Ehitusfoorum

EH.INS. kirjutas: 05 Nov 2025, 10:44 EI - Ecotermil pole ühtegi eelist!
Ei kasutaks mitte kusagil...

Uus usuvoolne uhuuuudis? Kui muid lahendusi vaatad, siis nendega on töömaht 2 kuni 3x suurem + lisanduv materjalikulu. Kiviga olulist vahet pole, kas tõsta teda paika 200 või 500 mm laialt ja töö tehtud.

Mis puudutab eespool toodud plokkseina konsoolset etteastet, siis eenduva müüritise võib mõttes lugeda soojustuskihiks ja muud vaimsed probleemid oleksid juba psühhiaatri rida. Ja põhiline, kui töötada kõrguses, siis vähem tarbida.

Mul kama kaks milleks pead...
Mina ei kasutaks ja minu üheski projektis ei leidu...

Mis puutub sellesse eendusse - siinkohal oleks minul kasutaja vuuk asemel kama kaks
Paneks müürid püsti - võtaks raha vastu (või isegi ette) ja edasine oleks tellija probleem

Aga mis probleem sellega tekib, kui tugevus on tagatud? Niisama pole ka mõtet kildu tõmmata. Ja probleeme pole mõtet pastakast välja tõmmata stiilis: "Hirmutame lapsi!"

Aga milles probleem - kasuta niipalju kui heaks arvad...
Mina ei kasuta
Kogu lugu

Kihtidest puitmaja (pean silmas ka osalist- lisakarkass soojustusele) on selline ajuden...s töömahult (eriti, kui juba teine korrus), mida võib soovitada VAID siis, kui puit on käes tasuta (oma metsast) ja muid materjale saab FB "Annan ära" gruppidest. Või siis kraanaga kokkutõstmise variant. Muud põhjendust talle ei ole. Ja et see pidevalt meeles oleks, rottidele, satikatele, seentele meeldib seal mõnuga laamendada.

vuuk kirjutas: 05 Nov 2025, 10:40 Kuna ECOTERM 375-le on planeeritud välja selga veel ISOVER RKL-31 FASSADE (VIST 50 MM), mis mõlemad on ülimalt hinnalised materjalid, siis minu mõeldud variandi puhul võidaks ühe m² kohta mitukümmend eurot. 100 m² seina kohta tuleks mitu tuhat.

Lisaks - kui ainuke kriteerium on hind siis teegi nii nagu heaks arvad...

Antud juhul oli kasutusel 500mm Bauroc Ecoterm+. Tegu oli 2 kordse hoonega, kus vahelagi õõnespaneelidest ja katus puitkonstruktsioonist.
PS! Vana hea arhitektuurse EELprojekti järgi ehitatud üksikelamu.

On suur vahe, kas teha etteaste 3/5 kuni 1/2 plokist (nagu antud pildil) või 1/3 kuni 2/5 nagu varem esitatud Vuuki joonisel. Esimesel juhul ei pruugi sein püsida juba ladumise ajal. Kuid nagu näha, koormusi pole arvutatud või oli vundamendi jäikus puudulik.
Millega see pull lõppes?

Et jutt ei paistaks väga uhhuu, panen siis ühe tabeli. Las numbrid kõnelevad : Siin on siis tegu mitte väga peenarvutusega. Puudu on kõigil variantidel ühtviisi välisvooder, segu, armatuur kinnitusvahendid, aga need kulud on suhteliselt ühesugused kõigil variantidel.

Ja seda, et 500 mm ja 200 mm ploki ladumine sama hinnaga - ilmselt eemalt vaatajale tundub olema samaväärne töö. Minule, kes olen seda tööd päriselt teinud - nii ei paista. Sellepärast minul on suuremate ja raskemate plokkide ladumine kõrgema hinnaga.
Kusjuures mina ei võrdle ainult hinnanumbreid vaid ka võrreldavate variantide U-arvusid

Ma kirjutasin, et OLULIST vahet pole. NB! Olen oma garaazi (ca 60 m2) kungi ise ladunud Aerocist ja võõras see töö mulle ei ole. Pehmem (soojem) plokk on ka väiksema erikaaluga- nii, et pole mõtet nuriseda, et suurem plokk on oluliselt raskem. Raha võib ju suurema eest alati küsida rohkem, .
Ja lisaks, oskajate puutöömeeste hinnad on viimase paari aastaga läinud kui raketid üles ja pole neid ka eriti leida. Lolli, kes naelutamisel pooled naelad karkassist mööda laseb, pole mõtet tööle võtta. Puutöö kõrgemal kui 1. korrus nõuab vähemalt 3 meest korraga.

Jah väiksema tihedusega ja laiem plokk võib olla peaaegu sama raske kui tihedamast materjalist kitsam.
Suurema plokiga on igal juhul ebamugavam laduda ja aega kulub rohkem. Kasvõi sellepärast näiteks, laod 4 rida ja tagumist müüri külge enam ei näe - kõht läheb müüri serva vastu. Aga, et korralikult teha, peab nägema.
Korruse kõrguse ladumisel 500 mm ploki puhul olen teinud 2 tellingu astet.
Kitsama plokiga ladudes saab hakkama ühe tellingu astmega.
Ma ei välista muidugi, et kõvemad poisid laovad üldse redeli pealt. Nähtud seegi.

Pole ehitaja asi võimelda ja erinevaid lahendusi välja pakkuda
Võimelgu tellija

kunn24 kirjutas: 05 Nov 2025, 13:33

EH.INS. kirjutas: 05 Nov 2025, 10:44 EI - Ecotermil pole ühtegi eelist!
Ei kasutaks mitte kusagil...

Kiviga olulist vahet pole, kas tõsta teda paika 200 või 500 mm laialt ja töö tehtud.

See kes nii väidab on kas vähe ladunud erinevaid kive üksteise otsa või tal on savi mis hinnaga ja aja/jõuga seda teeb… sellistel inimestel pole ka oluline milline on töötasu jne….

Tuleks siia teemasse tagasi. Siiani sai puudutatud Bauroc plokkide ladumise mõningaid aspekte.
Võtaks seekord vaatluse alla Fibo.
Aastal 2016 teatas tootja, et on uuendanud oma plokkide tootevalikut. Uuendus seisnes tapp-liites plokkide vertikaalvuugis, mis tagavat kokkuhoiu müürisegus ja ladumise kiiruses. Sellepärast sai uus toode nimeks EFEKT.
Kui segu mitte vuukide vahele lisada, siis sellevõrra mõningane segu kokkuhoid tuleb - sellele ei saa vastu vaielda.
Kas aga tuleb ajasääst tegelikkuses ka ladumise kiiruses?
Illustratsiooniks järgnev pilt: Näitlikustamiseks alumises reas on täiesti täpsed, täisnurksete nurkadega plokid.
Mis saab aga siis, kui ei ole täiesti täpsed? Kahes ülemises reas ongi plokid, mille küljed on trapetsikujulised, kus alumise külje pikkus on ploki nimimõõt 480 mm, aga ülemine serv mõned millimeetrid lühem. Sellisel juhul emb-kumb, kas tulemus hakkab olema nii nagu teises reas, kus vertikaalvuukidesse jäävad kiilukujulised vahed.
Või teine võimalus oleks nii, nagu näete kolmandas reas - otsavuugid on korralikult koos, aga iga järgmine plokk hakkab olema järjest rohkem upakil.
Soovides selliste ebatäpsete plokkidega laduda nii, et segu püstvuukidesse ei lisa ja ühtlasi otsad oleksid tihedalt koos, siis kui suur see EFEKT ikkagi tegelikkuses on?
Näiteks järgnev pilt iseloomustab ühe laduja (mitte minu) töö tulemust: Kuidas tundub?
Igatahes oli hea kellusid ja kääre piludesse torgata - EFEKT missugune - polegi vaja tööriistade paigutamiseks paigaldada riiulit.
Samas tuletaks siinkohal meelde müüri reeglit, mis on kirjas ka Fibo tootja ühes ladumise juhendis.
Müüritise tugevusomadused on ainult siis kivikonstruktsioonide üldiste reeglite
järgi määratavad:
• kui müüritis on monoliitne
Siinkohal võib aga tekkida küsimus, et kui monoliitne on piludega (pragudega) müür?

Kas reaalis tuleb ka "trapetsikujulisi" FIBOsid ette või on pigem teor oletus?
Kui tuleb, siis kui suur mõõtude erinevus on?

Mida FIBO ise monoliitsuse all täpsemalt mõtleb, tasuks vast nende endi käest üle küsida.
Et kas nad annavadki antud müüritisele tugevusparameetrid arvestades juba, et otsavuukides mört puudub.

Tundub veider "probleem", kas antud Efekt plokil on ülemine ja alumine pool eristatud..
Tundub nagu ei oleks ehk kui laod müüri, asetad "ülevalt" kitsama ploki kõrvale järgmisena "alt" kitsama ploki või ehk kui kätte satuvad alati ülevalt kitsad plokid pöörad plokil alumise poole üles, sedasi kompenseeruks müüris käsitletud ploki ebatäpsus välja ja kumuleeruks probleemiks.
Monoliitsuse osas ei oska arvata, aga kui kujutada ette kui tahta seinast välja rebida sirgete otstega aga segutatud otsvuugiga plokki ja seguta tapiga plokki - tunduks sarnaselt "monoliitne" probleem, kus tapp seob kiviplokki naaberkividega mitte vähem kui seguga oleks seotud.
Ehk seda tapiga kivi tirides mistahes suunas, tunduks mitte vähem müüris kinni kui seguga seotu.

Ei pretendeeri lõplikule tõele..

Sisuliselt on ülemine ja alumine, st vaheldumisi ei saa laduda, sooned ei läheks kokku.

A23 kirjutas: 04 Mär 2026, 09:56 Sisuliselt on ülemine ja alumine, st vaheldumisi ei saa laduda, sooned ei läheks kokku.

ee..ma ei saa aru kas lisaks ülemisele-alumisele küljele on plokil ka sisemine ja välimine külg..
kui pöörad plokki mööda pikemat telge 180 kraadi alumine osa ülespoole, ei tohiks sooned pahuksisse minna..

Prill kirjutas: 04 Mär 2026, 10:00

A23 kirjutas: 04 Mär 2026, 09:56 Sisuliselt on ülemine ja alumine, st vaheldumisi ei saa laduda, sooned ei läheks kokku.

ee..ma ei saa aru kas lisaks ülemisele-alumisele küljele on plokil ka sisemine ja välimine külg..
kui pöörad plokki mööda pikemat telge 180 kraadi alumine osa ülespoole, ei tohiks sooned pahuksisse minna..

Seal kus peaks olema "hammas", jääks "auk".
Ei saa vaheldumisi keerata. (Saaks keerata terves reas kõik 180°, aga siis puuduks ka point selle hüpoteetilise võimaliku trapetsikuju korrigeerimise osas)
Antud kontekstis on jutt just FIBO EFEKT plokist. Baurocil küll pole vahet, aga seal pole ka fikseerivaid hambaid.
Ma võin nädalavahetusel pildi teha, kui väga vaja?

Tänud selgitamast, ongi nii, tootja lehelt jäid esmalt silma õhemad plokid, mis sümmeetrilise soonega, laiema plokiga ei saa jah pööritada..

Ostad teise seina ploki ja pöörad ringi.

Prill kirjutas: 04 Mär 2026, 13:45 Tänud selgitamast, ongi nii, tootja lehelt jäid esmalt silma õhemad plokid, mis sümmeetrilise soonega, laiema plokiga ei saa jah pööritada..

Õhemad on vaheseinte omad. Vuugi pildil tavalised seinaplokid, vist 200'sed.

A23 kirjutas: 04 Mär 2026, 07:22 ...
Kas reaalis tuleb ka "trapetsikujulisi" FIBOsid ette või on pigem teor oletus?
Kui tuleb, siis kui suur mõõtude erinevus on?
..-

Ma ei taha kindlasti üldistada, et Fibo on täielik rämps. Enamasti on olnud rahuldav või enam-vähem.
Kindlasti ei saa väita, et ühegi tootja materjalid on absoluutselt täpsed. Veatolerants on tootjatel ka dokumentides ära märgitud.
Võibolla on tegu lihtsalt halva kokkusattumusega, ega minu praktikas on esinenud trapetsikujuliste ja rööpkülikukujuliste külgedega plokke. Sel juhul on olnud nii, et kõik terve aluse täis või mitu alusetäit on samasugused.
Aga nüüd kujutage ette, et transpordite portsu 24 kg kaaluvaid 300 mm laiuseid plokke 4 m kõrgusele tellingule ja hakkate nendega laduma. Panete segu ära, paigaldate ploki - otsad ei sobi. Proovid teist - sama lugu .
Keerad "titel" teise otsa, on asi nii: Ehk, et nagu ise juba järeldusele jõudsite.
Ja muide, kas tõesti mõni arvab nii pahasti müüriladuja kohta, et see pole ise võimeline selle peale tulema, et proovida plokki keerata teist pidi. Ikka proovib keerata. Oskab võtta ka mõõduriista ja ploki nurki ning külgi üle mõõta. Aga muide, iga liigutus võtab aega. Ja kui plokk on raske, siis... .
Muidugi päris nii vildakad, nagu pildil, pole olnud. Tegin piltidel 3d plokid meelega näitlikustamise eesmärgil pisut "üle võlli", et paremini oleks aru saadav, mis mõeldud.

vuuk kirjutas: 05 Mär 2026, 02:15 ...
Panete segu ära, paigaldate ploki - otsad ei sobi.
...

Aga kuidas sel juhul probleem lahendatud saab, segu vahele?

Kas meenub umbes mitu mm on (halvimates pariides) mõõdud trapetsisse või rööpkülikusse läinud?

Segu vahele toppimine on jah üks variant, aga see pigem erandkorras.
Õigemaks pean siis juba sellist meetodit, et plokk püsti ja segu ploki otsakülge ning seejärel plokk oma kohale. Pilt minu tööst aastal 2024.
Nagu näha, saab Fibot laduda küll nii, et plokid on korralikult otstega koos ja ei ole silmnähtavaid pilusid. Aga tuleb tunnistada, et see nõuab üksjagu pingutust ning otste korralikult kokku sobitamiseks kulub palju aega. Mäletan, et ka need plokid tookord kuigivõrd "jonnisid". Paned ülemise külje nööri või loodi abil sirgu - kiilukujuline pilu vahel. Tookord mäletatavasti olid suhteliselt head plokid ja hälve jäi 1 mm kanti. Aitas osade plokkide ümber pööramine. Aga 100 mm ja 150 mm plokkidega see nõks õnnestub, laiemate puhul mitte.
Teisalt, kui ise ladunud ei ole, siis võib tunduda, et mis seal ikka, pöörame mõne ploki teist pidi ja asi lahendatud.
Tegelikult kaasneb sellega veel üks jama. Pannes korra ploki segule, teistkorda samale segupeenrale see ei kipu õnnestuma. Tuleb segu eemaldada ja panna ka see uuesti. See kõik tekitab parajat frustratsiooni.
Ega ju lisaliigutuste eest taheta maksta. See on 1 asi.
Teine asi on see, et tavaliselt küsitakse töö tegijalt enne, et kui palju see või teine töö aega võtab.
Kust tegija peab teadma, milline on materjal. See selgub paraku alles siis, kui töö tehtud.