Päikeseküte

[fanatic]

Tuleb hakata paneeli jaoks ikka raha koguma

Parem osta küttepuid - metsa kokku või istuta energiavõsa, siis saad talvel ka sooja

Need mõlemad täiendaks teineteist tulevikus ideaalselt.

[fanatic]

Elektri hind võib tegelikult kolmekordistuda!
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=121&lang=5&nid=8784

Raukas ei pruugi väga mööda ennustada. Paneeli tasuvus(ostu)aeg jõuab varem kätte kui me arvata oskame ja ahju ja metsa raha paigutamine muutub ka aina mõtekamaks.

[Urmas]

... Paneeli tasuvus(ostu)aeg jõuab varem kätte kui me arvata oskame ja ahju ja metsa raha paigutamine muutub ka aina mõtekamaks.

Sellisel juhul tuleb sul paneelid kohe ära osta, sest nagu teada, siis äge nõudlus kruvib paneelide hinnad elektriga sarnaselt 2,8x-ks.

[fanatic]

... Paneeli tasuvus(ostu)aeg jõuab varem kätte kui me arvata oskame ja ahju ja metsa raha paigutamine muutub ka aina mõtekamaks.

Sellisel juhul tuleb sul paneelid kohe ära osta, sest nagu teada, siis äge nõudlus kruvib paneelide hinnad elektriga sarnaselt 2,8x-ks.

Raske uskuda, et meie väike turg suudab paneelide hinda tõsta sellega, kui meil tõuseb elektri hind Taani tänasele tasemele.

[fanatic]

... Paneeli tasuvus(ostu)aeg jõuab varem kätte kui me arvata oskame ja ahju ja metsa raha paigutamine muutub ka aina mõtekamaks.

Sellisel juhul tuleb sul paneelid kohe ära osta, sest nagu teada, siis äge nõudlus kruvib paneelide hinnad elektriga sarnaselt 2,8x-ks.

Raske uskuda, et meie väike turg suudab paneelide hinda tõsta sellega, kui meil tõuseb elektri hind Taani tänasele tasemele.

[Kalvis]

Väike täpsustus, eestis tõuseb elekter Soome omaga max samale tasemele hiljemalt kui estlink2 valmis saab. Taanis on elekter natuke kallim kui Soomes (või isegi tuntavamalt kallim) Elektritootmise omahind mõõduka kasumiga eestis on täna elektriarvel teada, ega börsi avanedes tootmine kallimaks lähe, muutub ostu-müügi kord, kus müüja võib küsida sellist hinda, mida turg on nõus maksma ja selleks saab olema Soome elektri börsi hind.
Samas EE oma prognoosides on üsna kindel, et ka siis tasub põlevkivi kasumlikult ahju ajada, kui CO2 osas eestile nullkvooti ei kehtestata.
Eesti turg kohe kindlasti ei mõjuta mitte millegi osas päikesepaneelide maailmaturu hinda.

[trebla]

Väike täpsustus, eestis tõuseb elekter Soome omaga max samale tasemele hiljemalt kui estlink2 valmis saab. .....

Soomes on täna väiketarbija elektrihind 0,14 €/kWh, mis on juba üle 2 krooni. (http://www.energy.eu)
Saksas on 0,2455 €.
Kui nüüd arvestada, et Euroopa võrke veelgi rohkem kokku ühendatakse, sakslased tuumajaamade asemel rohkem taastuvenergiat kasutama hakkavad, ka kivisöejaamad CO2 maksu kaela saavad ja kõigele lisaks eurosid igasugu PIGS-ide pärast kõvasti juurde trükitakse, siis ei tohiks 0,3 € aastal 2020 ühe kWh eest justkui võimatu olla....?

.... Eesti turg kohe kindlasti ei mõjuta mitte millegi osas päikesepaneelide maailmaturu hinda.

Õnneks jah mitte.
Ja need hinnad arenevad seni veel soovitud suunas.

First Solar prognoosib siin oma moodulite tootmisomahinna alanemist tasemeni 0,52 $/Wp
http://solarplaza.com/article/this-year ... ar-modules
teised arvajad ennustavad paneeli müügihinna kukkumist 1 dollari peale vatist
http://www.guardian.co.uk/environment/2 ... NTCMP=SRCH
Kusjuures tegemist on vast samuti ohtralt juurdetrükitud dollaritega...

Saksamaa oma toetustega pani sellele tööstusele aluse, ja nüüd on massilisus ka paljudes teistes riikides niipalju tõusnud, et ega seda vankrit enam ei peata.

Eesti mahud on nii väikesed, et ei avalda maailmaturule mingit mõju. Küll aga on meil vaja võimekust, et hetkel, kui asi tasuvaks muutub, neid kohe massiliselt kasutama hakata. Üks asi on paigaldajate olemasolu. Teine asi võrkude tehniline ja juriidiline valmidus .

Esimesena muutuvad paneelid tasuvaks just väiketarbijale. Selleks on aga vaja, et oleks olemas võrgu poolt ette nähtud võimalused ja kord eratarbija päikesepaneelide ühendamiseks võrguga.

Et EE on ise huvitatud eeskätt elektritootmisest, siis omal initsiatiivil ta neid asju ette valmistama ei hakka. Seega on vaja seaduseandja poolt pealepandavat kohustust. Eeskuju aga peaks olema Saksamaa ja tema naaberriikide näol küll ja enamgi veel.

Kui eeldada, et paneelide võrkuühendamine mingeid tehnilisi probleeme kaasa ei too(?) siis esimese asjana oleks vaja sellistele tarbijatele korraldada vähemalt kolmetariifne ja kahesuunaline energiamõõtmine.

Kasu oleks mõlemapoolne - väiketarbija ilmselt vähendaks oma välditavat tarbimist elektrivõrgu tippkoormuse ajal ja tarbiks rohkem II ja III tariifi ajal, mil energia oleks talle odavam, tippkoormuse ajal saaks EE aga enese käsutusse väiketarbija paratamatult tekkiva ületootmisjäägi, mille ostaks siis tänase taastuvenergiahinnaga (selle suurendamist pole vaja) , mis tipuelektri kohta oleks ilmselt odavalt saadud...

[2korda2]

trebla,
Millistest müstilistest elektritarbimise mahtudest me eraisiku puhul räägime, mida eraisik saab suvalt teisele ajale planeerida ja mida seni suures osas tarbitakse tipukoormuse ajal? Millised on üldse tipukoormuse ajad?
Minul on "kellaga" pesumasin ja nõudepesumasin. Need on ka ainsad riistad, mille tarbimist ma suunan öisele ajale. Tean, et seda kasutavad paljud juba praegu. Kõik muu tarbimine on suhteliselt vähese mahuga või väga raskelt ümber suunatav.

[fanatic]

Väike täpsustus, eestis tõuseb elekter Soome omaga max samale tasemele hiljemalt kui estlink2 valmis saab. .....

Soomes on täna väiketarbija elektrihind 0,14 €/kWh, mis on juba üle 2 krooni. (http://www.energy.eu)
Saksas on 0,2455 €.
Kui nüüd arvestada, et Euroopa võrke veelgi rohkem kokku ühendatakse, sakslased tuumajaamade asemel rohkem taastuvenergiat kasutama hakkavad, ka kivisöejaamad CO2 maksu kaela saavad ja kõigele lisaks eurosid igasugu PIGS-ide pärast kõvasti juurde trükitakse, siis ei tohiks 0,3 € aastal 2020 ühe kWh eest justkui võimatu olla....?

.... Eesti turg kohe kindlasti ei mõjuta mitte millegi osas päikesepaneelide maailmaturu hinda.

Õnneks jah mitte.
Ja need hinnad arenevad seni veel soovitud suunas.

First Solar prognoosib siin oma moodulite tootmisomahinna alanemist tasemeni 0,52 $/Wp
http://solarplaza.com/article/this-year ... ar-modules
teised arvajad ennustavad paneeli müügihinna kukkumist 1 dollari peale vatist
http://www.guardian.co.uk/environment/2 ... NTCMP=SRCH
Kusjuures tegemist on vast samuti ohtralt juurdetrükitud dollaritega...

Saksamaa oma toetustega pani sellele tööstusele aluse, ja nüüd on massilisus ka paljudes teistes riikides niipalju tõusnud, et ega seda vankrit enam ei peata.

Eesti mahud on nii väikesed, et ei avalda maailmaturule mingit mõju. Küll aga on meil vaja võimekust, et hetkel, kui asi tasuvaks muutub, neid kohe massiliselt kasutama hakata. Üks asi on paigaldajate olemasolu. Teine asi võrkude tehniline ja juriidiline valmidus .

Esimesena muutuvad paneelid tasuvaks just väiketarbijale. Selleks on aga vaja, et oleks olemas võrgu poolt ette nähtud võimalused ja kord eratarbija päikesepaneelide ühendamiseks võrguga.

Et EE on ise huvitatud eeskätt elektritootmisest, siis omal initsiatiivil ta neid asju ette valmistama ei hakka. Seega on vaja seaduseandja poolt pealepandavat kohustust. Eeskuju aga peaks olema Saksamaa ja tema naaberriikide näol küll ja enamgi veel.

Kui eeldada, et paneelide võrkuühendamine mingeid tehnilisi probleeme kaasa ei too(?) siis esimese asjana oleks vaja sellistele tarbijatele korraldada vähemalt kolmetariifne ja kahesuunaline energiamõõtmine.

Kasu oleks mõlemapoolne - väiketarbija ilmselt vähendaks oma välditavat tarbimist elektrivõrgu tippkoormuse ajal ja tarbiks rohkem II ja III tariifi ajal, mil energia oleks talle odavam, tippkoormuse ajal saaks EE aga enese käsutusse väiketarbija paratamatult tekkiva ületootmisjäägi, mille ostaks siis tänase taastuvenergiahinnaga (selle suurendamist pole vaja) , mis tipuelektri kohta oleks ilmselt odavalt saadud...

Kui Saksamaa ja veel mõned riigid ikka loobuvad tuumajaamadest on paratamatu, et see lööb Põhjamaades hinna veel üles poole ja siis on 0,3 € tunduvalt varem käes kui 2020. Palju maksis meil elekter 10-12 aastat tagasi?

Kui tekkib massiliselt nn väiketootjaid, kes soovivad tuulise või päikeselise ilmaga elektrit ostmise asemel hoopis müüa, juhtub see, et suvel on suur alatarbimine ja hind väga madal, talvel samas, kui on kuu aega -30C, tuulevaikus, päikest pole, hüdrojaamad ei tööta on nõudluse suur ja hind täitsa laes. Kes selle talvise tunduvalt suurema tarbimis võimsuse valmiduse kinni maksab ja mis moel? Kui saaks seda suvel toodetud kuidagi talveks varuda, akumuleerida

[trebla]

trebla,
Millistest müstilistest elektritarbimise mahtudest me eraisiku puhul räägime, mida eraisik saab suvalt teisele ajale planeerida ja mida seni suures osas tarbitakse tipukoormuse ajal? Millised on üldse tipukoormuse ajad?
Minul on "kellaga" pesumasin ja nõudepesumasin. Need on ka ainsad riistad, mille tarbimist ma suunan öisele ajale. Tean, et seda kasutavad paljud juba praegu. Kõik muu tarbimine on suhteliselt vähese mahuga või väga raskelt ümber suunatav.

No kui sa ise elektrit toodad, siis panedki oma pesumasinad ja ka elektriboileri (kellel on) hoopis päevase aja peale tööle. Ehk siis öise elektri asemel tarbid omaenese toodetud päevast elektrit.

Suvel saab enamuse tegevusi päevavalges ära teha...
Talvel sätid oma pesumasinad jälle ööseks tööle.
Sügisel-kevadel lased soojuspumbal päeva ajal kõrgema temperatuuri üles kruvida...

Mitu tundi täpselt 'tipuaeg' pikk on, ei oska öelda, (kas vene ajal ei olnud mitte 2 tundi? ) ja polegi oluline - see tuleb seoses uue mõõtmissüsteemiga alles kujundada.,

[trebla]

.....
Kui tekkib massiliselt nn väiketootjaid, kes soovivad tuulise või päikeselise ilmaga elektrit ostmise asemel hoopis müüa, juhtub see, et suvel on suur alatarbimine ja hind väga madal, talvel samas, kui on kuu aega -30C, tuulevaikus, päikest pole, hüdrojaamad ei tööta on nõudluse suur ja hind täitsa laes. Kes selle talvise tunduvalt suurema tarbimis võimsuse valmiduse kinni maksab ja mis moel? .......................

Siis müüb Eesti oma pika suvepäeva jooksul toodetud elektri Itaaliasse, kus see konditsioneerides ära kasutatakse.
Sügisel alles kirjeldati situatsiooni, et seoses koostootmiskatlamajade käivitamisega kütteperioodi alguses elektrihind langes - järelikult oli ta suvel siis kõrgem.
Narva katlad saab suvel siis täiesti kinni panna - töötavadki ainult talvel.
Öösel annab voolu pumpelektrijaam, mis päevase odava elektriga vett varuks pumpab...

...................
Kui saaks seda suvel toodetud kuidagi talveks varuda, akumuleerida

Siin foorumis kurdetakse, et maaküttetoristik on jaanipäevani jääs, kasutadki ära selle ülessoojendamiseks....

[Kalvis]

Tänase tehnoloogiaga saab elektrit akumuleerida vaid pump-hüdroelektrijaamades ja osaliselt ka mõnes tavalises elektrijaamas, kus veehoidla mahuga võib mängida. Üht sellist planeeritakse eestisse ehitada, kui isegi ehitama hakatakse, kulub aastakümneid, kui see valmis saab.
Veel saab tootmisega mängida - st. soojuselektrijaamades võib 50-100% vahemikus kateldega tootmist korrigeerida. Öeldi just, et suvel Narva katlad seisavad (tehakse hooldustöid).
Tuumajaamades ei saa (saaks, aga pole majanduslikult mõttekas)
Soomes on kasutusel ka soojuse akumulatsioonijaamad (suvel elektri tootmisest ülejäänud soojus lastakse maasisse ja talvel kasutatakse kütteks ära)

[nosy]

Elektritootmise omahind mõõduka kasumiga eestis on täna elektriarvel teada, ega börsi avanedes tootmine kallimaks lähe, muutub ostu-müügi kord ....

Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele müüs Eesti Energia 2010 aastal 6,1 TWh elektrienergiat, millest sai müügitulu 185 miljonit euri (http://www.ap3.ee/article/2011/1/28/ees ... oni-euroni ). Jube hea tulemus masu, palkade kinnikülmutamise, kõrge töötuse ja muude tarbimiskulude tõusu oludes ....
Kes sunnib nn avatud turu tingimustes riigi (Eesti rahva) omanduses oleva monopoolse ettevõtte kasumlikkust siseriiklike tarbijate (omanike) kõri kinnipigistava hinnatasemeni upitama? Börs on ju kauplemise koht ja seal võib EE ka oma madala, samas küllaldast rentaablust tagava hinnaga osaleda. Meile püütakse serveerida asja selliselt, et tahaks küll hoida madalat hinda, kuid see kole-paha BÖRS ei lase.
Kui koos araablaste või ameeriklastega kavandatud põlevkivi-energia projektid (http://uudised.err.ee/index.php?06227965 ) kasumlikuks osutuvad, muudetakse need ettevõtted kibe-kähku erafirmadeks, milles nii mõnedki praegused riigikogulased omale juhatuses hiigelpalgaga koha leiavad. Kahjumi või läbikukkumise korral jäävad aga tehtud investeeringud meie kanda. Maailmas on tohutult palju kõrbeid, kanjone ja muid ilusaid-tulusaid kohti kuhu raha investeerida, ent EE peaks kõigepealt omanikele kuuluvas piirkonnas – Eestis mõistlikke arendusi tegema. Toodangu omahinna (kulutused) oskab iga loll suureks ajada, aga EE juhtide kõrged palgad peaksid olema seotud oskustega ettevõtte omanikele (=Eesti rahvas) võimalikult soodsalt asju ajada. Kahjuks käivad meil need värgid teistmoodi.

[madis64]

Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele müüs Eesti Energia 2010 aastal 6,1 TWh elektrienergiat, millest sai müügitulu 185 miljonit euri (http://www.ap3.ee/article/2011/1/28/ees ... oni-euroni ). Jube hea tulemus masu, palkade kinnikülmutamise, kõrge töötuse ja muude tarbimiskulude tõusu oludes ....

Nosy, oled sa kunagi mingigi ettevõtte investeeringukavade koostamises osalenud?

Kui ei ole, siis ehk lõpetad sapipritsimise?

Kui EE-l on katlad/plokid/mis-iganes vaja mingis aastanumbris (sõltuvalt nendest või nondest põhjustest) vaja vahetada, siis need on vaja vahetada.

Selleks aga on vaja mingi hulk pappi pangaarvele koguda - sõltumata buumist või masust, sest ilma omafinantseeringuta ei tee sa EE tasemel midagi.

Ning kui sind juba 185 MEUR pöördesse ajab, siis ehk oma tervise huvides (et varane infarkt ei ähvardaks) hoidud tulevikus EE investeeringukavade kommenteerimisest - need nõuavad nagu rahulikku suhtumist ka suurematesse summadesse.?

[fanatic]

"Saksa sõltumatu energiaküla säästab veerandi elektrikuludest. Tuulepark on kohaliku elektritootmise selgroog, sooja annab kohalik biogaasitehas. Loomulikud tuuleenergia kõikumised tasandab tulevikus uusima põlvkonna energiasalvestusaku. Feldheimi firma EQ-Sys katsetab lisaks päikesepaneelide tootmisele ka uusima generatsiooni paneele, mis liiguvad kahel teljel vastavalt päikese liikumisele"

http://www.ap3.ee/article/2011/6/25/fot ... rikuludest

[Kalvis]

bla-bla...
Kõikide selletüübiliste uudiste sisu on reaalmaailmas null. Ehitada võib tõesti ka nii, et eestis saad tuuleenergiast kogu oma majale vajaliku särtsu, samuti päikeselt. Aga mis see maksma läheb. Kõik need ajakirjanduse uudistes olevatel projektidel on rikas sponsor, kes ehitab "tasuta" asja valmis. Tavainimene kui hindu kuuleb, kukub pikali. Sellisel kujul pole ükski neist projektidest isetasuv, kurb küll, kuid põlevkivi ahju ajades saab elektrit odavamalt.

[fanatic]

bla-bla...
Kõikide selletüübiliste uudiste sisu on reaalmaailmas null. Ehitada võib tõesti ka nii, et eestis saad tuuleenergiast kogu oma majale vajaliku särtsu, samuti päikeselt. Aga mis see maksma läheb. Kõik need ajakirjanduse uudistes olevatel projektidel on rikas sponsor, kes ehitab "tasuta" asja valmis. Tavainimene kui hindu kuuleb, kukub pikali. Sellisel kujul pole ükski neist projektidest isetasuv, kurb küll, kuid põlevkivi ahju ajades saab elektrit odavamalt.

Nii see on. Eks ta kipub sinna turismi objekti poole, et meelitada energia-turiste üle maailma. Aga samas, kui suudetakse raha välja rääkida, siis las katsetavad.

[nosy]

Nosy, oled sa kunagi mingigi ettevõtte investeeringukavade koostamises osalenud?

Selleks aga on vaja mingi hulk pappi pangaarvele koguda - sõltumata buumist või masust, sest ilma omafinantseeringuta ei tee sa EE tasemel midagi.

Ettevõtluses üle 20 a, nii-et investeeringukavade koostamiskogemust nagu oleks. Päikesepatareide müüjana tunneksin muidugi rõõmu el-hinna tõusust, aga kahjuks pole sellega tegev ja riigi rahakatla juurde pole ka lastud. Selles pudru keetmisel on bla-bla-blaaga maitsestamine ilmselt oluline komponent - hinnatõstmise vajadusele oskaks vist iga loll argumente leida.
Eraettevõtluses pole küll õnnestunud oma kauba hinnanumbrit lihtsalt investeeringuvajaduse või teiste riikide kõrgemate takside põhjendusel suuremaks ajada. Sapiseks teeb tõesti, kui EE seda nii mõnusa lihtsusega saab teha. Ja tegelikult olen maksumaksjana ka mina selle firma osanik (kasvõi miljondikuga) ja oman õigust oma vale või õige arvamus välja öelda.
Suuremate investeeringute vajaduse perioodidel jätavad paljud ettevõtted dividendid välja jagamata ning kasutavad seda oma arengu edendamiseks. EE jagas neid 138 milli.

[trebla]

veel üks värske ennustus..
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -2011.html
sedapuhku lubatakse grid parity saavutada juba selle aasta lõpus.

Ma külle ei valda teemat, milline on Kanada elektrihind? USA-s on see osariigiti erinev, kunagi vaatasin, mõnel pool kõrgem kui meil, mõnel poool isegi madalam.
Kõige kallim oli vist Havail - tookord meie rahas 4 EEK/kWh? Loogiline - süsi ja nafta tuleb sisse vedada.
Antud juhul peetaksegi vististi silmas grid parity saavutamist Kalifornias.

[2korda2]

nosy,
kas EE dividendid olid EE või EW huvidest lähtuvalt makstud? Kes otsustas dividendide maksmise? Ma võin sulle veel ühe analoogse ettevõtte pakkuda: Tallinna Vesi. Seal on küll KOV osakaal väiksem aga oluliselt mõjutab dividendide maksmise otsuseid ikkagi.
Tead ikka, mis vahe on müügitulul ja kasumil? Kas oled kursis, kui suur osa EE kasumist teeniti elektrit kaabli kaudu üle lahe müües?
Mina loen su kirjutistest välja, et energiapoliitika/majandusega pole sa eriti kursis.

[Tupsu]

nosy,
kas EE dividendid olid EE või EW huvidest lähtuvalt makstud? Kes otsustas dividendide maksmise? Ma võin sulle veel ühe analoogse ettevõtte pakkuda: Tallinna Vesi. Seal on küll KOV osakaal väiksem aga oluliselt mõjutab dividendide maksmise otsuseid ikkagi.
Tead ikka, mis vahe on müügitulul ja kasumil? Kas oled kursis, kui suur osa EE kasumist teeniti elektrit kaabli kaudu üle lahe müües?
Mina loen su kirjutistest välja, et energiapoliitika/majandusega pole sa eriti kursis.

Võtame nüüd asja rahulikult ja mõtleme kust ikkagi see riigi lüpsilehm tuli.

Teatavasti midagi tühja koha peale ei kasva, seega on seal ikka väga palju jäänukit nõukogude ajast, kus kõik oli odavam.
Odavam oli aga miks ? Sest et minu vanaisa, isa, ega mina, kes me nõukogude riiki orjasime, ei saanud oma töö eest tegelikku tasu, nagu maksis oma töölisi ekspluateeriv kapitalist teisepool riigipiiri.

Sellega sai kõigi asjade hinnad hoida näiliselt madalad ja elu piiride sees enamuse jaoks ilusa.

Siit moraaliks ütleks hoopis seda, et eesti energia varad ja majandusliku edu alus on kokku tassitud tänaste pensionäride higi ja verega, kellelt endilt ja nende järglastelt nüüd sama ressurssi ekspluateerides eesti energia uuesti 7 nahka koorida tahaks,

Kas riigifirma on eestis ainult selleks, et teenida riigile võimalikult suurt kasumit või selleks, et selle riigi elanikel oleks võimalik ennast elades hästi tunda ja pidevalt mitte muretseda eluks vajalike asjade hinnatõusu pärast ?

[2korda2]

Tupsu,
minu kirjutises polnud sõnagi sellest, kuidas EE toodangu omahind kujuneb. Loomulikult on neil osa põhivarast ammu ära amortiseeritud või seoses inflatsiooniga tühiste kulunumbriteni jõudnud. See ei ole point!
Vaba turg tähendabki seda, et müüja paneb kauba letti ja kes iganes võib seda antud hinnaga osta.
Kui hind läheb kõrgeks ja EE kasum paisub, saab EW võtta EE omanikuna omanikutulu (dividendid). See omanikutulu jagatakse EW toimimiseks laiali - sisuliselt kodanikele.
Vastupidisel juhul toetaksime välisriikide subjekte. Oleks parem?

[trebla]

Sealsamas lehel on veel teinegi artikkel, mis näitab, et tootearenduseks on selles vallas arenguruumi veel kuhjaga.
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... tions.html

Soomlaste viimane tuumajaam on oma eelarve kah mitu korda lõhki ajanud - kui sealt odavamat energiat tulema hakkab, siis soome maksumaksja raha eest vaid.


Tulevikus saavad olema päikesepaneelid ja tellisahjud...

[Külaline]

Vaba turg tähendabki seda, et müüja paneb kauba letti ja kes iganes võib seda antud hinnaga osta.

Õige. Ja haridusega peaks ka nii olema. Muidu saavad siit tasuta koolitusdiplomi ja pagevad välismaale päikesepaneele tootma, metsa langetama või tuuleparke rajama.

[madis64]

Ettevõtluses üle 20 a, nii-et investeeringukavade koostamiskogemust nagu oleks.
...
Suuremate investeeringute vajaduse perioodidel jätavad paljud ettevõtted dividendid välja jagamata ning kasutavad seda oma arengu edendamiseks. EE jagas neid 138 milli.

Ja sa pole 20 aastaga selgeks saanud, et ettevõte mitte ei jaga dividende, vaid omanikud võtavad dividende - just nii nagu nemad vajalikuks peavad, tegevjuhtkonna asi on ainult loota, et järgmisel aastal ehk paremini läheb ja midagi investeeringuteks ka rahakoti põhja alles jäetakse?

Eraettevõtluses pole küll õnnestunud oma kauba hinnanumbrit lihtsalt investeeringuvajaduse või teiste riikide kõrgemate takside põhjendusel suuremaks ajada. Sapiseks teeb tõesti, kui EE seda nii mõnusa lihtsusega saab teha.

Tooda siis midagi, mille olemasolu lakkamine kogu riigi ohtu seab - ja hakkab ka sinul õnnestuma.

Tegelikult ikka vist nii lihtne päriselt ei ole - räägitakse, et Konkurentsiamet ikka hõbekandikul jah-sõnaga EE-d ka iga kord ei oota.