Adlolf kirjutas: 31 Jaan 2026, 16:42
Tere. Alustan ka alguses üldisest. Soojusülekande võimsus on võrdeline vooluhulga kiiruse (l/min) ja temperatuuride vahe (ΔT) korrutisega. Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb. Seega saab tsirkulatsiooni pumpade max seadistustel minimaalse vajaliku pealevoolu temperatuuri.
Mitut pumpa kasutad ja millistes seadistustes.
Igaks juhuks mainin, et ma ei peaks küttesüsteemiga üldse tegelema,kõik on soe ilusasti aga lihtsalt huvipärast testin ja katsetan erinevaid võimalusi. Võib tunduda keeruline süsteem, aga tegelikult väga kompaktne ja lihtne hallata. Ma muidugi olen automaatika ja elektriga ja küttesüsteemidega ja ka programmeerimisega (väiksest saati on huvitanud ja ka töö on nõudnud elu jooksul koguaeg selliste asadega tegelemist) ka natuke rohkem sinapeal kui tavalisele inimesele elus vajalik oleks.
Kokku on 4 segusõlme (Kui pellet töötab, siis üks segusõlm (pelleti katla juhtimisel) kütab akupaagi veega soojaveeboilerit etteantud tembile, kui maaküte kütab, siis tema teeb seda ringivahetust AB klapiga või kuidas seda nimetatakse, pumba sees, aga mõlemad süsteemid kasutavad sama siugu/spiraali soojaveeboileris.)
Lisaks on uuem 0. ehitatud süsteem läbi soojusvaheti (alpha 2 pumbaga) ja seal tegelikult on kaks meibese segusõlme, üks võtab küttevett akupaagist ja kütab selle kütteveega soojusvahetiga meibese segusõlme, kus siis jookseb külmumiskindel soojakandija. Tulevikku vaadates tundus see vajalik (kui soov tulevikus kümblustünn taha panna ühe maja juurde, mille tempi maakütte hoiab) Muidugi rahaliselt on see suht kulukas minuarvates, sest 40 kraadise vee hoidmiseks tünnis peaks päris kõrget tempi akupaagis hoidma ka muul ajal kui seda küttesüsteemi pärast poleks vaja. Eks võibolla kunagi tulevikus jõuab sinnamaani, et viskan ka kümblustünni taha maaküttele ja siis näen päriselus kuidas kulud lakke hüppavad või mitte.
Igatahes soojusvahetiga sõlmes on Grundfos Alpha2 25-60 N 180 (ainult põrandaküte taga) ja see käib mul tavaliselt auto adapt reziimil (ruumid soojad ilusasti u. 18w 0,6-0,7 m3)), praegu -20+ kraadide peal eile õhtul panin huvipärast (vajadus puudus täiesti) konstantse rõhu reziimile kõige kõrgema valiku (28w ja 0,8 m3 tulid näidud), ja kontuurid siis keskmiselt 2,5 l/min läbivoolu näitavad. Proovisin praegu ka max reziimi 3. kiiruse tuli 35W ja kontuurid tõusid 3 l/min läbivoolule ja pumba maht ainult 0,9m3/h (olen 1 ka ette saanud ju ta selle vahepeal max reziimis töötab). Sellel pumbal u. 35 m ecoflex quattro trass ka taga, et tööd omajagu teha. Kontuurid on 20mm toruga.
Teises segusõlmes on Alpha1 25-60 180 pump. Seal u. 25m quattro exoflex trassi taga ja selle sõlme taga on siis ka põrandaküttele lisaks radikate kontuurid 2. korrusel. Arvatavasti peaksin pumbad ringi viskama kuna see Alpha2 lubaks sellisele süsteemile rohkem reguleerimist just radikate kahinale mõeldes. Nimelt praegu (-20C+ kraadidega) jookseb see pump 3. max kiirusel, et 2. korruse radikad saaksid max läbivoolu madalal temperatuuril. Kuskil -10 kraadini töötab see pump mul põrandakütte reziimis, (radikad ei kahise teisel korrusel ja kõik on täiesti hääletu majas) aga -10 alates tahtes pealevoolu tempi hoida madalamal (näen, et smatrix ei suuda enam tempi hoida nii hästi teisel korrusel väikeses vahemikus) lükkan ta 3. kiirusesse, aga siis kui osad kontuurid suletud tekib radikatesse väike kahin sisse. Kui kõik kontuurid lahti, siis on ka 3. kiirusel suht hääletu. Mul on üks ring sellel süsteemil ka otse läbijooksuga (riidekuivati vannitoas) 0,2-0,3 l/min reguleeritud (seal mul pole uponori reguleerimist kontuuril peal), et mingi läbivool oleks tagatud kui millegipärast kõik kontuurid peaksid sulguma ja pump töötab max kiirusel. Huvitaval kombel see riidekuivati ei tekita kahinat. Radikad on fondital alumiiniumi omad, madalatemperatuurilised. 2. tk on: 13 ribiga ja 19 ribiga. Rohkem teisel korrusel kütet pole kokku u. 45 m2 pinda. Põrandal korkparkett ja täiesti vabalt saab paljajalu kõndida ja põrandad soojad ilma põrandakütteta. Maja perenaine on väga soojalemb ja ma kuulen kohe kui kuskil natukenegi peaks jahe tunduma ;D Eluruumides 23-24 kraadi, magamistoad 21-22 kraadi (Iga toa peremees keerab endale sobiva temperatuuri), vannituba 25 kraadi seadistatud Uponori anduritega. Eks avatud trepihallist ka liigub see soe õhk ülesse ja uksed lahti ju see toetab ka. Kuna ma jälgin ka c02 taset siis katuseakendel õhutusavad lahti ja tasemed 500-700 vahel, kui kedagi kodus pole langevad alla 500. Tundub, et põhi õhuvahetus käib läbi kaminakorstna alt korruselt, seal mul kamina uks lahti natuke. Lisaks on all korrusel loomuliku venti väljatõmbed tubades, torustik jookseb katuse väljaviiku kokku ja kui katusel olen käinud, siis tunned kuidas õhku ikka tuleb sealt väljaviigust ja korstnast ka. See segusõlm segab radikate pärast 45 kraadise vee ja kuna mul nagunii pump sellist vett akupaaki toodab, siis teise maja segusõlm, kus ainult prandaküte, jookseb ka sama küttegraafiku peal mugavusest. Uponor siis teeb ise oma reguleerimist seal. Aga kuna soojustamata palkmaja, siis vb ongi hea kui veits soojem vesi, et hoiab tempi ilusasti.
Igatahes praegu tuleb pumbast 47,5 peale akupaaki ja segusõlmed saavad kätte 43,5 akupaagist (galmeti 400l akupaak, pellet ka seal paagil taga, mõlemad süsteemid saavad korraga kütta kui vajadust oleks). Siin ongi see vahe minu süsteemil, et akupaagist ma ei saa sellist tempi kätte nagu pump toodab u. 4 kraadi kõrgemalt toodab kui segusõlmed kätte saavad aga summa sumaarum ei ole see ka nii suur erinevus, et mingit ultrakallist lahendust sinna tekitada.
Makütte pumba eluiga ei oska kommenteerida endal 3. aasta jookseb alles aga ühel tuttaval läks nüüd 20+ aastat töötanud pump katki, kas äkki kompressori sujuvkäiviti läks läbi ja tegi liiga kompressori mootorile täpselt ei mäleta hetkel ja ei teagi praegu kas lasi korda teha või pani uue pumba.
Ise mõtlen, et paarikümne aastaga ikka kollektorid jms mingeid vigu ikka hakkab tulema, et need süsteemid pole igavesed. Ei kujuta ettegi, et kas praegune smatrix süsteem, 20 aastaga kindlasti amortiseerub ja palju neid juppegi siis veel saada on. Eks pump ka,loodan ise et paarkümmend aastat ikka toimetab mõistlike hoolduskuludega.
Tööstuses, mis minu taust, on küll näha, et see elektroonika ikka vananeb isuga. Parim mälestus on mingi 95 aasta tootmisliin, millel oli Siemensi touch screen, et 25 aastaga see ekraan ikka andis otsad. Iga aastaselt seal 20+ vanuses järjest kadus midagi ära ja lõpus operaatorid panid suht mälujärgi nuppe ekraanil kuna enam ei kuvanud eriti midagi aga vajutused võttis vastu. Tarkvara ümberlaadimine refurbished ekraani (kuskilt rootsi PLC suurest laost sai uus ostetud) tuli ikka vana windows XP arvuti välja otsida, millel sai emuleeritud mingit dos süsteemi ja käsuridadega käis see andmete ümbertõstmne mingit programmi kasutades. Vedas, et keegi hobikorras oli vist redditis või mingis foorumis kirjutanud et oli kodus maadelnud nädal aega samasuguse probleemiga hobikorras (igasugu variante katsetas) ja siis leidis lahenduse ja tegi netti täpse juhendi kuidas tema tegi. Muidugi oleks saanud Rootsi ka saata seal pakuti ka teenust, et tõstavad ringi aga nagu tootmises siis masinad peavad ju eile valmis olema ja kõik seisakud kulla hinnaga ja kohapeal tehes hoidis aega kokku.
Veel elektroonika ja süsteemide kestvusest (saab kanda ka maaküttepumbale üle), on olnud "õnne" elus kaks suurt tootmist käivitada nullist a ühel oli mootorite installeeritud koguvõimsus 1600 kw (Muundurite piduritakistite võimsus oli vast juba 250 kw) ja kilbiruum oli nagu spaa riietusruum, kilbid läksid ridade kaupa erinevates sektsioonides). Kõva arutelu oli, et kui suurt jahutust kilbiruumile tekitada piduritakistuste võimuse järgi, tookord saigi see üle dimensioneeritud tootja andemetele tuginedes 60 kw sai pandud 3 x 20kw õhk õhk agregaati aga piisas tegelikult ühest. 2x 1250 kva trahvoga alajaam ehitati selle toitmiseks, seal olid ka õhuklapid võrgujuhtimisega (tänapäevane moodne tehnoloogia) täiesti uus süsteem, et esimene aasta lähevad tavaliselt kõik asjad katki, mis minema peavad (kõik süsteemid uued), küll vahetad muundureid, kontrolleritel sisendite väljundite kaarte, fotosilmasid jne... õhuklappide lülitusmooduleid) (Kõik korralike firmade seadmed, siemens, Schnider, ABB, Festo) Turvaväravate lukke jne jne ja kuskil peale aastat siis jääb süsteem stabiilsemalt tööle, kõik mis tehasest tulid uued seadmed esimese aasta jooksul siis saad need vigased välja vahetatud, mis ei tööta, käivitades töötavad aga stabiilsemat tööd tegema hakates lähevad ikka katki ja annavad otsad. Ja seda näeb suurtes süsteemides, kus palju uut eletroonikat kokku koondunud.
Pakun, et sama siis ka kodus pumpade ja muu elektroonikaga, keegi saab need töötavad asjad(enamus ju jääb tööle) aga kellegil ikka tuleb ka asju, mis esimese paari aasta jooksul katki lähevad ja sealt siis erinevad arvamused. See kellel süsteemid töötavad stabiilselt ja rikki ei lähe, nendel puudub ka tavaliselt tahtmine soov jagada oma head kogemust, et pigem kirjutatakse ikka halba kogemust, et näed mul või sõbral läks rikki ja ei tööta
). Ahjaa mul hoonetes loomulik vent aga co2 tasemeid ruumipõhiselt mõõdan ajax life quality sensoritega ( väga täpsed ja kvaliteetsed seadmed) ja 500-700 jäävad näidud, seega kütan kindlasti ilma ka õhuvahetusega korralikult. Kui praegu uuesti teeks kasutaks ikea alpstuga sensoreid 29 euri oli vist tk pluss dirigera nutikodu hub 59 euri aga need alpstuga on 10x odavamad kui ajax ja ainult üks täpsusklassi lahjem aga ka väga kvaliteetset co2 sensidirioni sensorit kasutavad. Igatahes jaanuaris pumba andmed sooja tuli 5774 kWh elekter 1509,4 kWh ja vett tootmiskulu 860,6 kWh ja elektrit läks selleks 252,4 kWh. Suur pere ja kõvasti saunatamist. Maaseest tuleb siis 2 C praegu tagasi -1,5. Küttegraafik hetkel (õues -19) pumbast tuleb 47 ja segusõlmed saavad akupaagist kätte 43-44. Kogu pumba ajaloo keskmine kasutegur koos sooja veega on 4,6. Aga see siis pumba enda andmed mitte mõõdetud. Lisaks on mul süsteemis ka pelletikatel, polnud mõtet seda välja visata kui maaküttele üle sai mindud aga noh maakütte on mugavusküte ja pelletit käivitan 4-5 x aastas et asja töökorras hoida. võimalus on ka kütta sedasi, et kui elektrihind liiga kallis maakütte ei käivitu ja pellet käivituks (akupaagi temp jälgivad mõlemad süsteemid) aga lihtsalt pole viitsimist enam pelletiga jännata ja maaküte koguaeg taga. Täna just tegin 8h tsükli, lubati vool ära võtta ja panin pelleti käima ja elamised generaatori taha, kui kõik valmis sain avastasin et elektrilevi oli maili saatnud, kus voolukatkestus lükati edasi veebruarisse
