Palksauna ehitamine

[pikk88]

Hetkeseisuga on SBS peale sulatatud ning nagu oligi arvata siis kõige hullem see tegevus polnud. Esmalt üritasin muidugi tervet rulli korraga paika sulatada, et jääks ikka vähem liitekohti. Seda oli küll pehmelt öeldes keeruline üksinda paika ajada ja lõikasin rulli töö käigus pooleks. Järgnevad tükid lõikasin 2,5m pikkusteks ning neid kannatas küll üksinda paika sättida. Tagantjärgi tarkusena oleks ehk võinud paanid veel pisut lühemad lõigata, oleks olnud parem seda sulatada ning tõenäoliselt oleks ka sirgemalt paika saanud, eks järgmise sauna juures olen pisut targem. Kuna peale läheb veel soojustus ning sokli peale lint siis ei mängi see sirgus ja siledus ilmselt väga suurt rolli.
Hetkel seis selline

Täna mõtlesin peale sulatada karkassi ning vundamendi vahelise soklikatte aga sellest plaanist ei tulnud midagi välja, sest praktiliselt kogu päev kulus poest õige lindi jahtimisele. Esmalt suutsin osta kahelt poolt liivaga kaetud katte, mida ei saa sulatada. Seda märkasin loomulikult alles tegudele asudes. Sulatatavat ei suutnud mina kolmest poest vajalikus laiuses leida. Oli laiemat, oli kitsamat kuid seda mida vaja, seda polnud. Projekt sai käigu pealt ümber tehtud ning ostetud hoopis külmalt paigaldatavat bituumenmassi, et seda määrida vundamendi peale ja siis rullida lint selle peale lahti. See on ilmselt isegi parem lahendus, sest vundament ei saanud sedapuhku päris ühtlaselt loodi vaid jäi kohati veidike lainetama, nüüd saab need anomaaliad likvideerida määrides sinna paksemalt seda külmliimi ning see kaotab ka ohu, et tuul hakkab tulevikus vundamendi vahelt sisse puhuma.

[Urmas]

Esmalt suutsin osta kahelt poolt liivaga kaetud katte, mida ei saa sulatada. Seda märkasin loomulikult alles tegudele asudes.

Eks ole isegi vahest vale asja ostnud, kuid neid lauseid lugedes olen sinus ikka väga pettunud!

Sulatatavat ei suutnud mina kolmest poest vajalikus laiuses leida. Oli laiemat, oli kitsamat kuid seda mida vaja, seda polnud.

Ja mis oleks juhtunud kui laiema soklikatte ülearuse ääre oleks vundamendile sissepoole külge sulatanud või pussnoaga seestpoolt vundamenti selle 5cm ära lõiganud?

[pikk88]

Eks ma ise vaatasin ka peale eksimuse avastamist häbenedes peeglisse aga laiskus oli see mis ei lubanud laiemat linti lõikuda. Kogu sokli pikkus on ümmarguselt 22 meetrit ning sisemine betoonäär jääb praeguse seisu järgi täies mahus viimistlemata näha. Tundus tüütu tegevusena seda täies pikkuses lõikuma hakata. Pealegi maksab laiem lint ju kitsamast rohkem raha. Bauhof küll (vist)pakkus õige laiusega linti aga selle hind on ligi kaks korda kõrgem kui minu ostetud kraamil. Eeldusel, et see oli minule vajali kaup siis tuli rahaliselt odavam osta külmliimi ja kasutada ära olemasolev kaup. Jääb ikkagi mõne õlle raha saunakassasse alles. Kohapeale vaatama ei viitsinud ka enam minna, sest otsus oli tehtud ning pool päeva kestnud shoppamisest oli siiber ees.

[Prill]

Mis selle vundament-sokli väljast "tõrvamise" mõte on.. pigem kahjuks kui kasuks..
Samuti miks on vaja vundamendi peale tulevat hüdroisolatsiooni vundamendi külge sulatada - jääb ju vundamendi ja palgi vahele ning ei lähe sealt samuti kuskile.. tavaliselt vist see hüdrolint paigaldatakse vahetult enne alumise palgirea panemist. Tänapäeval mõned lasevad hüdro alla vahtu ka, fikseerib linti ja täidab vundamendi-palgi kõverusest-ebaühtlusest tingitud tühimikud.

[Küülaline]

SBS peale sulatatud ... õige lindi jahtimisele ... ostetud hoopis külmalt paigaldatavat bituumenmassi, et seda määrida vundamendi peale ... kaotab ka ohu, et tuul hakkab tulevikus vundamendi vahelt sisse puhuma

Milleks sa teed oma elu (ehituse) nii keeruliseks? Varem saeti ruberoidirullist vajaliku laiusega "rullikesed" ja keriti need vundamendi peale, alumise vöö alla. Aga mingid massid ja sulatamised? Ma saan aru, et see on ju palksaun, mida sa kasutad kuumaksköetult. Mingi väike läbipuhumine ei muuda midagi.

[vuuk]

Kui olin noor, siis meie pool oli vanemate, elutarkade ehitusmeeste ütlemine: "liiga hea pole jälle hea".
Seega on vaja teada piiri, kust maalt hea algab ja ära lõpeb.
On inimesi, kes on teiste tegemiste suhtes väga pretensioonikad ja nõudlikud. Ka ise üritatakse olla perfektsionist. Aga kui hea on ikkagi hea? Selleks on vaja, mitte ainult kogetut vaid ka teoreetilisi teadmisi. Jah, mõni asi võib olla pigem kübeke parem ehk mõningase varuga. Samas liiga suur varutegur on mõttetu aja ja rahaline kulu. Seda saaks kasutada ju kasulikumasse, mõistlikumasse kohta.

[pikk88]

Eks see sulatamisprotsessist saadav tulu oli minu jaoks ka kohati pisut küsitava väärtusega, kuid tulemus tundub mulle parem olevat, kui peale määritava bituumenmassi kasutamisel.
Olen kunagi pidanud Noarootsi poolsaarel mingi möginaga töötlema ühe sauna vundamenti ja ise ei jäänud küll tulemusega kuidagi rahule. Põhjavee tase krundil oli tänu mere lähedusele kõrge ning vundamendiaugust tuli töö käigus pidevalt vett välja pumbata. Müüritis oli laotud fibo 3 kividest ning minu arvamuse järgi oleks seda massi pidanud sinna kandma ikka 2-3 kihti, et saavutada vajalikku veekindlust. Projektis oli ette nähtud üks kiht ning omanik jäi minu teostatud töö tulemusega rahule. Kas see oma tegelikku eesmärki ka täidab seda ei oska öelda, kuigi hoone on seest kuiv, olen selles hiljem korduvalt viibinud. Samas tegu minu isikliku hinnanguga ning ma pole sellel alal küll mingi eriline spetsialist.
Lisaks sellele olen hiljem pidanud sarnast möginat väiksemates kogustes pisematele pindadele määrima ning olen märkanud, et pintsliga peale kandes kipub kulu ületama seda kogust mis pakendil märgitud on.
Hetkel kasutasin soklilindi all seda kraami: https://espak.ee/epood/toode/bituumenma ... ubber-5kg/ ja siin on materjali kuluks märgitud 0.5-0.8 kg/m2 ühele kihile. Minul on pinda hädapärast 4 m2 ja hetkel paistab küll, et pintsliga peale määrides ma 5kg välja ei tule vaid veidike jääb puudus. Proovisin ka rulliga, kuid kulu eriliselt ei muutunud. Võrdluseks kulus SBSi mul kogu vundamendi peale 25m2 ja lisaks veekindlale pinnale sain ma selle kogusega ka maapinna peale ümmarguselt 35cm laiuse "seeliku" mis takistab vee pääsu räästast vundamendi alla. Kas ja kui palju sellest kasu on seda ei oska arvata kuid kahju see kindlasti ei tee. Kui rääkida rahalise poole pealt siis SBS on järelturult ostetud ning läks maksma minu mälu järgi 120€ samas kui bituumenmassi eest peaks välja käima ümmarguselt 200+€ ning kuna seda massi on üsna ebamugav peale määrida siis vaevalt, et ka paigaldamise kiiruses erilist vahet oleks olnud. Seepärast arvan ise, et jäin omadega plussi ega teinud oma elu raskemaks ega keerulisemaks. Muidugi on võimalus, et mõni nüanss on jäänud kahe silma vahele.
Hetkel on ainus küsimärk minu jaoks see, et kuna tegu on alumise kihi SBSiga millel on pealpool kilekiht siis kuidas selle kile sealt pealt kätte saab, et saavutada nake järgmise kihi materjaliga? Kas lihtsalt põletit kasutades või kuidagi teistmoodi? Ajuvaba intellekt väidab, et seda kihti ei tohi mitte mingil juhul pealtpoolt põletiga soojendada, sest siis kaob veekindlus. Kuulaks jätkuvalt selle osas mõne inimese kommentaari, kes konkreetse tööga pisut rohkem kokku on puutunud.

[pikk88]

Nagu oligi arvata siis jäi 5 kg bituumenmassi potist väheseks, et kõik see 21 meetri pikkune ja 20cm laiune sokli horisontaalpind ära katta. Viimased 5 meetrit tihendasin Prilli soovituste järgi ning lasksin makrot täis. Selle jupi jaoks uue poti ostmisel enam mõtet ei näinud, sest ülejääk oleks kuurinurgas ära kuivanud.
Kuivõrd mitme päeva jooksul pole kommentaare saanud kas SBSi tohib pealtpoolt ka kuumutada (netist olen küll leidnud väiteid, et see on kategooriliselt keelatud) siis on terve õuepealne täis õhukese kile tükke, mis pudenevad materjali pealmisest kihist. Eriti hästi hakkas see kile lagunema, kui suruõhuga soklit tolmust puhastasin. Loogika ütleb, et kui nüüd katta kasvõi makroga seesama SBS nii, et kile on peal alles siis pudeneb kõik sealt peale kuivamist maha. Ega makro seda kilet ju üles ei sulata. Sama lugu on krohvimisega. Kui paigaldada lisaks pealmise kihi SBS siis piisavalt kuumutades ning kahte kihti kokku surudes laguneb kile kuumuse toimel ära ning kihid kinnituvad üksteise külge. Või toimub praegu lihtsalt ülemõtlemine ning see õhukene kilekiht SBSi pinnal ei tekitagi mingeid selliseid probleeme...

[optimist88]

...terve õuepealne täis õhukese kile tükke, mis pudenevad materjali pealmisest kihist. Eriti hästi hakkas see kile lagunema, kui suruõhuga soklit tolmust puhastasin. Loogika ütleb, et kui nüüd katta kasvõi makroga seesama SBS nii, et kile on peal alles siis pudeneb kõik sealt peale kuivamist maha. Ega makro seda kilet ju üles ei sulata. Sama lugu on krohvimisega. Kui paigaldada lisaks pealmise kihi SBS siis piisavalt kuumutades ning kahte kihti kokku surudes laguneb kile kuumuse toimel ära ning kihid kinnituvad üksteise külge. Või toimub praegu lihtsalt ülemõtlemine ning see õhukene kilekiht SBSi pinnal ei tekitagi mingeid selliseid probleeme...

Pealmiseks kihiks mõeldud SBS-i ALL on kilekiht selleks, et materjali kihid rullis omavahel kokku ei kleepuks. Põletiga paigaldades kaob see sealt nagu poleks olnudki. Sinu materjali kile funktsioon peaks olema sama, see on vajalik vaid KUNI paigalduseni.

[pikk88]

Arusaadav, et see on vajalik vaid selleks, et materjal rullis kokku ei kleepuks. Kui kuumutad SBSi alumiselt küljelt siis kaob sealt ka kile, kuid pealmisele küljele jääb kile alles. Kuidas kaob siis see kile peale paigaldust? Kas UV ja tuule toimel? Või kuumuse toimel, järgmise kihi sulatamisel? Jääbki sinna alles ja sellele pole tarvis tähelepanu pöörata? Vägisi hakkab tekkima mulje, et tegu on kiivalt hoitud ametisaladusega või siis pole siin foorumis isikuid, kes seda tööd teinud on ning teavad kommenteerida, kuidas asjad tegelikult on.

[optimist88]

Tootja paneb kile mõlemale poole - kindlam, et ei hakka kleepuma enneaegu. Pakun, et selliseid kasutuskohti, kus järgmist sbs-i peale ei tule AGA on vaja naket ka ülespoole, on vähe. See õhuke kile vajab väga vähe, et kaoks, põletit "näidatakse kaugelt", sbs ei lähe soojakski (lahtiütlus: vaatasin pealt, 10+ a tagasi.)

[Hiid]

see on sul alumine kiht katusest. Uut peale küttes sulab see ära ja jääb sinna tõrva sisse.

[pikk88]

Paistab, et olen suutnud siiski pisut raskema küsimuse tekitada, millele ei suuda kohe käigupealt vastust anda ka inimesed, kes selle tööga igapäevaselt tegelevad. Sain eile naabrilt kontakti inimesega, kes tegeleb igapäevaselt Soome riiki laiemaks ja paremaks ehitades SBSi paigaldusega juba viimased kümmekond aastat ning tema pidi pisut järele mõtlema ning soovis täpsemaid pilte saada ennem vastuse andmist. Üldjoontes oli vastus sama nagu isegi arvasin ning Hiid väidab olevat. Tegu on Icopal Villatex base aluskattega paksusega 3,5mm ning tema väitis, et pole oma pika karjääri jooksul sattunud sellise materjaliga tööd tegema. Nagu aru sain siis tavaliselt on kile vaid alumisel küljel, kuid Icopal pidada tootma selliseid kummalisi tooteid. Temapoolne soovitus oli küll, et tehtud kõik õigesti ning kui peale kinnitada soojustus koos vahu ja tüüblitega siis ei saa see sealt kuhugile liikuda. Sõltumata sellest, kas kile on alles või ei. Selline oli ka enda plaan. Nii, et hetkel jätkub kõik plaanikohaselt. Õhtupoole võttis küll uus tuttav veel korraks ühendust ning soovitas omaltpoolt paigaldada materjali kolmes kihis. Sest tänapäeval pidada teiselpool lahte olema see absoluutne miinimum vundamentite hüdroisolatsiooni tegemisel. Samuti soovitati kindlasti kasutada paksemat materjali. Minimaalselt 4kg/m2 kohta, kuid leian, et see oleks juba asjatu priiskamine, kuna eesmärgi täidab ära ka see üks kiht. Temapoolne põhjendus mitme kihi kasutamisel seisnes selles, et suurtel objektidel toimub igasuguseid anomaaliaid. Alustades sellest, et kopp teeb tagasitäidet ning lõhub selle käigus katte lihtsalt ära kuni lõpetades sellega, et niiviisi on projektis kirjas ja nõudeid tuleb täita.
Praeguseks on sokli peale kinnitatud 5x20 pruss ning selle peale lähevad juba seinapalgid. Pruss on männitõrvaga töödeldud ning see peaks kinni võtma veel viimase niiskuse mis altpoolt tuleb ning sellega paremini kaitsema esimese rea palke. Samuti on tulevikus vajaduse korral lihtsam ja mugavam vahetada prussijuppi, kui esimese rea palki. Koos kividest seinaosa ja prussiga on olemasoleva seina kõrgus ümmarguselt 30cm, ehk asendab ümmarguselt ühe rea palke.

[pikk88]

Ümmarguselt kuu aega on eelmisest postitusest möödas ning selle ajaga näinud omajagu põrguvaeva, et välja valida alumise rea palgid ning need paika sättida. Kohendada teise rea palke ning ka need paika panna niiviisi, et kõrgused klapiksid ja seinad sirgelt kerkima hakkaksid. Eks seda saab aja jooksul näha, kui sirgelt nurgad jooksma hakkavad ning kui hästi palgivalik õnnestus, sest alumise rea palke polnud juba omal ajal hoonet saades põhimõtteliselt olemas ning diagonaale sai pisut kohendatud. Alumise rea palgid olid juba eelmise vundamendi peal parasjagu pehkinud kuid kuna hoonel polnud originaalis olemas ka täiskõrgust ning osaliselt ühe nurga palke võiks olla võimalik 10-12 reaga asi sirgeks ajada küll.
Eile õhtuks jõudsin omadega niikaugele, et paigas on alumine rida uutest palikdest ning selle peale istutatud esimene rida vanadest palkidest. Nüüd peaks 3-4 rea paigaldamine pisut kiiremini minema, sest need on juba teises hunnikus valmis ning ootavad ümber tõstmist. Eile õhtuks sai paigaldatud ka linavilt ning ära puuritud augud punnide jaoks. Punnid jäid veel paigaldamata, sest tihtipeale meenub hommikuks veel mõni asi, mida tegema oleks pidanud ja kui see peaks juhtuma siis punne välja kakkuda või puurida on väga ebameeldiv tegevus. Linavildi paigaldamisel varasse antud juhul küll ise väga suurt mõtet ei näe, sest hoonele läheb ümber vooder koos tuuletõkke ja 50mm villakihiga. Kuid kuna pole täpselt teada kuna tööjärg voodrini jõuab ning plaanis on ehitist võimalikult kiiresti kasutama hakata siis saab ka linavilt paigaldatud. Halba see igaljuhul ei tee.
Hoone esimene külg koos ukseauguga


Hoone tagumine külg

Töö venis küll teosammul, sest mõttes olin omadega kuu lõpuks juba viimase rea palkide juures. Õnneks on meie riigis unistamine veel tasuta, muidu oleks tekkinud ootamatuid lisakulusid, mille rahastamiseks peaks hakkama lisaressursse otsima ja poleks tööga niigi kaugel. Tegijad valmistavad ju ühe palgirea päevas ning mul rea pikkus vaid 22 meetrit. Pealegi on umbes pooled palgid olemas ning vajavad vaid pisut kohendamist. Tegelikkuses üksinda tehes võtab asi oluliselt kauem aega ning jämedalt võttes võibki arvestada kuu aja töötunnid kulunuks, et järjega nii kaugel olla. Praegu on seina kõrgus ümmarguselt 80 sentimeetrit, selle sisse on arvestatud ka 25 sentimeetri kõrgune betooniosa. Otsaseinade kõrgus ligikaudu 55-60 sentimeetrit. Neid eraldi mõõtma ei hakanud.

[Hiid]

Respekt. Palgitöö on asi, millega ma pole veel kokku puutunud

[Prill]

Respekt. Palgitöö on asi, millega ma pole veel kokku puutunud

Mingil põhjusel jah inimkond on palkide sätitamise kunsti maha jätnud ja liikunud lihtsamale-kiirematele-odavamatele konstruktsioonilahendustele - ju selleks on põhjust olnud..
Mingi vahe reklaamiti kõvasti neid freespalk lahendusi, kus meistrimehe ja kirve asemel tehases arvutijuhitud liinid vorbivad mõõdus palke, jääb ainult kokkuladumise vaev aga ka see massidesse ei ole läinud. Ei tea miks, kuulunud, et ikkagi iga majja minev palk peaks olema metsast alates õigel ajal langetatud, meistri poolt valitud kuhu iga palk hoones võiks sobituda, tehasetoodang suvalise kuivusega palgist freesides pidada saama maja mis kus seinete palgid hakkava liialt "mängima", kõverused, praod, pinged jm

Ka teemaalgataja ei ole täit väljakutset vastu võtnud, vaid üritab suuresti teiste meistrite tööd taaskasutada.
Üldiselt uuemad palkhooned on rikaste lõbu, ka Eestis rajatakse palkhooneid, kus palgid ca min 40cm diameetriga on skandinaavia päritolu, sest Eestis ei pakutavat sellist sortimenti. Palkmaja tehakse ka valmis mitte Eestis aga skandinaavias, palkmaja võetakse lahti, transporditakse-ladustatakse Eestis, kui palgid lõpuks objektile jõuavad, iga palk lihvitakse tolmust ja inspekteeritakse, kui mõnel on kahjustus, nt sine, seen vm, tuleb konkreetne palk välja vahetada, selleks on kaks võimalus kas palk saata tagasi meistritele, kes uue asenduse voolivad või meistrid toorikuga komandeeritakse objektile.
Esimese hoone palkseinte püstitamiseks kulus 3 aastat..
Ei kõla see palgiteema millegina mille poole püüelda

Ajalooliselt palk toimis sest oli kohalik materjal ja hoone sai valmistada nö kirvetööna. Niipea kui veejõul saekaatrid hakkasid aurujõul masinatega asenduma ning käsisaagimise asemel masinsaagimile levis üle maa, kippus ka kirvetöö unarusse jääma. Ju saematerjalist on lihtsam hoonet püstitada kui nikerdada ise iga palgiga või otsida meistreid kes palke voolida oskab.
Lisada otsa tänapäeva soojuspidavuse jm nõuded - palkhoone on komplitseeritud mitmes mõõtmes.

Tehakse ka butafooriat, kus väljast paistab nagu palkhoone aga "poolpalk" on oskuslik vooderdus ja seinakonstruktsioon ise midagi tänapäevaesemat.
Hobikorras tehakse muidugi igasuguseid asju.. aga teemaalgataja jääks vist kiirelt nälga kui peaks ehitusega leiba teenima

[Küülaline]

Hobikorras tehakse muidugi igasuguseid asju

Hobid ongi aega nõudvad ja rahaliselt väga kallid.

[aero]

Mingil põhjusel jah inimkond on palkide sätitamise kunsti maha jätnud ja liikunud lihtsamale-kiirematele-odavamatele konstruktsioonilahendustele - ju selleks on põhjust olnud..
Mingi vahe reklaamiti kõvasti neid freespalk lahendusi, kus meistrimehe ja kirve asemel tehases arvutijuhitud liinid vorbivad mõõdus palke, jääb ainult kokkuladumise vaev aga ka see massidesse ei ole läinud. Ei tea miks, kuulunud, et ikkagi iga majja minev palk peaks olema metsast alates õigel ajal langetatud, meistri poolt valitud kuhu iga palk hoones võiks sobituda, tehasetoodang suvalise kuivusega palgist freesides pidada saama maja mis kus seinete palgid hakkava liialt "mängima", kõverused, praod, pinged jm

Ka teemaalgataja ei ole täit väljakutset vastu võtnud, vaid üritab suuresti teiste meistrite tööd taaskasutada.
Üldiselt uuemad palkhooned on rikaste lõbu, ka Eestis rajatakse palkhooneid, kus palgid ca min 40cm diameetriga on skandinaavia päritolu, sest Eestis ei pakutavat sellist sortimenti. Palkmaja tehakse ka valmis mitte Eestis aga skandinaavias, palkmaja võetakse lahti, transporditakse-ladustatakse Eestis, kui palgid lõpuks objektile jõuavad, iga palk lihvitakse tolmust ja inspekteeritakse, kui mõnel on kahjustus, nt sine, seen vm, tuleb konkreetne palk välja vahetada, selleks on kaks võimalus kas palk saata tagasi meistritele, kes uue asenduse voolivad või meistrid toorikuga komandeeritakse objektile.
Esimese hoone palkseinte püstitamiseks kulus 3 aastat..
Ei kõla see palgiteema millegina mille poole püüelda

Ajalooliselt palk toimis sest oli kohalik materjal ja hoone sai valmistada nö kirvetööna. Niipea kui veejõul saekaatrid hakkasid aurujõul masinatega asenduma ning käsisaagimise asemel masinsaagimile levis üle maa, kippus ka kirvetöö unarusse jääma. Ju saematerjalist on lihtsam hoonet püstitada kui nikerdada ise iga palgiga või otsida meistreid kes palke voolida oskab.
Lisada otsa tänapäeva soojuspidavuse jm nõuded - palkhoone on komplitseeritud mitmes mõõtmes.

Tehakse ka butafooriat, kus väljast paistab nagu palkhoone aga "poolpalk" on oskuslik vooderdus ja seinakonstruktsioon ise midagi tänapäevaesemat.
Hobikorras tehakse muidugi igasuguseid asju.. aga teemaalgataja jääks vist kiirelt nälga kui peaks ehitusega leiba teenima

Prill kas sa oled kõva peaga? Peab ilmselged asjad üle kordama?
EHITUSfoorum. Mees EHITAB. Nii nagu muu elu kõrvalt jõuab. Ja peab siin päevikut. Kas sina oled midagi ehitanud või oskad ainult pikka juttu veeretada? Kui oled, anna tulla! Heietused on sul pikad aga sisu vähe. Küll sa leiad mõne lihtsama ja odavama eesmärgi, mille poole püüelda.

@pikk
Vanale palkhoonele uus elu anda - minu lugupidamine. Kahetseda pole midagi.

[Prill]

Omast arust vastasin foorumlasele Hiid, et miks pikakogemusega proff ehitaja ei ole palkhoonet teinud ja miks see ehitusviis ei ole enam aktuaalne.
Aga muidu jah, ise kipun valima kergemad-kiiremad lahendused, kadestan neid kes sedasi nagu pikk suudavad..
Vabandused ka pikkade tekstide eest..

[vuuk]

Prill kas sa oled kõva peaga? ...

Miks kohe niimoodi salvavalt ja solvavalt?
Kasutaja "Prill" "heietused" mõnikord jah tüütult pikavõitu, aga kui võtta aega süveneda, siis midagi on neis ikka huvitavat ja enamasti saan tema seisukohtadega ka nõustuda. Selliseid "heietusi" ei saa kirjutada kindlasti mitte iga lödinäpp (ammugi mitte kõva peaga) - on näha, et inimeses on lai silmaring, palju erinevaid kogemusi ja teadmisi.
Mis peaasi - "Prill" oskab jääda teiste suhtes viisakaks - see oskus paljudel puudub.
Ja EHITUSfoorumisse kindlasti tema kirjutised kohasemad kui paljud teised (kuigi lühidad) "kraaksatused".
Minu arust sisult teemasse ka seekord, kuigi mitte takka kiitev.
Omalt poolt niipalju, et minul on palju igasuguste majade ehitamise kogemusi, aga palkmaja seinu palkidest ise teinud ei ole. Samas, kuna mul on mitmete uute ja vanade palkmajade viimistluse, renoveerimise ja muude järgnevate ehitustööde kogemusi, siis eelistaksin muid seinte variante. Eelkõige kaldub eelistus nüüdisaegse kivimaterjali (plokid, tellised) suunas. Kuigi jah, nagu välissein ei saa tänapäeval koosneda ainult puupalgist, ei saa ka välissein olla puhtalt kivimaterjalist.

Aga jah, eks enamusel meist (tunnistan, et ka minul) on emotsioonidest või nostalgiast ajendatud kiiksusid ja hobisid, mis haritud kõrvaltvaatajatele võivad näida veidi tobedad, kuna on ebamajanduslikud ja tänases kontekstis ebaratsionaalsed või näivad mõttetud.

[aero]

Pikk88 taastab väikest palksauna. Mitte elumaja. Teeb põhjalikult (kohati liigagi). Ma ei leidnud Prilli populaarteaduslikus "maad ja ilmad" heietuses mingit uudisväärtust. Kas ehitusfoorumi lugejale on vaja nämmutada, et palkseina ehitus on keerulisem karkassi kokku kruvimisest? Või et keskmise palkseina U-arv jääb tänapäevasele seinale alla? Me ei ole veel nii rumalaks jäänud. Mitu laughing out lout (naeran täiest kõrist) emotikoni selles kontekstis minu jaoks viisakust ei näita.

[kaimagk]

Täpselt, mina ka ei leidnud, aga ‘ vuuk ja veel 8 kasutajat leidis’ kirjutamisvabadus nim seda. Aga miks risustada oma ‘ raamatutega’ pea igat teemat vot sellest ma aru ei saa ( loll ilmselt).
Pikk 88’ le jõudu igatahes.

[pikk88]

Tänud nii kriitika kui ka kiituse eest. Mõlemad vastu võetud ning ka arvesse võetud
Pole see palkide sättimise kunst veel kuhugi kadunud, võib-olla vähem levinud kui varem. Kui liikuda ringi lahtiste silmadega siis on seda tüüpi ehitist ning ka nende renoveerimist võimalik ikka märgata. Kindlasti on vähesel levikul oma osa sellel, et millegipärast pole see ehitusviis riigi poolt kuigi kõrgelt tunnustatud. Palkmajade ja hoonete ehitamine ametlikul viisil on üsna tülikas ja keeruline ettevõtmine. Ise pole kunagi proovinud, kuid kui vallas aastaid tagasi uurimas käisin siis väideti, et seda pole võimalik teostada. Esmase põhjusena toodi välja, et hoone peab sobituma ümbritsevasse keskkonda. See on minu meelest väide mida on väga mugav välja käia, kuid vaadates seda milliseid ehitisi ümbruskonda kerkib siis kehtib see vaid teatud juhtudel. Kui soov ehitada neljakandilist kivikasti suurte akendega siis probleeme ilmselt pole ja lubatakse tunduvalt lihtsamalt kui vanemas ja traditsioonilisemas stiilis hoonet. Seda on eriti näha linnakeskkonnas.
Arvan, et freespalk lahenduste vähese leviku põhjuseks on see, et freesimine lõhub palgi normaalse struktuuri ning tänu sellele hakkab palk seinas kõvemini mängima ja kisub tugevamalt kaardu ja propellerisse. Freespalki otsast vaadates on näha, et lõpptulemuse puhul jookseb palgi südamik täiesti ühte palgi serva. See tähendab, et palgi ühest otsast on pool palki minema lõigatud ja sellisest asjast ei saagi seinas mingit sirgust ega stabiilsust oodata. Ilmselgelt tõmbab paremini ka vett sisse ning säilib vähem, kui lõhkumata struktuuriga palk. Kui lisada sellele veel suvalisel ajal langetatud puu mis on küll kuivatist läbi käinud, kuid pole aja jooksul ära "surnud" siis saadki tulemuseks seina kus tehasest välja sõites võib kahe palgi vahel olev vara kokku klappida filigraanselt, kuid peale mõnda aega niiskuse ja päikese käes seismist võib palkide vahelt väike laps oma käe läbi pista. Ise sellises suures majas sees käinud ja oma silmaga näinud sellist olukorda. Inimene oli omadega püstihädas, sest maja ei pidanud tuult ega sooja kinni ning otsis kedagi, kes paigaldaks hoonele tuuletõkke koos voodriga.
Kui suur on effekt õigel kuufaasil palkide langetamise ja säilimise osas, kaasa rääkida ei oska, sest kogemusi selles vallas vähe. Samas see on küll igale inimesele arusaadav, et mõistlik aeg palgi langetamiseks on talvel, kui puit pole vett täis vaid ootab nö varjusurma kevadet, et uuesti kasvama ning elama hakata. Sest peale langetamist tuleb sellisest poolsurnud palgist hulka vähem vedelikku välja saada. Tööstuslikult toodetud palkmajade puhul puudub aga õnnelikult omanikul igasugune ettekujutus sellest kas puu on langetatud talvel või hoopis kevadiste ja sügiste vihmade ajal.
Enda tohutu ajakulu on tekkinud kindlasti sellest, et esmalt vaja sae jaoks bensiini ja õli ning siis vaja ka liivapaberit ja õiget peitlit. See kõik vajab aga raha ning see aeg kui teenid raha pole aega hobidega tegeleda. See on kindlasti põhjustanud projekti venimise kolmele aastale. Tänavuaastal on olnud ootamatult ilus suve lõpp ja sügis ning see on kindlasti soodustanud tööde tegemist. Kuna kogu tegevus toimub vabas õhus ning kõigest riistapargi kokku-lahti pakkimise ning ritta sättimise peale läheb päevas ära ümmarguselt tund aega siis pole midagi imestada, et sellist tööd ei hakka tegema paari tunni kaupa vaid eelistaks ikka tegutseda täispika päeva. Kuid kui päeval solgutab pidevalt sadada siis ei hakka isegi mitte palke katte alt välja võtma vaid päev lähebki "raisku." Samuti lühendaks hüppeliselt tööle kuluvat aega see, kui eksisteeriks mõni õpilane Kiir, kes aitaks teisest otsast tõstes palki liigutada. Üksinda kulub sellele tööle tõenäoliselt vähemalt kolm korda kauem aega, kui kahekesi venitades. Lisaks veel muud elulised takistused mida ei saa edasi lükata ja tuleb ületada, sõltumata sellest mis ilm väljas on.
Nüüd võiks mõneks ajaks tempo pisut kiireneda, sest kolmas rida läks paika ühe rahuliku päevaga. Neljas rida on ootel ning viies ka. Siis saab mugav kõrgus läbi ning tuleb hakata kolme pulgaga redelit kasutama. See langetab taas tempot, eks saab näha kui madalale.

[vuuk]

...Me ei ole veel nii rumalaks jäänud....

Mina olen jõudnud seisukohale, et me kõik teame midagi ja see on vaid tühine osa sellest, mida me ei tea....

...Aga miks risustada oma ‘ raamatutega’...

Mis risu ja mis mitte, see on pigem vaataja silmades.
Teise poolt kirjutatu risuks tembeldamises saab ka näha risustamist - mina igatahes pigem näen.
Eriti kui tehakse ebameeldivas toonis ja kirjavigadega.

Teemaalgatajale selles osas minupoolne respekt, et on käeline tegija ja taaskasutades materjale annab neile uue elu ning väärtustab eelmiste põlvkondade tegijate tööd.

...Nüüd võiks mõneks ajaks tempo pisut kiireneda, sest kolmas rida läks paika ühe rahuliku päevaga. Neljas rida on ootel ning viies ka. Siis saab mugav kõrgus läbi ning tuleb hakata kolme pulgaga redelit kasutama. See langetab taas tempot, eks saab näha kui madalale.

Nii on, et aega võtab palju iga alustamine, lõpetamine. Aga ka nurgad, ääred , avaküljed - eriti kui tahta need perfektselt loodi ja sirgu saada. Keskmine suur osa mugavas kõrguses kulgeb jõudsalt. Iseasi, kuipalju väikesel hoonel kiiresti kulgevaid suuri osi üldse on.

[optimist88]

...Aga miks risustada oma ‘ raamatutega’...

Teise poolt kirjutatu risuks tembeldamises saab ka näha risustamist - mina igatahes pigem näen.
Eriti kui tehakse ebameeldivas toonis ja kirjavigadega.

Füüsilise klaviatuuriga seadmeid jääb järjest vähemaks. Puuteekraanil kirjutades jääb mõni tähemärk puudu või tühik üle ja üsna raske on seda märgata ja tüütu parandada.

Kuigi jah, nagu välissein ei saa tänapäeval koosneda ainult puupalgist, ei saa ka välissein olla puhtalt kivimaterjalist.

Saab aga kallim majandada. Tln vanalinn; Nikita ja Jossifi aegu ehitatud majad...