugi tähendada, et elekter on odavam kui praegu, vaid et oleks soodsaim kõikidest, arvestades kõiki võimalikke variante,» kirjeldab Kilk.

«Me õpime mudeldama ja 2027. aasta sügisel oskamegi stsenaariume hinnata. Üks stsenaariumidest võibki olla põlevkivi ilma CO2 kvoodita. Vaatame, kas siis üle perioodi tuleb elektri hind meile soodsam, võrreldes kombinatsiooniga gaas pluss tuul,» ütleb Kilk.

«Praegu ma arvan, et tean vastust, aga mul ei ole tõestust. Ma ei taha vaielda ilma tõestuseta.»

Teine suur töö on ette valmistada juhitavate elektrijaamade ehituse hange, kus investor saab garantii või mingi analoogse toetuse.

«Elering hakkab ka välja töötama uut riigiabi mehhanismi, mida nimetatakse võimsusturuks ja mis peakski tekitama siis uued elektrijaamad pikkade lepingutega. Me oleme alustanud Euroopa Komisjoniga suhtlust, et milline riigiabi variant neile sobiks meie puhul. Me põhjendame seda varustusindluse probleemiga. Töö on meil praegu just algatatud, oleme leidnud konsultandi, kes aitab kirjutada kokku riigiabi saamise põhjenduse,» ütleb Kilk.

Kilk lisab, et konkurss tuleb tehnoloogianeutraalne. «Vahet pole, et mis tüüpi elektrijaam, on ta gaas või põlevkivi, peaasi, et on võimeline pakkuma pikaajalist garantiid. Praeguste teadmiste järgi eeldame, et eelis on gaasielektrijaamadel, sest ehituskulud on oluliselt väiksemad kui põlevkivijaamadel,» ütleb Kilk.

Euroopa suund peaks säilima
Kilk ei usu, et Euroopa majanduse suund puhtama tehnoloogia poole radikaalselt muutub. Suured kontsernid teevad pikki plaane ja suund säästvasse tootmisse on juba võetud. Nii näiteks valmistab Elering ette läbi Eesti Soomest Saksamaale viiva vesinikutoru ehitust. Projekt on pikaajaline, aga kuna Saksa tööstus on sellest huvitatud, siis naasmist kivisöe ja nafta juurde pole näha.

«Ma ei usu, et kaob puhta energia suund ja ka praegune hinnastamise mehhanism. Kordan siin energiaminister Andres Suti sõnu: Eesti elektrijaamadesse on vaja investeerida rohkem kui miljard eurot, aga praegune börsisüsteem ei võimalda investoreil tagasi teenida kapitalikulusid, sest hinnastatakse marginaalkulusid (kütusekulu – A. K.),» ütleb Durejko.

«Elektribörs on tehtud ühe asja jaoks, et taastuvenergia tuleks turule. Sellise otsuse teinud poliitikud on valitud demokraatlikult, mis tähendab, et see on rahva põhiline arvamus. Juhitavate elektrijaamade kapitalikulu ei tule sellise hinnapoliitikaga tagasi, investorid ei tee otsuseid ilma abimeetmeta. Nii nagu tegi Elering toetuse sagedusreservi ostmiseks,» lisab Durejko.

«Praegune regulatsioon soosib taastuvenergia võimsusi. Sellega kaasneb kaks probleemi: suvel jääb energiat üle ja hinnad lähevad väga madalale, talvel on energiat puudu, kuniks ei ole nii-öelda tuule ülekatvust ehk piisavat tuuleenergia toodangut. Teisisõnu, peame investeerima piisavalt, et talvel oleks piisavalt tuuleenergiat tarbimise katmiseks,» märgib Durejko.

Sutt lubas tuulikute miljonitoetuse valitsusse viia
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Kiisa akupargi avamisel.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Kiisa akupargi avamisel. Foto: Martin Pedaja
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütles eelmisel nädalal, et viib veel märtsis valitsusse eelnõu, millega hakatakse omavalitsustele maksma vähemalt miljon eurot toetust tuuleparkide planeeringute kehtestamise eest.

«Peaminister on välja öelnud, et valitsus hakkab maksma kohalikele omavalitsustele tuulepargi rajamise eest boonust miljon eurot,» ütles Sutt. «Märtsis jõuab boonuste pakett valitsusse.»

Sutt lisas, et pärast tuulepargi tööle hakkamist makstavad tasud omavalitsustele on samuti märkimisväärsed. «Tuulepargi hüvitisega on võimalik omavalitsusel katta püsikulusid või teha investeeringuid,» kinnitas Sutt.

«Kui jõuame NIMBY‘st FOMO‘ni, oleks päris hästi, arendajate taha ei jää uute tuuleparkide rajamine,» ütles Sutt.​ NIMBY tuleb ingliskeelsest väljendist «not in my back yard» – eesti keeles «mitte minu tagahoovis». FOMO tähendab «fear of missing out» – eesti keeles «hirm millestki ilma jääda».

Valitsus on varem maksnud väiksemaid preemiaid tuuleparkide planeeringute kehtestamise eest. Riigi Tugiteenuste keskus on maksnud kuni 200 000 eurot omavalitsusele tuuleenergia planeeringu kehtestamise eest.

Probleemiks on, et paljud omavalitsused ei soovi tuuleparke oma territooriumil näha. Markantseim näide pärineb Viljandimaalt, kus Mulgi vald on kohtusse pöördunud nii oma territooriumile kavandatava tuulepargi kui ka Lätti planeeritava tuulepargi vastu.

Tuuleenergia planeeringu kehtestamise eest on toetust saanud Lääneranna vald ja Pärnu linn. Lääneranna vald maksis toetussumma 50 000 eurot ametnikele preemiateks.

Eeskuju Leedu
Durejko kirjeldab, et Leedu tarbimise tipuvõimsus on 2300 MW talvel, aga nende eesmärk on panna tuult 4500, päikest 4100 ja akusid 1500.

«Leedu eesmärk on dimensioneerida tootmine neli korda üle. Eesti on konservatiivne, päike ja tuul on praegu kokku ligi 700, Leedus 2600 MW. Sellest tuleb Eesti ja Leedu erinevus. Ma kiidan Leedu suuna heaks, sest muid variante ei ole. Gaasijaamad istuvad Leedus reservis nagu meil põlevkivijaamad,» ütleb Durejko.

Durejko sõnul pakub Leedu akudele subsiidiume ja tahab teha ka meretuulepargi riigi toetusega. Eesti valitsus mäletatavasti lubas, aga seejärel loobus meretuulepargi toetusest.

«Teised Euroopa riigid pakuvad investoreile hinnapõrandat, Eesti on selle välistanud, aga investor vajab tulukindlust. Meie viime oma akuinvesteeringud praegu Leetu, sest on akudele jõuline toetusskeem,» märgib Durejko. «Mina pakun, et Eesti võiks pakkuda elektrijaamadele reguleeritud varade tulukust, mida kasutatakse praegu vee- ja soojusettevõtete ning Elekrilevi varadel. Tehnoloogianeutraalse vähempakkumisega võiks riik tagada ettevõtjale varade minimaalse tootlikkuse, nagu on soojamajanduses. »

«Kui üks tulukindlusmeede ei sobi, siis võtame teise, aga päris ilma tulukindluseta investeeringud ei tule. Kui vähempakkumine on tehnoloogianeutraalne, siis ei ole vaja vaielda, kes usub tuult, kes päikest, kes tuumajaama. Turg näitab, kes julgeb minna kõige madalama tulukusega investeerima, » lausub Durejko.

«Elekter on odav seal, kus on mingisugune kohalik odav kütus. Põhjamaades tuleb kaks kolmandikku elektrist veest, mis on põhimõtteliselt tasuta. Meil vett ei ole kusagilt tulemas, peamegi vaatama, kas meil on realistlik leida mõni ressurss siitkandist, mille paned masinasse ja tuleb odav elekter välja. Ainukene selline odav ressurss ongi tuul ja päike, kõik ülejäänud alternatiivid on millegi poolest kallid,» märgib Kilk. «Kõik sellised teist tüüpi asjad, mida võiks kasutada Eestis elektritootmiseks, nende kütus maksabki palju. Teist soodsat kütust peale tuule ja päikese ei ole Eestis.»

Kilk märgib, et tulevikus on keeruline tuumaenergiata hakkama saada, aga ta kahtleb, kas Eestile on jõukohane väike moodulreaktor. Samuti pole teada nende toodetud elektri hind.

«Suurte, 1000 MW ja enama võimsusega tuumajaamade enam-vähem keskmine energia hind on teada. Fortum avaldas mullu, et tuumjaama keskmine elektri hind on umbes 143 eurot MWh. Võrreldes Eesti turuhinnaga on 143 eurot kõrge tase, » märgib Kilk.