Päikeseküte:vaakumkollektor vs. plaatkollektor

[2korda2]

Kas TTÜ juures ei ole plaanis korraldada mingisugust vähe teaduslikumal lähenemisel katset?
Teema peaks olema äärmiselt intrigeeriv ja asjast peaksid olema huvitatud ju nii müüjad, ostjad kui ka teadlased ise. Mõne reaalse kasuteguriga magistritöö võiks sellest kenasti kokku kirjutada.

[Teadja tahtja]

Kas ka torud Eestis teht?
See mõõt ju hiinakate esimeste vaakumtorude mõõt 47x1500
Täpsustaks ka seda - kas ühe toru tootlikus...

Kas Sa ei taha minule vastata Sina vist vastad siin alati?!

[Greenlust]

Vastan meeleldi kõikidele küsimustele - samas:
Hetkel läks näiteks 150 l boiler katusel keema (92kraadi laseb üleliigse välja , 15 üheseinalist 70x1900) - pole muret, klapp annab järgi ja ülejääk voolab hetkel katusele samas külma tarbevett peale andes.
Suuremat tarbimist pole hommikust polnud algtemp 47 lõpp hetkel 92.

Parimatega
Tanel
http://www.greenlust.ee

[Greenlust]

Magistritöö tarbeks vajaminevad torud olen nõus kasutusele andma.
See ju igati teretulnud nähtus.
Kontaktid saada kodukalt.

Parimat!
Tanel
http://www.greenlust.ee

[Teadja tahtja]

Vastan meeleldi kõikidele küsimustele - samas:
Hetkel läks näiteks 150 l boiler katusel keema (92kraadi laseb üleliigse välja , 15 üheseinalist 70x1900) - pole muret, klapp annab järgi ja ülejääk voolab hetkel katusele samas külma tarbevett peale andes.
Suuremat tarbimist pole hommikust polnud algtemp 47 lõpp hetkel 92.

Parimatega
Tanel
http://www.greenlust.ee

Kuule Tanel vasta siis mis Sa lased kui kassil ümber palavapudru käia

[Greenlust]

Millele ma vastan?
Kui soov võrrelda vaakum- versus plaat toodangu erinevusi jne. siis siin ennemgi jutuks tulnud hea sait:
http://www.solar-rating.org/default.htm
Kahjuks tõesti Eestis analoogsed võrdlused puuduvad.
Antud saidil toodud flat = plaat ja tubular = vaakumtoru.
Kõik erinevad andmed seal ju konkreetselt välja toodud. k.a Viessmanni toodang.
Vaakumtorudest veel saidil http://www.paikesekyte.ee. Sait tehtud rohkem entusiasmist.
Kui asja vastu suurem huvi tekib ja mõte edsi arendada - seda ka tehtakse.
Hinnauuring Eesti konreetse pakutava kohta hetkel veel puudulik - oma töö.
Head studeerimist.

Parimatega
Tanel

krd.di täppidega tähed...

[Teadja tahtja]

Millele ma vastan?
Kui soov võrrelda vaakum- versus plaat toodangu erinevusi jne. siis siin ennemgi jutuks tulnud hea sait:
http://www.solar-rating.org/default.htm
Kahjuks tõesti Eestis analoogsed võrdlused puuduvad.
Antud saidil toodud flat = plaat ja tubular = vaakumtoru.
Kõik erinevad andmed seal ju konkreetselt välja toodud. k.a Viessmanni toodang.
Vaakumtorudest veel saidil http://www.paikesekyte.ee. Sait tehtud rohkem entusiasmist.
Kui asja vastu suurem huvi tekib ja mõte edsi arendada - seda ka tehtakse.
Hinnauuring Eesti konreetse pakutava kohta hetkel veel puudulik - oma töö.
Head studeerimist.

Parimatega
Tanel

krd.di täppidega tähed...

Ma vabandan väga - igal ühel oma tugev ja nõrk külg. Keeli peale eesti ei oska mata, füüsika ja energia värk.... .
Oskan majandus matem rakenduslikult tegin endale selgeks et vaja teada suht arvu kWh/päevas annab mingil ajal näiteks kollektor toru, plaat jne. Saaksin selle nr oleksi võimeline tegutsema. Igalt poolt kus küsind või proovind uurida ei leia või ei saa aru või keerutavad räägivad aga konkreetselt keegi ei ütle.
Lolli võiks ju aidata arusaadavas keeles.
Ma ei saa neist lehtedest essugi aru.

[Greenlust]

Teadja tahtja -
Ole hea ja kirjuta mulle tanel@greenlust.ee oma mailiaadress ja sealtkaudu saadan sulle reaalsed tulemused mis siis Tallinnas testide põhjal tehud. Suve lõpuks saavad need ka ülesse riputatud aga ennem ei kiirusta.

[Leho]

Mul funkab http://www.solex.ee poolt müüdud kütte ja soojavee süsteem. alates 06.2008 siiani lihtsalt super! Eks näis kui palju talvel pean kesküttekatelt küttma aga eks pilviste ilmadega tuleb seda teha!

[Rostfrei]

Ehk kuna see solex on "päikese energia ametlik maaletooja", siis võiks nad kohtusse kaevata vihmase suve eest? Miks nad NII VÄHE PÄIKESE ENERGIAT see aasta maale on toonud?

[0001]

Kas TTÜ juures ei ole plaanis korraldada mingisugust vähe teaduslikumal lähenemisel katset?
Teema peaks olema äärmiselt intrigeeriv ja asjast peaksid olema huvitatud ju nii müüjad, ostjad kui ka teadlased ise. Mõne reaalse kasuteguriga magistritöö võiks sellest kenasti kokku kirjutada.

Mõned on selles vallas samme astunud: http://sunheat.ee/?go=al01

[0002]

Veel teemakohane link samalt lehelt: http://sunheat.ee/?go=plaatVStoru

[2korda2]

Kas TTÜ juures ei ole plaanis korraldada mingisugust vähe teaduslikumal lähenemisel katset?
Teema peaks olema äärmiselt intrigeeriv ja asjast peaksid olema huvitatud ju nii müüjad, ostjad kui ka teadlased ise. Mõne reaalse kasuteguriga magistritöö võiks sellest kenasti kokku kirjutada.

Mõned on selles vallas samme astunud: http://sunheat.ee/?go=al01

Kevadeks ehk saab teha esimesi kokkuvõtteid. Suvekuudel päiksest sooja vee tootmine ei tohiks probleem olla, mind huvitab aga just üleminekukuud (aprill-mai ja september-oktoober). Talvisele tootlusele ei rõhu - vajalik pindala on tõenäoliselt röögatult suur ja tasuvus seetõttu kahtlane.

[ivo2]

2x2-le:
Meil on hetkel see mõistuslikult põhjendatud katuse koormamise piir kusagil 10-15 ruutmeetri vahel, heal juhul (põrandakütte ja eriti soojapidava maja korral) ka 20 m2. See on selline pind, mille juures kusagil märtsist-aprillist alates suudab päike 150-200m2 eramajale olulist küttetuge pakkuda, ja sügisel kuni oktoober kaasa arvatud. Isiklikku kogemust veel pole, kuid arvutused erinevate simulatsioonisoftidega seda lubavad.

[pr: to kaks korda 2]

kas sa arvad, et päikeseküte peab 6,5 tundi päikest saama, siis paned oma arvutusega täiega puusse. Üldiselt on kõvad skeptikud ja virisejad siin koos. Piisab 30 min. päikesest kui 500L akumulatsiooni paak saavutab temperatuuri 120c! Kas sa kütad oma puudega ahju 6,5 tundi, ausalt öeldes ei usu või siis on su onnil kehv soojapidavus? Kvaliteetne päikeseküte saksa toodang pole odav aga ju siis meeldib sulle sõita ka Hiina või Korea autodega mis maksavad ka 100x vähem kui saksa autod.
Ühesõnaga on päikeseküte piisavalt effektiivne kui on kompleks lahendus ja 6,5 t pole päikest iial vaja.
Teadja mees ja ise kasutaja!

[2korda2]

Piisab 30 min. päikesest kui 500L akumulatsiooni paak saavutab temperatuuri 120c!

Ütled, et panen arvutusega puusse aga ei too ise õiget arvutuskäiku. Siin postis juba tõin välja arvutuskäigu. Vähemalt salvestatava soojuse hulga arvutust pole keegi siiani ümber lükanud. Ei näe alust selles kahtlemiseks.
Nüüd antud näide. 8 kraadist 120-ni teeb täpselt 3,5 korda rohkem, kui viidatud arvutuses. Seega salvestatud soojushulk 65,345 kWh. Et seda suudeti poole tunniga, siis on küttevõimsuseks üle 130kW. Väike abimaterjal ütleb, et juunis langeb ühele ruutmeetrile ~6kWh päikeseenergiat päevas. Seoses eeltooduga suhtun pr väitesse äärmiselt skeptiliselt.

[maalt]

kas sa arvad, et päikeseküte peab 6,5 tundi päikest saama, siis paned oma arvutusega täiega puusse. Üldiselt on kõvad skeptikud ja virisejad siin koos. Piisab 30 min. päikesest kui 500L akumulatsiooni paak saavutab temperatuuri 120c! Kas sa kütad oma puudega ahju 6,5 tundi, ausalt öeldes ei usu või siis on su onnil kehv soojapidavus? Kvaliteetne päikeseküte saksa toodang pole odav aga ju siis meeldib sulle sõita ka Hiina või Korea autodega mis maksavad ka 100x vähem kui saksa autod.
Ühesõnaga on päikeseküte piisavalt effektiivne kui on kompleks lahendus ja 6,5 t pole päikest iial vaja.
Teadja mees ja ise kasutaja!

Tere pr,

Kas sinu teadmine põhineb arvutustel või arvamisel ? On sul kasutusel mõni muu tehnoloogia, mis kusagilt lisasoojust saab ? Kas sinu arvutustes pole mõnda komaviga ?

Võrdlus Hiina ja Saksa autodega on kohatu. Eestis kehtivate LE järgi ei ole ajalist vahet kumma autoga Tallinnast Tartusse sõidad. Füüsika seaduste järgi jõuad ikka samal ajal kohale. LEd saab rikkuda, füüsikaseadusi mitte.

Tervitades,
maalt

[pr.]

Arvata pole midagi kui sa võrdled kvaliteeti ja hinna suhet siis hiina asjadega pead pidevalt katusele ja tagasi liikuma. Üks maa naaber pani hiina kollektorid ja sellid on neid juba kolm korda käinud seadistamas ja kollektoreid välja vahetanud. Üldiselt kui mingi diletant ennast üritab eksperimenaal katsetustega raha teenimise eesmärgil müües odavaid süsteeme 400 m2 maja kütteks 4 kollektorit.
Siis Saksa ja Austria toodangus on olemas vähemalt mingid traditsioonid ja kogemused ning mis veel tähtsamad teaduslike instituutide uuringud. Mille järgi toimuvad susteemide juurutused ja kollektorite effektiivsuse pidev tõstmine.
Ja 400 m2 maja kütmiseks päikesega läheb vähemalt vaja 10 vaakumkollektorit 2,75 M2 ehk 27,5 m2 kollektori pinda mis kütab 30 min. 500l akumulatsiooni paagi paugust soojaks. Kui asi ka maainimetele huvi pakub siis uuri maalatoojatelt kes tegelevad analoogsete seadmetega. Mul pole vaja siis arvutust ja tuumafüüsikat edendada. Praktika on parim argument.
Ja kui maal põsaga vagu kündma lähed ei jõua ka traktori tootlusele vastu. Põhimõtteliselt liigud küll oma põrsarakendiga ühest põllu otsast teise aga seda tunduvalt pikema aja vältel ja effektiivus täielikult puudub. Suure kw sa võistelda ei jõua arvuta kuidas tahad.

[Solex]

Kui kellegile huvi pakub siis saab võrrelda tehnilisi andmeid plaatkollektor vs. vaakumkollektor aadressil http://www.solex.ee

[maalt]

Arvata pole midagi kui sa võrdled kvaliteeti ja hinna suhet siis hiina asjadega pead pidevalt katusele ja tagasi liikuma. Üks maa naaber pani hiina kollektorid ja sellid on neid juba kolm korda käinud seadistamas ja kollektoreid välja vahetanud. Üldiselt kui mingi diletant ennast üritab eksperimenaal katsetustega raha teenimise eesmärgil müües odavaid süsteeme 400 m2 maja kütteks 4 kollektorit.
Siis Saksa ja Austria toodangus on olemas vähemalt mingid traditsioonid ja kogemused ning mis veel tähtsamad teaduslike instituutide uuringud. Mille järgi toimuvad susteemide juurutused ja kollektorite effektiivsuse pidev tõstmine.
Ja 400 m2 maja kütmiseks päikesega läheb vähemalt vaja 10 vaakumkollektorit 2,75 M2 ehk 27,5 m2 kollektori pinda mis kütab 30 min. 500l akumulatsiooni paagi paugust soojaks. Kui asi ka maainimetele huvi pakub siis uuri maalatoojatelt kes tegelevad analoogsete seadmetega. Mul pole vaja siis arvutust ja tuumafüüsikat edendada. Praktika on parim argument.
Ja kui maal põsaga vagu kündma lähed ei jõua ka traktori tootlusele vastu. Põhimõtteliselt liigud küll oma põrsarakendiga ühest põllu otsast teise aga seda tunduvalt pikema aja vältel ja effektiivus täielikult puudub. Suure kw sa võistelda ei jõua arvuta kuidas tahad.

Vee erisoojus on selline, et iga tonn vett salvestab 1.16kWh energiat 1C temperatuurimuutuse kohta.
500 liitrit seega 0,58 kWh. Eeldades et 1 m2-le langeb umbes 1kw (reaalselt on see ehk 800-900 W vahel), toodab 27,5 m2 30 minuti jooksul umbes 14kWh, millega saaks 500 l vett soojendada umbes 25 kraadi võrra.

pr - palun ava mida pead silmas "paugust soojaks" all 20 kraadist kuni 45 kraadini ?

Saadud numbrid on üsna maksimaalsed. minu hinnangul on reaalne tulemus tagasihoidlikum.

Kvaliteedi kohta ei oska muud kosta kui seda, et lõpliku tõe saab teada naabrimehest suuremat valimit vaadeldes.

Parimat,

[ivo2]

pr-ga igati nõus mis puudutab saksa ja eriti austria tõugu tootearendust.
Siin aga on mõni muutuja puudu: 27,5 m2 absorberipinda katusel eeldab hetkel kehtivate füüsikaseaduste järgi vähemalt 2,0-2,2 m2 mahutit, seda kevadeti ja varasügisesel kütteperioodil. Suveks sellise mahu puhul vaja juba täiendavalt kodubassseini või köetavat tuumavarjendit(keldrit). Muidu kollektoris suvel mitmeid kordi ületemperatuurid mis paha on.
Seega jah, arvutamisoskus tuleb kasuks....

[SunHeat]

Avalik pöördumine

Härrased või daamised Solexist,

Solexi ilmumine päikeseturule - päikeseenergia maaletoojana seejuures- on igati tervitatav nähe.
Meeldiv oli ka üllatus, kui selgus et olete oma kodulehe struktuuri meie lehelt kopeerinud, seejuures mitmed alamlehed on täiesti üks-ühele maha kopeeeritud, kaasa arvatud stiilid-fondid.
Kui mõnele kõrvalvaatajale võiks tunduda, et tegu on suisa meie inetu plagieerimisega, siis meie nii küll ei arva. Selline samm viitab ju selgelt asjaolule, et olete TiSUNi toodetest ja SunHeati teemakäsitlusest vaimustusse sattunud.
Eks ole see samm meie seisukohtade standardiseerimise suunas!
Järgmise loogilise sammuna ootame Teie poolt juba kontaktivõttu, et saaksime edasimüügitingimuste osas kokku leppida!

Nende lugejate jaoks aga, kes sooviks tutvuda ka algallikatega, lisame viited siia:

http://sunheat.ee/?go=KKK
http://sunheat.ee/?go=majaehitajale
http://sunheat.ee/?go=plaatVStoru
http://sunheat.ee/?go=soojaveeankeet

Kõige selle positiivse juures on ainult pisut kurvastav, et ise te veel oma toodet ei tunne päris hästi. Näiteks on te maaletoodava kollektori katteklaas 3, mitte 4 mm ning selline vann-tüüpi raamkonstruktsioon ei ole tugevuselt ligilähedane TiSUNi eriti tugeva aluprofiiliga. Aga pole hullu, küll te veel areneda jõuate....

Meiepoolne lisasoovitus on, et siiski viited algallikale lisaks ka Teie kodulehele pisut väärikust juurde.

Austuseta,
SunHeat OÜ kollektiiv

[Boiler]

Ma püüdsin selle firma kontorit nende antud aadressilt http://sunheat.ee/?go=kontaktiandmed leida.
Aga leidsin ühe väga viletsas seisus Supilinna maja?
Kas sellises kuuris asub firma mis 50 tonni ettemaksu tahab?
Esiuks oli kinni ja sellel oli ühe teise firma koltund silt ja hoovis asus "villa hortensia" (O.Luts Tagahoovis.).
On küll huvi päiksekütte vastu aga mul kadus isu sellise firmaga tegemist teha.

[Greenlust]

Eelpool uuritud katseid tehakse ka Euroopas http://www.solarenergy.ch/spf.php?lang=en&fam=1&tab=1
,saab võrrelda nii plaat- kui vaakumkollektoreid. Mõlemas toodangu osas on tulemusi loomulikult seinast seaina. Kõrgema t saavutamisel kaaluvad hetkel vaakumtorud üle aga murranguid tehakse ka juba tulevaste plaatkollektoritega http://www.solarenergy.ch/publ/kollektoren/procheat.pdf .
Katsed tehtud küll soojemas kliimas aga plaat v vaakum annab võrrelda küll – sääst kWh/m2/a.
Kogu antud tulemustest sain 51 vaakumi ja 113 plaadi keskmised tulemused:
Vaakum / Plaat

569 / 487 kWh/m2/aastas Soe tarbevesi
756 / 723 kWh/m2/aastas Vee eelsoojendamine
435 / 321 kWh/m2/aastas Küte

Mõlemal poolel on tooteid nii paremaid kui halvemaid – eks arvud räägivad enda eest ise.
Tundes erinevat toodangut, vaadates andmeid ja pilte ning googeldades julgen väita, et osa vana Euroopa toodangu soetamisel ostate te tegelikult rahvavabariigis valmistatud toote. Samas ei ole sellest midagi hullu, kuna näiteks Beijing Sunda Seido 10-20 (meil SHCMV nime all üheseinaline) on täiesti arvestatavate tulemustega 625/821/495. Loomulikult on seal ka väga häid plaatkollektorite tulemusi.
Pr.- kui heat-pipe torud k.a. rahvavabariigi toodang, on tervelt katusele installeeritud –ei oska küll seletust anda miks seal korduvalt käima peab.... Kui ehk süsteemi õhutamine pärast lekete kõrvaldamist v.m.s. SHCMV torude puhul tuleb kõne alla ka ehk torude keeramine optimaalsesse asendisse –risti päikese suhtes –aga see ju koheselt teht.
Solex – soovitad võrrelda erinevaid tüüpe oma lehel. Kas lehel on äkki mõni näpukas sisse tulnud.... Nimelt on seal kõikidel kolmel erineval kollektoritüübil samad tootlikused (525 kW/m2/a).
Räägitud tuumavarjendi kütmist saaks vähendada kollektorite kalde suurendamisega 60-70 kraadini. Samas tõstab see kollektorite koguarvu ja seega ka investeeringu suurust...
http://www.ebd.lth.se/fileadmin/energi_ ... Anna_H.pdf (abiks viimasele jutule).
Parimatega
Tanel Talva
5 22 11 44
http://www.greenlust.ee

[muinasjutt]

Boileri jutu mõte näib olevat selles, et tema soovis tehingu majaga sõlmida..... inimesed tuleb üles otsida! Kõnealune maja on üks Tartu väärikamaid ja paremini säilinud puitehitisi, 18,saj. lõpust, kaasa arvatud mantelkorsten, laudkatus jne. Seestpoolt renoveerimisel kasutatud üksnes ökomaterjale, nagu savikrohv, kaseiinvärvid, linaõlid jne. Väline pool ootab muinsuskaitse bürokraatia lahenemist. Tean, kuna olen seal muinsuskaitsepäevade raames ise ekskursioonil käinud...
Boilerile edu kaasaegse klaasbetoonist tehingupartneri otsingutel!