Rasked lahendused

[sundehitaja]

Majaks endine suvila.Osa esimest korrusest moodustab endine terrass ,mis on ehitatud eelmise omaniku poolt toaks.Põrand on nii ,et all on liiv,siis killustikku üsna paksult,sellele valatud armeerimata betoni 8-10 cm,siis mingi vene aegne plaat 15x15 cm paksus 10 mm ja väga tugev,betooni küljest lahti ei tule ja kildudeks ei taha puruneda.Enne oli seal laminaat põrand mille all oli roheline mürasummutus plaat.Suvel kiskusin kõik selle märja laminaadi sodi üles ja nädalaga sain kiviosa kuivaks.Lagi 2,15 m.Põranda tõstmine max 5 cm OK.Mida teha?Niiskustõke,20mm penot ja plaat+PVCkate(Suvel kondents peno ja niiskustõkke vahel)?Või panna mingi põrandakütte versioon(parim oleks DEVI viimane drycell üllitis aga 1m2 hind tuleks üle 1000 EEK-pinda 18 m2-pole just miljonär )? Tean ,et enamus soovitab betooni lõhkuda,kuid kas on ka mingil määral talutavat varianti ilma lõhkumata?

[Müürimees]

lammuta ära,see ei kõlba kuhugile. paned põrandakütte ja kütad maapinda või. põrandakütte mõte on ikka selles, et soojendab plaati mille sees see kaabel või toru on , mitte seda mis sellest palju sügavamal asub.

[sundehitaja]

Väljendasin end ebatäpselt.Mul on praegu põrand tasemel: kruus,betoon,plaat.Betooni lõhkuma ei hakka.Saab teha ka kütteta või põrandaküttega versiooni.Halb on paksuse limiteering ca 5cm.Kütteta versioonid:A) hydro+ 20 või 25 mm styrofoami+põrandaalune kate(1mm valge vaht)+OSB sulundiga plaat+PVC(suvel oht kondentsiks hüdro ja peno vahel,kuid lihtssm teha.) B)Stürofoam+hüdro(äkki kile)+vaht +PVC.
Küttega versioon:Variandist A või B jätta ära PVC ja panna sinna peale DEVI drycell 13mm paksune kütte versioon.Tõsi seda saab tulevikus alati teha kui DEVI plaatide hind talutavaks peaks muutuma.
Tean ,et selle põranda soojapidavus ei vasta kaasaegse penoajastu normidele,aga variant A või B on ikkagi soojem kui see mis praegu on.
Ehk keegi aitab hüdro osas otsustada:kivile mastiks kanda on lihtne ja mida halba juhtub kui suvel on hydro ja styrofoami vahel kondentsi?

[restauraator]

Kuule mida sa põed.Osta EESTI VÄIKEELAMUTE REMONDI KÄSIRAAMAT.Käisin ühte vana maja ülevaatamas.Omanik väitis,et tarkust ammutab renoveerimiseks just sellest raamatust.Pole ise sada aastat ühtegi ehitusraamatut ostnud,aga see äratas uudishimu.Siit võingi sulle tarkade meest nõuandeid edastada.Osas 5.2 PÕRAND PINNASEL.LISASOOJUSTAMINE Tsiteerin.....Alates 1950ndatest aastatest,sagedamini 1970ndate aastate lõpust,on üksikutel elamutel põrand ehitatud bituumenvõõbaga kaetud betoonplaadile.Kuid ka siis on talade vahe sageli soojustusmaterjaliga täitmata...Nii,et anna aga tuld ja soojusta seestpoolt ära.Siin ei tea küll enam mida või keda uskuda?Minu meelest tuleb see kondens koguni betooni ja hydro vahele...võin muidugi ka eksida.
Nagu aru sain olla see endine terrass, siis peaks see betoonplaat jooksma seina alt õue välja.Kui lõhkuda ei taha,kas siis ei oleks mõtekas vähemalt seinte äärest see külmasild läbi lõigata?ja miskit soojemat vahele panna?

[sundehitaja]

Maja on A kujulune ja kandetalad toetuvad 90 cm maa sees asuvatel betoon postidel.Betoon lõpeb ca 10 cm enne poste.Tegelikult on mul asi otsustatud.Postide ja betooni lõpu vahele pääsen järgmisel suvel.Praegu teen lihtsalt:kivi peale 25 mm põranda penot(Thermisol 80 F).siis bit-n mastiksiga kleebin bit.paberi ja selle peale 22 mm OSB3 sulundiga plaadi.
Plaadi peale PVC katte kuna asi peab toimima köögina ja vahel vaja põrandat pesta.Samas ruumis on õhkkütte kamin(saast).Pean ütlema ,et vaatamata kõigele pole praegune põrand ka nii külm kui arvata võiks ,aga ilmselt aitab kaasa see ,et alus on liiv+killustik(õhku vahel üsna palju) ja üsna 'õhurikas ' betoon.Liiv ja killustik on suht head dreenijad.Igathes usun,et saab palju parem kui eelmise mehe mürasummuti +laminaat.Igal juhul tänan julgustamast.Külm tulekul-valikud piiratud-teeme mis saame.

[restauraator]

Tere jälle! Ei oska miskit tarka öelda.Kui juba laminaadi all niiskeks tõmbas,siis pvc ju sama või ilma liitekohtadeta veel tihedam.Elan ise kõrge liivasossi otsas,kuid töökoja ruumides betoonpõrandal olen sellega hädas olnud.Nimelt panin suvalised vanad pvc tükid töökoja põrandale umbes nagu vaipa,siia sinna ja ei läinudki kaua mööda,kui tõmbasid alt jubeda hallituse külge.Paha õhu tegid ka.Niisugused põrandad tahavad ikka ülespoole hingata.
Üks mõte on.Olen lugenud siit ja sealt,et kiviseinale aitaks häda pärast vahtpolüuretaani siseseina kleepida.Ühendus peaks olema ainult laitmatu.Kui nüüd põrandale seda tihedalt kleepida,mis siis?Ja styrofoam on ikka vast kobetam,kui Thermisol.
Vastuseid ei tea,need olid lihtsalt tekkinud mõtted.

[sundehitaja]

Mul on väga raske öelda miks laminaaadi alt märjaks läks.Kuna põrandat ka pesti võis vesi pääseda laminaadi servade vahele ja sealt juba summutisse.Kuna laminaadi alune on mingi veekindla plastikuga tehtud,siis sinna ta ka jäi.Miks niiskus allapoole ära ei imendunud ei oska öelda.Võibolla polekski midagi juhtunud kui poleks olnud seda suurt üleujutust.Mul majas ja krundi peal vett polnud, aga veetase maa all oli kindlasti kõrge,lähiümruses oli paadimehi kuhjaga.Aga see,et niiskus allapoole tagasi ei läinud,paneb mõtlema. Kui mingi kapillartõus sellise jama kokku keerab ,siis tuleb teha riskantsem variant:bituumenmastiks kivipeale ja selle sama mastiksiga kleebin peno põrandale kinni,peale OSB ja esimesel hetkel PVC d ei pane.Seina äärtest liistu laiuselt võib ka OSB panemata jätta.Vaatan mis saab.OSB ja peno on kokku 47 mm ja kas hüdro ja peno vahele kondents tekib on kahtlane sest sinna peaks soojust jätkuma.See ,et niiskus kadus alles pärast seda kui laminaat kadus,ja kuna maja on mere lähedal ja madalal,tuleks teda ehk rohkem pinnasest tuleva niiskuse vastu kaitsta kui kondentsi pärast muretseda.Ehk oskab keegi anda nõu PVC asenamise osas(saan lubada2-3mm kihti) sest olen päri et antud situatsioonis on PVC kasutamine ohtlik.Igal juhul tuleb selles ruumis tagada õhu liikumine.Hetkel kamin,tulevikus ahi või mingi inverter vms.

[restauraator]

Millegipärast ei anna see värk üldse rahu.Viimased pool päeva olen mõtelnud kas see lahendus ei ole just selles Eesti väikeelamute remondi käsiraamatus olemas?Mina küll ei tea kus Eestimaa otsas niisuguseid põrandaid leida võib,et maapinnale on betoonplaat valatud ning see bituumenvööbaga üle tehtud?Ning sellele põrandalaagid pandud ja lauad peale.Nad on selle väljaande soomlastega kokku mixinud ehk see lahendus sealt pärit?Igastahes paistab,et inimesed on nii ära elanud.Lauad ju soojad astuda ja peaks auru ka kenasti läbi laskma.Mõtle selle üle,see peaks ju küll siis läbiproovitud lahendus olema.Laagid küll madalaks jäävad,aga mingigi õhuliikumine ikkagi jääb.

[sundehitaja]

Põen ise ka päris palju sest mastiks ,peno ja 22MM sulundiga OSB on olemas.Küsimus on hüdro asukohas.Kui vana laminaadi alune kõnges kas tänu pinnase niiskusele või kondentsile siis ilmselt tuleb OSB peale panna mingi hingav lakk(kui selline on olemas,pole veel uurinud).Peno võib panna ka otse kivile,siis hüdro ja sellele plaat.Plaat hingab piisavalt et mitte hallitada.Hüdro panekuga peno peale tuleb tegemist.Ta peab tihe olema sest ilmselt kivi ja peno liitekohta midagi niisket tekib ja sinna ta ka jääb.Kui hüdro panna kivile(lihtsam turvaliselt teha) siis kerkib ainult see küsimus ,et kui mingi niiskus hüdrost toa pool tekib ,siis kas toa õhu ringlusest piisab tema kuivatamiseks.Põrand on ju ilma kütteta.Kahjuks mul lisa sentimeetreid pole ,et peno ja OSB vahele mingit tuulutust organiseerida.See põranda paksuse piirang teebki asja halvaks.Muide põrand tuleb ujuv peno peal.On veel muidugi võimalus:hüdro kivi peale,tolline laud laagiks hüdro peale(laua alla rub.ribad ehituskiile 2-3 mm),siis peno laakide vahele ja OSB laudade külge kinni.Siis jääb peno ja OSB vahele mingigi mini tuulutus.Põranda servadess võib jätta väikesed tuulutuspilud et tuuldumine toimiks.Hiljemalt nädala vahetusel tuleb tegema hakata ja mingi variandi ehk keegi aitab otsustada.

[Külaline]

Kas pole mitte antud juhul lahenduseks selline järjestus:

-vana betoonivalu
-paksem aurutõkkekile ülekattega/vuugid teipida
-3-4cm tasanduskiht
-laagid mille vahe täidetud soojustusega
-sisemine aurutõke/vuugid teipida
-osb v. laudis

Mulle tundub, et see niiskusekoll tuleb altpoolt/pealtpoolt ja kuna puudus efektiivne aurutõke siis sattus see vahekihtidesse ja sinna jäigi..mul endal lolli peaga puukuur tehtud nii, et plaadi valu alla jäi kile panemata ja nii kui lumesulamised/suuremad vihmad(kevad-sügis) siis ajab plaat silmnähtavalt alt niiskust välja. Pealmine aurutõke aga vajalik selleks, et eluruumides tekkiv niiskus ei satuks soojustusse. Sellise lahenduse puhul tuleb lasta muidugi betoonil korralikult kuivada ja paigaldatav soojustus ning immutatud puitlaagid peaksid olema väga kuivad muidu hakkab kahe aurutõkke vahele jäänud niiskus seal kurja tegema. Kui millegi vastu eksisin siis andke teda - olen ise ka amatöörehitaja..

[Külaline]

Kas pole mitte antud juhul lahenduseks selline järjestus:

-vana betoonivalu
-paksem aurutõkkekile ülekattega/vuugid teipida
-3-4cm tasanduskiht
-laagid mille vahe täidetud soojustusega
-sisemine aurutõke/vuugid teipida
-osb v. laudis

Mulle tundub, et see niiskusekoll tuleb altpoolt/pealtpoolt ja kuna puudus efektiivne aurutõke siis sattus see vahekihtidesse ja sinna jäigi..mul endal lolli peaga puukuur tehtud nii, et plaadi valu alla jäi kile panemata ja nii kui lumesulamised/suuremad vihmad(kevad-sügis) siis ajab plaat silmnähtavalt alt niiskust välja. Pealmine aurutõke aga vajalik selleks, et eluruumides tekkiv niiskus ei satuks soojustusse. Sellise lahenduse puhul tuleb lasta muidugi betoonil korralikult kuivada ja paigaldatav soojustus ning immutatud puitlaagid peaksid olema väga kuivad muidu hakkab kahe aurutõkke vahele jäänud niiskus seal kurja tegema. Kui millegi vastu eksisin siis andke teda - olen ise ka amatöörehitaja..

Laagide alla sbs-ribad, ununes.

[sundehitaja]

Uurisin natuke OSB kohta ,mõtlesin natuke järele ja tegin järgmiselt:Kasutasin katteks 22mm sulunditega OSB plaati mis tekitas talade vahe ca 60 cm.Talade kohale alla panin hüdroisolatsiooniks mõeldud 30 cm lindi(mingi vintske plastik).Taladeks kasutasin tollist 10cm laiust lauda lapiti.Loodisin ehituskiiludega umbes 30 mm kõrguseks,kohati rohkem sest vana põrand oli nati kaldu.Kiilud iga 60 cm järel ja nende vahelt naeldüüblitega betooni sisse.Laua ja isolatsiooni vahe lasin makrofleksi täis et lauad läbi ei vajuks.Edasi panin 25 mm peno laudade vahele vastu põrandat ja siis OSB peale.OSB ja peno vahele jäi õhu vahe.Seintest jätsin OSB-l umbes 1-1,5 cm puudu et õhk liikuda saaks.Kuna OSB on ise sisulislt ilmastikukindel,siis kleepisin OSB-le veel PVC katte peale.Totralt kukkus välja see et osa põrandat tegin nii et algul panin veel mastiksi maha et sellega peno kinni kleepida ,aga vist võtsin vale mastiksi ,sest see hävitas penot(3 tunniga olid ilusatest plaatidest järgi jubedad leivakoorikud.Lasin mastiksil kuivada ja panin siis kuivalt.Teine pool põrandat loobusin sellest mastiksist hoopis ja arvestades peno omadusi panin lihtsalt vastu kivi.Eks elu näitab mis saab.Usun et kevad saab olema proovikivi.Ei peno ,lignotatud ,laud ,ega lakiga immutatud OSB karda väikest niiskust,elame näeme.Muide panin tähele ,et ka värske ligno näksib kergelt penot.Seega peno puhul peab ette vaatama millega kokku puutub.Tuleb võtta aega ja lasta asjadel korralikult kuivada,muidu aurustub lihtsalt ära.