Milline süsteem sobiks?

[tõsine küsija]

Küsimus asjatundjatele: plaanis on rekonstrueerida 3-korruseline 12-korteriga elamu. Küte puudub (kunagine katlamaja ammu kinni pandud), ent alles on täiesti korras radiaatorid ja torustik kõigis korterites. Ehk poleks mõtet neid välja vahetada, sest raha tuleb kokku hoida )
Küsimus aga selles, et milline küte sobiks, et ära kasutada olemasolev süsteem? Peaks olema suhteliselt soodsa hinnaga ja selline, mis oleks automaatika poolt reguleeritav. Seega õhk-soojuspumpa või maa-soojuspumpa pakkuda ei oleks mõtet.
Küsimus päris tõsine, sest vaja tellida hinnapakkumised, ent ei teagi, kellelt - et millist küttevõimalust siis ikkagi eelistada?

[tubasoojaks]

kui elate maal, siis pole palju variante peale halupuu katla ja akupaagi
puudele võib sekka heita ka kivisütt
linnakeses võib ka pelletivarianti ehk puugraanulikatelt paigaldada
akupaagist läheb kuum küttevesi läbi segamisventiili pumbaga radikatesse
segamisventiili keerab õuetemperatuurist sõltuvalt kütteautomaatika, näiteks Ouman, Danfoss...

saada PM või mail,
terv,
aare@wetorex.ee

[ken11]

Esiteks küsimus, et kas küttesüsteemi teed oma rahaga või võtad laenu kogu renoveerimise peale? Kui võtad laenu siis tuleks ära unustada küttesüsteemi ostuhind ja vaadata selle üldkulu pikas perspektiivis - sel juhul taandub ju ost kuumaksele. Miks mitte maksta summa Y võrra suuremat laenumakset, kui samas kuus võidad küttelt 2*Y summa? Arvuta eri variandid läbi ja siis saad otsustada.

[tubasoojaks]

hea kui pankurid ka sõna sekka lisavad
täiesti õige!
tänapäeval on majanduslikult õigem ehitada kohe kaasaegne ja efektiivne küttesüsteem, mille hankimise hind on veidi kõrgem kui odaval vanamoodsel katlal, aga käigushoidmise kulud on oluliselt väiksemad
selle kindlustab tõhus automaatika ja energeetiliselt kõrge kasuteguriga katel

[Ardi]

Uurida tasuks ka puiduhakkel töötavaid katlaid.Hakke tonn on tublisti soodsam kui halupuudel,pelletitest rääkimata.

[aivar00]

Sul Ardi sellest hakkepuidust vaimustus...
Mitte paha pärast aga Hageri "köster" õigemini kogudus vahetas hakkepuidu süsteemi välja. Asi väga elementaarne- hakkepuit lihtsalt suure niiskuse sisaldusega nig külmal talveilmal jäätub ning tigu ei saa teda ette vedada.
Kirikus asi toimis nõnda- toodi koorem puid- nädalavahetusel "vennad-õed" oma jõu ning tehnikaga lasi läbi hakkuri jämeda puidu (eelnevalt saeti-lõhuti peenemaks). Hakkepuit läks kohe kõrval asuvasse nn. katlamaja kuuri.
Mina järeldan sellest seda, et hakkepuit tehakse enamjaolt toorest või pooltooretest okstest ja puidu jäätmetest. Nende transport praeguste kütuse hindadega (oksad suure mahuga, puidu hakke tegemiseks metsas-ligipääs suurele raskele veokile+ vajaliku toorme olemasolu kohapeal) küsitav.
Edasi vaja sellist ruumi millises hake ka kuivaks-s.o. tuulduks(peab asuma katlamaja kõrval). See aga investeering. Iga kuu küll koormat tellida ei tahaks.
Kokkuvõttes Kohila mees Hepner Heiki ka tegeles nende nn. raiejäätmete kütteks kasutamise probleemiga. Tutvunud mitme tema poolt väljaöeldud mõttega- olen temaga nõus.
Nagu küsija mainis- odav ja mugav (s.o. automaatne). Minu arusaamise järgi sellist asja ei ole olemas. On mugav kasutada kuid kallis paigaldada- maasoojuspump kuid perspektiivis ekspluatatsioonikulud madalad. Küttekulud- ei oska kommenteerida- endal alles 0,5 aastat töötab. Puidu graanulküte- ka kuiva ruumi hoidmiseks vaja. Pealegi oled paari tootja lõa otsas- väiketarbijana sina neid ei huvita-põhiosa eksport. Gaas ja õli kallid. Järgi jääb veel ainult elektriküte. Paigaldada odav- ekspluateerida ??? Huvitav kuidas 12 korterilise maja puhul "kütmispäevad" ära jagada- kas nagu trepikoja pesu........
ken 11 jutt mõistlik- rehkendada tuleb perspektiiviga- seega mina pakun maasoojuspumpa.

[tõsine küsija]

Maakütte variant arvatavasti ei sobi, sest korrusmajal ei ole kinnistu nii suur, kuhu see torustik paigaldada. Ei tahaks hakata naabermajadega puid ja maid jagama, et nende maa üles kaevata.
Esialgu jäidki vanad radiaatorid ja küttetorud alles selle mõttega, et ehk saaks keldrisse paigaldada katla ja n.ö. taastada selle keskkütte. Kütja leidmine ei oleks probleem ja eks automaatika tuleks mingis osas ka kasuks.
Aga sobivast valikust ei saa ikkagi aru. Ei plaanigi raha hirmsasti kokku hoida katlamaja vm ehitamisel, ent tulevikus peaks küttekulud jääma küll normaalsuse piiresse.

[tubasoojaks]

Maakütte variant arvatavasti ei sobi, sest korrusmajal ei ole kinnistu nii suur, kuhu see torustik paigaldada. Ei tahaks hakata naabermajadega puid ja maid jagama, et nende maa üles kaevata.
Esialgu jäidki vanad radiaatorid ja küttetorud alles selle mõttega, et ehk saaks keldrisse paigaldada katla ja n.ö. taastada selle keskkütte. Kütja leidmine ei oleks probleem ja eks automaatika tuleks mingis osas ka kasuks.
Aga sobivast valikust ei saa ikkagi aru. Ei plaanigi raha hirmsasti kokku hoida katlamaja vm ehitamisel, ent tulevikus peaks küttekulud jääma küll normaalsuse piiresse.

pole muid variante kui halupuu- või pelletikatel, hakkevärgid veel arengujärgus ja kallid
esimene nõuab pidevat kütmist ca 2x päevas, oleneb majast ja aastaajast
pelleti toimib automaatselt ja hooldus keskmiselt paar korda kuus, talvel kord nädalas
puukatlal vaja akupaagid 3-4 tuh liitrit
pelletikatel nõuab pelletipunkrit 10-15 m3
energia hind tuleb halupuuga ca 50 sent/kWh,
pelletiga 75-80 senti/kWh, aga jääb ära kütja palk
kütteautomaatika hädavajalik, et saaks sooja majja anda säästlikult ja vastavalt vajadustele

..PM