Ehitusfoorum

Küülaline kirjutas: 31 Aug 2025, 19:33 Ma ei kujuta hästi ette uhkelt plaaditud vannitoa vuugivahest välja toodud KORO juhet ja voolikuklammbrit toru ümber.

Ju siis tuleb tegevusi planeerida ja maandamine toimetada "seina taga".

madis64 kirjutas: 31 Aug 2025, 19:16

Vko kirjutas: 31 Aug 2025, 12:42 Käterätikuivati võib teha (lasta teha) ka 316L torust.

Mida see maksma läheb? Siug siis poleeritud ja ilma painutusjälgedeta...

Painutada võib ka eelpoleeritud toru, kuid jäljed võivad välispinnale tekkida - veevärgitoru on paksema seinaga kui kohalikud painutuspingid armastavad.

Hind ei peaks ehk väga suur probleem olema kui korra elus vaja. Ega ta tuhandet ei lähe, mõnisada ehk kui teenusena lasta teha ja ei saa painutada, vaid on vaja põlved keevitada.
Levinuim seinapaksus on neil 316L torudel 2 mm, selle painutamise kohta ei oska midagi öelda.

Vko kirjutas: 31 Aug 2025, 19:53 Levinuim seinapaksus on neil 316L torudel 2 mm, selle painutamise kohta ei oska midagi öelda.

Mööblitööstuses ja toiduainetetööstuses ehk jah, veevärgis on need torud paksema seinaga.

Võib teha ka õhemaseinalisest torust ja keevitada liitmikud otsa, kuid mis selle rahaline mõte on?

madis64 kirjutas: 31 Aug 2025, 20:22

Vko kirjutas: 31 Aug 2025, 19:53 Levinuim seinapaksus on neil 316L torudel 2 mm, selle painutamise kohta ei oska midagi öelda.

Mööblitööstuses ja toiduainetetööstuses ehk jah, veevärgis on need torud paksema seinaga.
Võib teha ka õhemaseinalisest torust ja keevitada liitmikud otsa, kuid mis selle rahaline mõte on?

Mis seal mööblitööstuses nii imelikku on, et peab üle 2 mm seinapaksusega r/v toru kasutama ja eriti veel 316L sorti? Toiduainete tööstusest võiks ehk veel aru saada, sest kasutatakse keemiat puhastamiseks ja siis annab ka r/v materjal alla ning tulebki torusid vahetada iga näiteks 5 aasta tagant roostetamise tõttu.
Vaatasin Outokumpu kataloogist, näiteks DN32 toru kannatab 71 bar, ma ei tea, et veevärgis selline rõhk oleks (EVS 921:2022 ja 6.3.3.1 kohaselt kuni 6 bar ja sealt edasi erinevad abinõud). Isegi näiteks kunstlumesüsteemides ei küündi isegi hüdraulilise löögi korral rõhk nii kõrgele (heal juhul ca 40 bar).
R/v puhul on märksõnaks oskaja keevitaja ja õige keskkond ja hilisem passiveerimine ning vajadusel ka RT jmt kontroll.

Jah, 2,0 seinaga kasutatakse reaalselt ka ikka palju kõrgemate rõhkude juures kui tarbevee rõhk harilikult on ja ka tarbeveest nö agressiivsemates keskkondades.

suvaline kirjutas: 31 Aug 2025, 22:19 Mis seal mööblitööstuses nii imelikku on, et peab üle 2 mm seinapaksusega r/v toru kasutama ja eriti veel 316L sorti?

Ma väljendusin ilmselt ebatäpselt - 2 mm torud on pigemini kasutuses mööbli- ja toiduainetetööstuses (viimases peamiselt 304), nn "protsessitorustikes", kus keermesliitemikke kasutatakse, on kasutusel paksemaseinalised torud.
Kohalikud edevamad torupainutuspingid olid kunagi, kui sai võimekusi uuritud, nende pakemsaseinaliste jaoks nõrgad.
Võib olla on nüüd ka võimsamaid siiakanti hangitud, ei ole hetkeseisuga kursis.
Käsitsi painutades on raske dekoratiivselt head tulemust saavutada.

Mööblis ei kasutata 316L ja nii palju kui oma koduses mööblis olen näinud, on seal veelgi õhema seinaga. Seal kus 316L kasutatakse, on see enamasti 2,0.

Maanduse ühendamise teema on muutunud torude painutamise ja terase klasside teemaks.

Kuskile tuleb mõistlik piir panna või on sinu arvetes antud asjas maandus tõesti imevahend?

Küülaline kirjutas: 01 Sept 2025, 11:29 Maanduse ühendamise teema on muutunud torude painutamise ja terase klasside teemaks.

Ehitsfoorumis kujuneb igast teemast ühel päeval "universaalne" teema.

kunn24 kirjutas: 01 Sept 2025, 12:13antud asjas maandus tõesti imevahend

Ei ole imevahend ja plasttorude puhul ei saa ma selle ühe terasest jupi maandamise vajalikkusest aru.

Küülaline kirjutas: 01 Sept 2025, 11:29 Maanduse ühendamise teema on muutunud torude painutamise ja terase klasside teemaks.

Õige märkus.
Maanduse osas: lihtsam on veevärgi nõude rahuldamine ja see kollaroheline külge kruvida, kui targutada selle mõistlikkuses (kohati ka toimimises).
R/v osas üritasin lihtsalt aidata, kuna on kogemusi.

Küülaline kirjutas: 31 Aug 2025, 11:20

madis64 kirjutas: 30 Aug 2025, 13:05Roostevabast terasest käterätikuivati jaoks on maandus kohustuslik

Aga kui tootja ei ole selleks ette näinud mingit ühendusklemmi ega polti, kuidas siis peaks selle ühenduse tegema?

Kas tootjal on üldse legaalset alust maandust nõuda, kui ei ole vastavat tehnilist lahendust tagatud klemmi vms'ga? Et kas saaksid probleemi korral maanduse puudumise taha pugeda.

Kui tõenäoline on üldse see, et viga on maanduses mitte praak tootes, kui kuu aega peale paigaldamist hakkab käterätikuivati lekkima/roostetama 6st erinevast kohast?

Robin1 kirjutas: 02 Sept 2025, 15:14 Kui tõenäoline on üldse see, et viga on maanduses mitte praak tootes, kui kuu aega peale paigaldamist hakkab käterätikuivati lekkima/roostetama 6st erinevast kohast?

Natuke raske on uskuda sellist massiivset toru tootmisdefekti.

Välja arvatud juhul kui kõik augud paiknevad keevisõmbluses.

Kas müüjaga olete suhelnud?

Purmo hakkas analooglise jama korral vingerdama, et nende kraam on ikka kõike parem ja ei tohi mingil juhul ühendada tarbeveesüsteemi. Tohib kasutada vaid suletud keskküttesüteemis. https://arileht.delfi.ee/artikkel/80248 ... kahjunoude

Purmo võttis õppust ja pakub nüüd tarbeveesüsteemi messingist asju, hinnad on ka muhedad. https://radiaatorid.ee/tooted/?filter_k ... erby=price

Ehk roostevaba kraami kasutamine nõuka-aja siugtoru asemele ei tundu olema sobilik. Vähemalt selle materjalivaliku puhul, millest neid vorbitakse. Tundub imelik, aga paistab nii olema. Kõik muu posimine selle juures ei puhu pilli.
Paigaldage elektriline käterätikuivati (vastavalt vannitoas elektri kasutamise normidele) ja on muresid mitu korda vähem. Ka alt naaber on tänulik. Energia tuleb nii või naa kinni maksta, elektrilist saab soovi korral (näiteks suvel palavaga) välja lülitada.

kunn24 kirjutas: 03 Sept 2025, 22:08 Purmo hakkas analooglise jama korral vingerdama, et nende kraam on ikka kõike parem ja ei tohi mingil juhul ühendada tarbeveesüsteemi. Tohib kasutada vaid suletud keskküttesüteemis. https://arileht.delfi.ee/artikkel/80248 ... kahjunoude

Viljandi Espaki kaupluse juhataja Monika Lindma kinnitusel andis pood kliendile täpselt selle, mida ta soovis.

Ma ei oska arvata kui kallis oli see vingerdis, mis teema algatajale pähe määriti ükskõik kelle poolt, kuid sel juhul ei saa aru, et miks nimetatakse müügisaalides olevaid töötajaid "MÜÜJA-KONSULTANT"-deks? Oi kui palju ma olen sattunud kuulma sõna otseses mõttes BS juttu ostjale mingi toote pähe määrimisel ja olen müüja-konsultandi jutule vahele seganud. Jah, need müügikonsultandid on käinud koolitustel, aga kui koolitusel käija ei ole olnud näiteks kogemustega maaler ega oma konkreetsetelt praktilisi kogemusi mingi müüdava toote omaduste kohta, siis ta lihtsalt edastab mingi toote edasimüüja mesijuttu. Ja heas mõttes loll ostja usaldab teda. Kurb!

Lugedes läbi esimese viite artiklit, siis see nn Marju tegeles vist ikkagi isetegevusega ehk vist on kandnud alumise naabri uputamise koolitusrahadesse.

Vingerdise hind hetkel otsingut kasutades on 400 kanti (Purmo Java).

Lisaks tsitaat loo lõpuotsast:

Marju väitel ilmus Espakis müügil olnud Purmo käterätikuivati pakendile infotekst, et toode on mõeldud ainult kinnistesse veesüsteemidesse, alles pärast temaga juhtunud õnnetust. Ent tal ei ole võimalik seda tõendada, sest esiti ostetud pakendit pole enam alles. Ka Muldme laiutab käsi: „Aga kuidas seda nüüd enam tõendada saab?”

Purmo kodulehel on Java siiani liigitatud käterätikuivatite kategooriasse. Interneti arhiivi päring aga näitab, et sel on algusest peale kirjas olnud, et käterätikuivateid ei tohi kasutada tarbeveesüsteemides.

Urmas kirjutas: 03 Sept 2025, 23:57 ... kuid sel juhul ei saa aru, et miks nimetatakse müügisaalides olevaid töötajaid "MÜÜJA-KONSULTANT"-deks?
Oi kui palju ma olen sattunud kuulma sõna otseses mõttes BS juttu ostjale mingi toote pähe määrimisel ja olen müüja-konsultandi jutule vahele seganud. ....

Ametinimetus Müüja on väga lai mõiste aga "Transporttööline-konsultant" töötajalt ei maksagi rohkem küsida, et: "kus riiulil otsitav toode asub?".

kunn24 kirjutas: 03 Sept 2025, 22:08
Ehk roostevaba kraami kasutamine nõuka-aja siugtoru asemele ei tundu olema sobilik. Vähemalt selle materjalivaliku puhul, millest neid vorbitakse. T

Ma ei ole väga kindel, et kõik need "roostevabad" tooted üldse roostevabast terasest tehtud on. Magnet annaks mingit aimu testimisel.

Vko kirjutas: 04 Sept 2025, 19:36 Magnet annaks mingit aimu testimisel.

Annab, kui need torud juhuslikult ferriitsest roostevabast võid dupleksist pole tehtud, mida nad üldjuhul ei ole.