Ehitusfoorum

Karisto kirjutas: 30 Jaan 2026, 09:06 Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump 2*350 jm toru.Maapind niiske savi.Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi.Hetkel maaseest +3,2 ja välja +0,1 kraadi.Kuu aega tagasi tuli maaseest ca kraad rohkem.
Pump näitab jaanuari tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Tartlane kirjutas: 31 Jaan 2026, 07:22 Kust see väide tuleb,et pumba eluiga 10 aastat? Ise olen näinud pumpa mis on käinud 20 aastat. Jah,tal ei ole nutivõimekust,aga oma eesmärki on ta eeskujulikult täitnud.

Kayros kirjutas: 30 Jaan 2026, 23:51 Tere. Oi kui palju oleks rääkida erinevatest detailidest aga kirjutan alguses üldiselt. Mul kontuur ~3x395m umbes, märg savipinnas. Pump 17kw ja kütab korraga kolme hoonet, kahte neist varustab uponori Quattro ecoflex eelisoleeritud torudega kogupikkus kahel trassil u. 60m. Ühes hoones on teisel korrusel kasutusel radikad (madalatempetatuurilised aga siiski) mis automaatselt tähendab, et küttegraafik tuleb kõrgem ja kasutegur väiksem. Lisaks on kasutusel uponor smatrix süsteem kahes hoones (omavahel ühendatud kaks seadet), mis on ka siis pumbaga ühenduses üle pilve, et teoreetiliselt saab smatrix pumba väljundtempi +-5 C reguleerida sõltuvalt kõikide ruumide temperatuuridele vajaduse analüüsimisest mõlemas hoones. Igas toas siis mõlemas hoones on toaandurid ka. Olen seda smatrix ai-D testinud igatepidi (pikem jutt jälle) aga minu keerulisema süsteemi puhul ja minu pumba puhul otsustasin ikka küttegraafiku juhtimisele jääda smatrix ai asemel. Esiteks, kuna mul akupaagi järgi mitu segusõlme, olen täheldanud, et kuni 4 kraadi pean küttegraafiku tempi hoidma kõrgemal kui segusõlmedest majadesse läheb aga smatrix reguleerib pumba väljuva vee tempi ja see 4 kraadine vahe hakkab teatud põhjustel segama (teatud olukordades krutib tempi alla ja pumba hüstereesist tulenevalt kui pump seisma jääb ei lähe ta käima kohe (jälle pikem jutt oleks). Kellel pump otse taga kontuuride taga, või süsteem selline, et pumba väljajooksust saab segusõlmedesse otse peale anda ja siis kontuuride sulgemisel suunatakse osa vett akupaaki automaatselt, saaks parema kasuteguri kuni 4 kraadi madalama tempi. Teiseks soojaveeringlus läbi trasside tõmbab boileri tempi jube kiirelt alla, seega 24/7 seda taga hoida on suht mõttetu. Tuleb graafikud teha kuna pere tarbib. Jaanuari kuludest, soojamõõtjat ja elektrimõõtjat mul taga pole, jagada saan ainult pumba andmeid (oman inseneriharidust endisest TTÜ-st ja seega pole vaja mulle seletama hakata nende andmete ebatäpsusest ). Ahjaa mul hoonetes loomulik vent aga co2 tasemeid ruumipõhiselt mõõdan ajax life quality sensoritega ( väga täpsed ja kvaliteetsed seadmed) ja 500-700 jäävad näidud, seega kütan kindlasti ilma ka õhuvahetusega korralikult. Kui praegu uuesti teeks kasutaks ikea alpstuga sensoreid 29 euri oli vist tk pluss dirigera nutikodu hub 59 euri aga need alpstuga on 10x odavamad kui ajax ja ainult üks täpsusklassi lahjem aga ka väga kvaliteetset co2 sensidirioni sensorit kasutavad. Igatahes jaanuaris pumba andmed sooja tuli 5774 kWh elekter 1509,4 kWh ja vett tootmiskulu 860,6 kWh ja elektrit läks selleks 252,4 kWh. Suur pere ja kõvasti saunatamist. Maaseest tuleb siis 2 C praegu tagasi -1,5. Küttegraafik hetkel (õues -19) pumbast tuleb 47 ja segusõlmed saavad akupaagist kätte 43-44. Kogu pumba ajaloo keskmine kasutegur koos sooja veega on 4,6. Aga see siis pumba enda andmed mitte mõõdetud. Lisaks on mul süsteemis ka pelletikatel, polnud mõtet seda välja visata kui maaküttele üle sai mindud aga noh maakütte on mugavusküte ja pelletit käivitan 4-5 x aastas et asja töökorras hoida. võimalus on ka kütta sedasi, et kui elektrihind liiga kallis maakütte ei käivitu ja pellet käivituks (akupaagi temp jälgivad mõlemad süsteemid) aga lihtsalt pole viitsimist enam pelletiga jännata ja maaküte koguaeg taga. Täna just tegin 8h tsükli, lubati vool ära võtta ja panin pelleti käima ja elamised generaatori taha, kui kõik valmis sain avastasin et elektrilevi oli maili saatnud, kus voolukatkestus lükati edasi veebruarisse Vähemalt sain jälle backup süsteeme testida.

Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb.

Walter2 kirjutas: 31 Jaan 2026, 12:31 Kindlustusfirmade jaoks on üle 10-aasta vanune soojuspump amortiseerunud ning selle hävimise hüvitamisest keeldutakse rohkem või vähemviisakalt. Mul on kuskil veel alles kirjavahetus koos viidetega peenele kirjale kus IF keeldus hüvitamast 14-aasta vanust SP kui täiesti amortiseerunut.

optimist88 kirjutas: 01 Veebr 2026, 00:15 Kas see põles maha, varastati ära või milles asi oli üldse? See, et kindlustuse jaoks on mingi seade amortiseerunud, ei tähenda veel, et see pole võimeline veel 4-5 a töötama.