Termovari temperatuurid

[padak]

Natuke oleks targematelt head nõu vaja
Katel Viadrus 26, akupaak 1500L, katlasegamissõlmeks Termovar 61C.
Probleem selles, et tundub nagu ei töötaks see Termovar päris korrektselt.
Kütma hakkamisel käivitub Termovari Grundfos pump 55C pealt (lüliti on katlast väljuval torul), mõningase kütmise järel näen Termovari termomeetitelt näitusid, et katlast tuleb ~65C, akupaagist 30C ja katlasse tagasi läheb 40-45C. Seda katlasse tagasitulevat, umbes 40C vett ei jõua katel kuumemaks kui 60-70C ajada. Seega koosneb kütmine kahest tsüklist, kõigepealt akupaak maast laeni 60Cni ja kui katlasse hakkab tagasi juba 60C vett tulema suudab ka katel väljastada kuni 90C vett. Termovari pump on esimese kiirusastme peal. Kui proovin lülitada kiiremaks, siis hääle järgi otsustades pääseks nagu õhk liikvele ja mõnikord väljub ka akupaagi peal olevast automaatõhutusventiilist. Kütnud olen pea kuu aega, probleem ei kao. Kas võib viga olla Termovari termostaadis või on siiski õhk kuskil vahel, millest ma imelikul kombel vabaneda ei suuda?
Teine probleem on süsteemi survega. Jahtunud süsteemis on rõhk 0,7 bar, kui süsteem on ~80-90C, siis näitab manomeeter üle 2 bar. Kasutusel on 200liitrine paisupaak, mis käega katsudes soojeneb ainult kuni ülemise otsa kumeruse lõpuni, see on siis umbes 1/4 ulatuses. Esimestel kütmistel oli rõhkude vahe veel suurem, siis lasin paisupaagi ventiilist vasturõhu 1,5bar peale ja läks natuke paremaks. Siit foorumitest olen lugenud, et seal pole sees paljas õhk, seega väga mängima ei tahaks ka hakata, et laseks vastusurve päris alla ja vaataks mis juhtub. Kirjutatud on ka, et paisupaagi kummikott võib olla jäänud toruava ette - äkki selles viga? Kas saan sellest teha miskeid järeldusi, et paisupaak on käega katsudes tuline ainult ülemine 1/4 osas, see kummikott on seal vist koonuse kujuline, teravikuga allapoole, äkki ei peagi altpoolt katsudes kuum olema. Ise kujutasin ette, et vähemalt pool paagist võiks ju soe olla.

[dumbuser]

Aga kõik ju töötab sul. Paisupaagis on eelrõhk suurem kui vaja. Kuskil 0.7 võiks olla. Aga see on oletus, täpsema tulemuse saamiseks peab selle välja arvutama. Kahjuks olen aga selle valemi kaotanud. Oluline osa oli seal aga vee kõrgusel, kõige kõrgma ja madalama punkti vahel. Ja see vee temperatuur ... Termovari uba ongi selles, et vesi mis on saavutanud klapi avanemiseks piisava temperatuuri läheks akupaaki. Kuna sealt tuleb jahedam asi tagasi siis see jahutab natukene katlas olevat vett. Kui sa soovid, et katlas oleva vee temperatuur oleks kõrgem siis pead segusõlme klapi temperatuuri kõrgemaks muutma. Õhu kohta on minul pandud eraldi õhueraldusklapp ja see on peale katlast väljumist. Igal juhul aga pane sellele klapile ka kraan ette. Täpselt samade asjadega maadlesin ka ise ja kirjeldatud lahendused aitasid. Tõsi küll, mul oli see termovar juba alguses 72 kraadi juurde reguleeritud. Või noh, mis reguleeritud, selline kiri seal karbi peal oli. Tegelikke asju pole viitsinud mõõta.

[padak]

Selles mõttes jah, kõik toimib, maja läheb soojaks ja mingit katastroofilist ülesurvet ei teki.
Kõrguste vahe katlast alumisest otsast ülemise radiaatorini on umbes 5,5 meetrit. Sellisel juhul võiks paisupaagi eelrõhk olla alla 1bar?

Kütmise juures häirib see kahe tsükliline kütmine, et kõigepeal akupaak 60C ni ja siis sealt edasi saab alles 90C vett paaki saata. Mulle meeldiks rohkem, kui katlasegusõlm saadaks kohe algul katlasse tagasi 60C siis saaksin kohe ühe jutiga 90C vett paaki saata. Äkki peaksin Termovaris termostaadi vahetama 72C vastu? Või esineb tõesti juhuseid, et õhk ei pääse sealt välja ja proovin ehk aegajalt pumba kiirusega mängides sellest õhust lahti saada? Õhutusventiili on sinna tülikas panna.
Kogu süsteem on sellel suvel ehitatud, radiaatorid jätsin vanad vene malmid. Niipalju muutus, et radiaatorites käib vesi vastupidi kui varem, enne oli radiaatoritele pealevool mingil põhjusel tehtud alt, nüüd on ülevalt. Äkki keerutas see muudatus muda ringlusse mis on nüüd kuskil termostaadi klapi vahele pahandust tegema jäänud?

[antonio1]

Termovaril peaks olema katlast tulev ja katlasse tagasi minev vesi ühe temperatuuriga. Minu omal on 72 kraadi, st võtab akupaagist niipalju jahedamat vett juurde, et katlas on koguaeg 72 kraadi. Termovari karbi peale on kirjutatud, millise kraadiga vett ta hoiab, neid on erinevaid.
Pumba kiirus peab olema kolmanda kiiruse peal, see oli kuskil kasutusjuhendis kirjas, proovi kõigepealt õige kiirusega, sul nii uus süsteem et ei tohiks midagi häda olla veel, kui ei aita, pöördu selle poole, kes termovari müüs või paigaldas.

[padak]

Ok, siis proovin õhtul kütmise ajal panna Termovari pumbakiiruse III astme peale. Kas radiaatoriringi Salmson pumba kiirus peaks ka olema III astme peal? Olen kokkuhoidlikusest mõlemad I astme peale sättinud.

[antonio1]

Kas radiaatoriringi Salmson pumba kiirus peaks ka olema III astme peal? Olen kokkuhoidlikusest mõlemad I astme peale sättinud.

Radiaatoriringi peale- ja tagasivoolu temperatuuride normaalseks vaheks loetakse 5-6 kraadi, kui saavutad esimese kiirusega selle, siis on ok. Samas võib see vahe ka suurem olla, kui sind häirima ei hakka, et mõni radikas jahedam, v.osaliselt jahedam on.

[Rostfrei]

Kas radiaatoriringi Salmson pumba kiirus peaks ka olema III astme peal? Olen kokkuhoidlikusest mõlemad I astme peale sättinud.

Radiaatoriringi peale- ja tagasivoolu temperatuuride normaalseks vaheks loetakse 5-6 kraadi, kui saavutad esimese kiirusega selle, siis on ok. Samas võib see vahe ka suurem olla, kui sind häirima ei hakka, et mõni radikas jahedam, v.osaliselt jahedam on.

Radiaatoril temperatuuride vahe 5-6 C
Radiaator küttel dT reeglina 20-30 kraadi, 5-t kraadi on põrandakütte tem. vahe.

[dumbuser]

Ma jamasin ka igasugu asjadega aga peale õhueraldust läks olukord tunduvalt paremaks. Kolmanda kiirusega võib see õhumull kuskile valesse kohta jääda. Kui külmast peast kütma hakkad ja vesi on kuskil 60 kraadi juures siis pane korra katlapump seisma ja hääle järgi saad siis aru kui palju õhku seal pumba vahel ringi käib. Võibolla saad ka ilma eraldajata hakkama.

[antonio1]

Radiaatoril temperatuuride vahe 5-6 C
Radiaator küttel dT reeglina 20-30 kraadi, 5-t kraadi on põrandakütte tem. vahe.

Võib ka nii olla, ma kuskilt siitsamast foorumist seda kraadide juttu lugesin, mingeid targemaid materjale ma ka kuskilt uurinud pole. Sellesama foorumi ja mõnede jooniste põhjal ehitasin ka oma maja küttesüsteemi, millel radikaringi temperatuuride vahe 5-8 kraadi, seda I kiirusega. Kui külmaks läheb, eks siis näha ole kui suureks vahe läheb. Palju oleneb ka muidugi trasside kulgemisest ja soojustamisest.

[padak]

Proovisin eile kütmisel erinevaid variante.
Segusõlme pumba kiiruse panin III peale, akupaagist tuli 20C, katlast 65C ja katlasse tagasi läks 45C. Lülitasin pumba välja, katla temperatuur tõusis kiirelt 80C, siis lülitasin pumba uuesti sisse. Nii tegin mitmeid kordi ja kolmel-neljal korral väljus ka akupaagi peal olevast õhueraldast õhku. Peale mõnigast kütmist õnnestus segusõlmest katla poole saata 50C. Varem käis pump sellise kerge klobiseva häälega, nüüd on rohkem surisev hääl. Kui akupaak hakkas altotsast juba 40C väljastama, saatis ka segusõlm katlasse tagasi 60C.
Käisin täna nõu küsimas ja soovitati sõlme õhutada ka pumba tagaküljel olevast kruvist - sellisest võimalusest polnud mul aimugi
Saan ma ikka õieti aru, et 61C segusõlm peab igal juhul katlasse tagasi saatma ~60C vett, loomulikult siis kui katlast väljub 60C ja rohkem. Et see akupaagist tulev 20C ei tohiks tagastatavat vett jahutada 40-50C peale?

[antonio1]

Segusõlme pumba kiiruse panin III peale, akupaagist tuli 20C, katlast 65C ja katlasse tagasi läks 45C......Saan ma ikka õieti aru, et 61C segusõlm peab igal juhul katlasse tagasi saatma ~60C vett, loomulikult siis kui katlast väljub 60C ja rohkem.

Täpselt nii.

Lülitasin pumba välja, katla temperatuur tõusis kiirelt 80C, siis lülitasin pumba uuesti sisse. Nii tegin mitmeid kordi ja kolmel-neljal korral väljus ka akupaagi peal olevast õhueraldast õhku. Peale mõnigast kütmist õnnestus segusõlmest katla poole saata 50C. Varem käis pump sellise kerge klobiseva häälega, nüüd on rohkem surisev hääl. Kui akupaak hakkas altotsast juba 40C väljastama, saatis ka segusõlm katlasse tagasi 60C.
Käisin täna nõu küsimas ja soovitati sõlme õhutada ka pumba tagaküljel olevast kruvist - sellisest võimalusest polnud mul aimugi

Kuidas sul see tehtud on, et õhk sealt ise välja ei pääse?
kui termovar on paigaldatud lubatud asendisse (vt. juhend), peaks õhk pääsema katla väljavoolu termovariga ühendavat toru mööda akupaaki ja sealt edasi paagi pealt õhutuse kaudu välja.

[padak]

Hmm, minu loogika järgi võiks ka õhk sealt ise akupaagi poole minema liikuda.

[antonio1]

Hmm, minu loogika järgi võiks ka õhk sealt ise akupaagi poole minema liikuda.

kõik õige nagu, mõni elupõline katlaehitaja ehk oskab midagi arvata

[dumbuser]

Sellest ülerõhuventiilist juba räägiti. Ja õhk läheb tõesti ise ajupaaki, kui ta pumba labade vahelt ükskord läbi pääseb. Niikaua kuni see termovar ei ole asendis, et katlasse minev vesi tuleb ainult akupaagist, niikaua läheb osa katlast tulevat vett sinna tagasi. Osa läheb akupaaki. Kui see osa, mis läheb tagasi katlasse sisaldab ka õhku siis seesama õhumull jääb sinna pumba juurde tillerdama. Minul oli nii, ei usu, et ma ainuke olen. Sellest sain siis lahti, kui panin katlast tuleva veetoru külge õhueraldaja. Sel juhul läheb enamus õhku (nagunii mingi osa jääb alles) veest minema ja pumba juures on õhumulli palju vähem. Kui sa puma seisma paned siis saab vesi vabalt liikuda ja õhumull seal sees saab ka vabalt liikuda. Enne seda peab see õhumull aga "võitlema" vastutuleva veega.
Ma ei tea kui õige see seletus on aga niimoodi suutsin mina selle asja enda jaoks selgeks teha.

[padak]

Peale segusõlme joonistega tutvumist ja manuaalide lugemisi jõudsin sellisele arusaamisele, et segusõlm reguleerib klapi avatust katlast tuleva vee temp järgi. Termostaat, mis klappi avab on katlast tuleva vee otsa peal. Juhendist lugesin, et 61C Termovari segusõlme klapp hakkab avanema, kui katlast tuleb 61C. Seega läheb katlasse tagasi juba akupaagist tuleva jahedama veega segatud vesi. Kokkuvõtvalt 61C Termovar püüabki hoida katla temperatuuri 61C peal. Kui temp katlas tõuseb, avab segusõlm klapi, osa vett hakkab käima "suurt ringi" - akupaagi kaudu ja katlasse saadetakse jahedamat vett. Kui toimub katla jahtumine alla 61C, siis klapp sulgub ja töötab "väike ring" - ainult katel ja segamissõlm, kuniks temp taas üle 61C jõuab ja klapp taas avatakse. Samamoodi nagu auto jahutussüsteem.
Enne kui ma sellisele järeldusele jõudsin vahetasin Termovari termostaadi 72C vastu välja. Nüüd hoiab segusõlm katla tempi ja akupaaki mineva vee tempi 72C peal. Kuid tahan, et akupaaki läheks veel kuumem vesi ja vahetan selle välja 80C termostaadi vastu. Loodan, et ei pane puusse.

[dumbuser]

No ja mis see muudab ? Või on sul mõni selline tarbija, mille tõttu alla 80 ei sobi ?

[padak]

Akupaagis on vasest tarbeveespiraal, mis praegu pole kasutuses. Ma ei tea, kui kiirelt see akupaagis oleva vee temperatuuri tarbeveele omistab, pole kogemusi. Kuid ise mõtlen, et suvisel ajal, kui sooja vett vaja, siis kütaks kergelt akupaagi ülemise otsa kuumaks ja siis oleks parem, kui see akupaagi ülemine 1/4 oleks 80C, mitte 72C.
Teine asi on see, et 80C akupaagis annab pikemad pausid kütmiste vahel külmal ajal.
Aga ega ma tea kah, mul on esimene kütteperiood akupaagiga, kui kuumaks see üldse aetakse?

[rihokirss]

Kui võimas sul katel muidu on?
Ise ma pole veel suutnud 1500l akupaaki kütta nii palju et ta oleks üleni 60 kraadi soe.
Alumine termomeeter pole vist üle 25 läinudki.
Mul muidugi vahel termovari 72C laadimisventiil.

Kui kaua peaks teoreetiliselt kütma et 1500L paak oleks näiteks 20C-lt tõstetud 72C temperatuurini. Endale tundub nagu kütaksin õhku kuna puid läheb ikka mehiselt aga soojaks ei taha asi minna.

Katel mul 35kW (http://portale.sime.it/jportal/pcontrol ... Root=53480)

Ise ma mõtlesin et vahetaks 72C termovari 55C vastu, siis võibolla oleks soojusvahetus katlas efektiivsem?

[Aarne]

Kui võimas sul katel muidu on?
Ise ma pole veel suutnud 1500l akupaaki kütta nii palju et ta oleks üleni 60 kraadi soe.
Alumine termomeeter pole vist üle 25 läinudki.
Mul muidugi vahel termovari 72C laadimisventiil.

Kui kaua peaks teoreetiliselt kütma et 1500L paak oleks näiteks 20C-lt tõstetud 72C temperatuurini. Endale tundub nagu kütaksin õhku kuna puid läheb ikka mehiselt aga soojaks ei taha asi minna.

Katel mul 35kW (http://portale.sime.it/jportal/pcontrol ... Root=53480)

Ise ma mõtlesin et vahetaks 72C termovari 55C vastu, siis võibolla oleks soojusvahetus katlas efektiivsem?

Minul on katlasse tagasitulev vesi praegu 55`C peale reguleeritud. Samas ma arvan, et sa Termovari vahetamisega assja oluliselt paremaks ei saa. Mulle tundub, et sul on põlemine valesti reguleeritud, soojus kaod liiga suured või katel liiga lahja.

Minul on ilma Termovarita süsteem, katla ringi peal siis 3T ventiil, automaatika juhtimisel.
Akupaak samuti 1500L, katel 40KW. Õhtu jooksu ( umbes 4 tunniga), kütan akupaagi kuni põhjani 70´C. Selleks kulub kaks sületäit puid. Kütmise ajal annan suhteliselt vähe põlemisõhku koldesse. Õhu klapp on reguleeritud mul nii, et katlast väljub kuni 70 `C vesi, 75-80 sulgub klapp täielikult. Suitsugaasid on sellise reguleeringu juures 220-250´C. Katlasse tagasituleva vee hoiab automaatika 55`c peal. Akupaak ja torud on korralikult isoleeritud. Küttepinda majas umbes 160m2. Järgmiseks õhtuks, enne uee küteringi algust on akupaagis, põhjas kuskil 30`-35C ja üleval umbes 35-50C järel, (praeguste ilmadega).

[rihokirss]

Minul on katlasse tagasitulev vesi praegu 55`C peale reguleeritud. Samas ma arvan, et sa Termovari vahetamisega assja oluliselt paremaks ei saa. Mulle tundub, et sul on põlemine valesti reguleeritud, soojus kaod liiga suured või katel liiga lahja.

Minul on ilma Termovarita süsteem, katla ringi peal siis 3T ventiil, automaatika juhtimisel.
Akupaak samuti 1500L, katel 40KW. Õhtu jooksu ( umbes 4 tunniga), kütan akupaagi kuni põhjani 70´C. Selleks kulub kaks sületäit puid. Kütmise ajal annan suhteliselt vähe põlemisõhku koldesse. Õhu klapp on reguleeritud mul nii, et katlast väljub kuni 70 `C vesi, 75-80 sulgub klapp täielikult. Suitsugaasid on sellise reguleeringu juures 220-250´C. Katlasse tagasituleva vee hoiab automaatika 55`c peal. Akupaak ja torud on korralikult isoleeritud. Küttepinda majas umbes 160m2. Järgmiseks õhtuks, enne uee küteringi algust on akupaagis, põhjas kuskil 30`-35C ja üleval umbes 35-50C järel, (praeguste ilmadega).

Njaa... Mul läheb 3-4 puukorvi kui kütan. Samas kui põrandaküte on avatud siis akupaaki midagi väga salvestamiseks ei jõua katel toota. Peale 3-4 tundi kütmist alles hakab sinna midagi minema (siis kui põrand soe on).

Kui põranda välja lülitan, siis 4 tunniga heal juhul saaaks vist pool paaki 70C peale.

Katel nagu ei jõua kuuma vett toota piisavalt. Väikese ringi peal on ka nii et kui ventiil korra avaneb ja laseb oma 72C vee välja siis umbes minuti jagu ei tule sealt grammigi soojust välja. Selepärast mõtlesingi et paneks 55 kraadise... siis ehk suudab stabiilselt mingi 60C välja anda.

Katel ja akupaak on umbes sellise skeemi järgi ühendatud:
http://www.acaso.se/english/produktblad ... 200502.pdf
seda termobari ja balansseerimise siibrit pole ainult. On neid vaja?

Kas efektiivsuse seisukohalt on üldse vahet millise skeemi järgi ühendada?

Kuidas on üldse õige puidukatelt kütta? Ise kütan viimasel ajal suure õhuga... vaatasin, et muidu jääbki sussitama.
Samas olen ka proovinud väikese õhuga kütta... kuna mul aga alla 80C vesi eriti väikselt ringilt välja ei lähe, siis on väga raske õhuklappi nii reguleerida et ta sulguks kui temp üle 90C läheb. Samas katel üksina ei suuda ni kõrget temperatuuri nagunii tekitada isegi kui õhuluugi täieliklt avan ja kuivi puid täis topin.

Peaks äkki hoopis katla ära vahetama?

[padak]

Mul on 6 ribiline Viadrus U-26, paberite järgi on võimsus kivisöega küttes 31kW ja puiduga 24kW. Tubades on veneaegsed malmradikad, köetavat pinda on umbes 100m2. Praeguste hindade juures kütan puitbriketiga. 1500L paagi soojaksajamiseks kulub 1-2 kotti briketti (1 kott=30kg) , sõltub mis temperatuuriga vesi on akupaagis. Termovari segamisõlm on ühendatud nagu sellel reklaamlehel -> http://www.acaso.se/english/produktblad ... 200502.pdf
Katlasse tagasiminev vesi kõigub 45-65C, termovar püüab katla väikest ringi hoida kogu aeg 72C peal, kui läheb kuumemaks, avaneb suur ring ja jahedat akupaagivett tuleb peale ning kuum vesi saadetakse ülevalt akupaaki.
Ma ei saanud algul sellele Termovari värgile pihta, et kuidas see toimib, tegin igasuguseid teste, lülitasin katla-akupaagi pumba välja ja veendusin, et vesi läks väga kiirelt ja vilistades 90Cni - seega katel jõuab kütta küll.
Akupaagi saan nüüd iga kord otsast lõpuni ~70C peale umbes 3 tunniga, siis hakkab akupaagist tagasi tulem 70C vett ja katla keemaminekut aitab vältida katla õhuluuk. 80C termostaati pole veel ostnud, plaanis siiski on.
Esialgu kütsin nii, et katla taga olev siiber oli täiesti lahti - katel püsis ilus puhas, brikett põle kiirelt ära. Siis proovisin seda siibrit kinnipoole tõmmata, niipalju ,et suitsu sisse ei ajaks ja katel pigitus kiirelt seest ära. Nüüd olen viimased korrad jälle suht lahtise siibriga kütnud ja paistab, et pikapeale saab sellest pigist lahti. Lahtise siibriga on suitsutoru ikka üsna tuline ja korstnajalg samuti, katla tagumine ots on valgeks "põlenud".

[sepikoda]

Mul analoogne probleem, et peab justkui kahes tsüklis kütma. Mul on ka hetkel katlaringil 60C klapp.
Kas vahetasid omal klapi 72C vastu välja ja nüüd asi toimib paremini ? Ehk siis, et kas kütab nüüd akupaagi kiiremini üles ?

[dumbuser]

Mul jääb ikka väga segaseks misasja te sest akupaagist muudkui kütate. Seda saab heal juhul kasutada indikaatorina, et vot selline põlemine tekitas akupaaki niipalju sooja vett. See kraadidega mängimine on minu meelest küll jama. Samahästi võiks marju korjates hakata ka neid kuidagi seal korvis üksteise otsa paigutama. Ja kui siis üks kiht on olemas siis järgmine kiht. Selle asemel võiks ju neid marju sinna korvi loopida kuni korv täis saab. Sama teema akupaagiga, kui maja on soe ja energiat põlemisest üle jääb siis see lükatakse akupaaki. Enne hakake omal seda põlemisprotsessi muutma. Sedasi, et väga kuum õhk minema ei läheks ja et ka pigi ei tekiks. Ise kütan kivisöega ja 7 ribiga viadrus on täiesti võimeline umbes kolmveerandi katlatäie söega akupaagi keema ajama. Olen näinud hetke, kus paagi ülemine seier on 108 kraadi peal. Kogu paaki ühtlaselt soojaks pole veel saanud. Temperatuurierinevused on vähemalt 10 kraadi. Aga mul on ka pisike osa akupaagist isoleerimata ja enne täielikku isolatsiooni pole isegi mõtet üritada. Nüüd pean juba hakkama väiksema söekogusega kütma, muidu tekib soojust ühes ühikus liiga palju. Ja tõenäoliselt lõppeb asi sellega, et mingi koht annab järgi ja ... Edasi ei taha mõeldagi. Termovar on mul ka seal süsteemis. Katlas on umbes 65 kraadi, seda siis katla enda seieri põhjal.

[sepikoda]

ei kütagi akupaaki. Millest selline arusaam. Kütan nagu ikka põrandat ja radikaid. Mja on soe ja elu on ilus

Katlal on võimu sitaks...
Lihtsalt probleem selles et katlast läheb akupaagi suunas ehk siis ka kogu küttesüsteemi suunas
liiga madala temperatuuriga vesi ning seega kogu ressurss kasutatakse ära põrandasse ja radikatesse siis
energia salvestamiseks ei jää nagu midagi üle. Kui saaks katlast küttesüsteemi suunas kõrgema temperatuuriga vett
siis jääks ka nö. ressurssi üle ja midagi salvestuks ka akupaaki.
Ilmselt on minul ja arvan et ka paljudel teistel probleem kas termoklapis või katla segamissüsteemis, et akupaagist tulev jahe vesi jahutab
liialt katlasse tagstuvat vett ja seetõttu ei suuda katel väljastada kuumemat kui ´ca 55 vett.

Sealtmaalt alates kui kogu küttesüsteem ehk siis akupaagi vesi on läbinisti kuskil 50c peale köetud hakkab asi toimima suurepäraselt,
ehk siis katlasse ei lähe enam tagasi liialt külm vesi ja nüüd hakkab katel väljastama juba ´ca 80 kraadist vett.
Aga et sinnamaani jõuda... oi oi kui pikk tee see on ... selline vähemalt 4 tundi kütmist.

Aga fakt on see, et selline kahes tsüklis kütmine ei ole õige ja midagi on ilmselt natuke pepus.
Aga mis - sellele loodangi mingi vastuse saada. Ka asja parandaks termoklapi vahetus praeguse 61 kraadi pealt 72 kraadi peale ?

Ühesõnaga kui keegi on sama probleemiga kunagi jännanud siis andke teada kas ja kuidas mingi lahenduse leidsite.

[dumbuser]

No nüüd sai selgem jutt, vbl oli enne ka selga aga ma lihtsalt ei mõistnud. Minul on 72 kraadine termovar ja katla seier näitab selle nö esimese kütmise ajal kuskil 63, paagi seier on samal arvamusel. Ehk oli abiks.