Vundament columbia plokist ja ploki "säilivus" ?

[igiliikur]

Küsimus selline, on väga odavalt saada SELLIST plokki, küsiks, mis on sellest columbiast vundamendi ehitamise plussid-miinused? Teiseks, plokk on seisnud mingi 2 aastat aluste peal lageda taeva all, on see määrav asjaolu? Ja kui olude sunnil see kevad tegutsemiseks ei lähe, kas kannatab veel aasta seista? Ise muidugi kataks vähemalt pealt kinni....Hea nõu teretulnud

[igiliikur]

Noh, kus siis on spetsialistid? Oskab keegi midagi öelda? Mida hr Piirfeld selle peale kostab? Kuidas looduse veed mõjutavad plokke?

[aivar0102]

Columbia ikka kannatab seismist küll.
Endal 3 aasta lageda taeva all aluste peal, kinni kaetud ei ole.

[jörm]

mul ehitataval tarel vundament columbiast. st siis 240ne kivi mis siis osaliselt täis valatud. Tegin sellest kuna ikkagi betoonplokk. mingite hüdrode jne. asjadega ei plätserdanud.

varsti saab pool aastat maa sees olnud ja silma järgi ei paista midagi viga olevat. ei ole madalvundamendiga tegemist.

ainuke soovitus, kui columbiast teed: vali ladujad kes tegelikult ka on enne columbiat õigesti ladunud. täisvalamise ja kandevõime seisukohalt on oluline, et plokkide tühimikud oleksid täpselt kohakuti. Seal konkreetsed omad nõksud kuidas see tühimikude teema saavutatakse. minule teinud mehed seda ilmselt ei vallanud või ei viitsinud, kuna lõikamist omajagu (sellel hetkel ei osanud ise ka öelda, kuidas teha tuleb) - igal juhul oli tegemist et kõik vajalikud kohad saaks hiljem betooni täis.

lisaks on columbiaga see teema, et kui soklit ei soojusta siis üks võimalus on sokli viimistlemiseks kivid puhta vuugiga laduda, jääb päris ok, kui just halli värvi ei pelga.. värvida saab ilmselt ka kuigi ega vist kaua värv seal püsida taha.

[igiliikur]

osaliselt täis valatud.

Ehk selgitad natuke seda osalist täisvalamist?

mingite hüdrode jne. asjadega ei plätserdanud.

Täpselt sama plaan, siin foorumis kümneid teemasid läbi loetud ja tundub, et asjal ei ole jumet.

lisaks on columbiaga see teema, et kui soklit ei soojusta siis üks võimalus on sokli viimistlemiseks kivid puhta vuugiga laduda, jääb päris ok, kui just halli värvi ei pelga.. värvida saab ilmselt ka kuigi ega vist kaua värv seal püsida taha.

Seda varjanti võiks kaaluda.

Jörm, kuidas sul põrand on lahendatud?

[insenoor]

Loe ja imesta siin isehakanud nõunike soovitusi. Columbia plokki on tegelikult väga riskantne kasutada vundamendikonstruktsioonides.
Küsite miks: aga selleks,et ta on täis õõnsusi kuhu tungib vesi:ka siis ,kui ta on täisvalatud (veel ohtlikum) ja peale esimisi külmasid läheb columbia lihtsalt lõhki.

[maik]

Loe ja imesta siin isehakanud nõunike soovitusi. Columbia plokki on tegelikult väga riskantne kasutada vundamendikonstruktsioonides.
Küsite miks: aga selleks,et ta on täis õõnsusi kuhu tungib vesi:ka siis ,kui ta on täisvalatud (veel ohtlikum) ja peale esimisi külmasid läheb columbia lihtsalt lõhki.

Päike loojub sellist tarkust lugedes.
Columbia-tehas võib siis oma poe kinni panna, sest lähitulevikus on oodata suuri kahjunõudeid, sain ma kõigest õieti aru ???
Soovitan ennast harida antud valdkonnas enne kui siin paanikat külvad: ehitus-füüsika, drenaaz,hüdroisolatsioon jne.

[aivar0102]

Loe ja imesta siin isehakanud nõunike soovitusi. Columbia plokki on tegelikult väga riskantne kasutada vundamendikonstruktsioonides.
Küsite miks: aga selleks,et ta on täis õõnsusi kuhu tungib vesi:ka siis ,kui ta on täisvalatud (veel ohtlikum) ja peale esimisi külmasid läheb columbia lihtsalt lõhki.

Et kui keldrisein siis hakkab seinast vett keldrisse ajama või
Ja lintvundamendi sisse valatud betoonpõrand on ka suur õõnsus ja läheb lihtsalt lõhki külmaga
Ja mina mõtlesin, et täna jääb ära.

[insenoor]

Vaadake maik ja aivar ,enne kui hakkate ohkima ja jooma lugege küsija ja mõne eelneva iseehitaja jutt ka läbi( ei mingit hüdrot ja mis elukas see trenaas veel on: kas süüakse noa või kahvliga?) Olen näinud palju neid lahendusi ,kus on projektis drenaaž ümber hoone ja edasi krundipiirini. Edasi aga must ja tühi maa ehk ei kraavi ega toru.See tähendabki ,et õõnsustega betoonkivist peab vundamendi teostama eriti hoolikalt ja mitte seal ,kus on oht ,et vesi tungib konstruktsiooni ja seal külmub.
(nägin hiljuti ühte lõhkikülmunud tuulepoolset välisseina)ja nüüd

[aivar0102]

Vaadake maik ja aivar ,enne kui hakkate ohkima ja jooma lugege küsija ja mõne eelneva iseehitaja jutt ka läbi( ei mingit hüdrot ja mis elukas see trenaas veel on: kas süüakse noa või kahvliga?) Olen näinud palju neid lahendusi ,kus on projektis drenaaž ümber hoone ja edasi krundipiirini. Edasi aga must ja tühi maa ehk ei kraavi ega toru.See tähendabki ,et õõnsustega betoonkivist peab vundamendi teostama eriti hoolikalt ja mitte seal ,kus on oht ,et vesi tungib konstruktsiooni ja seal külmub.
(nägin hiljuti ühte lõhkikülmunud tuulepoolset välisseina)ja nüüd

Kui sohu ja vette ehitada siis drenaazist ka vähe tolku. Eks isegi välistrasse Rae vallas ehitatud sellistes kohtades , et kevadel paar kuud peale minna ei saa kuna kõik vee all. Vana põllumajandusdrenaaž katki ja läbi kaevatud ja uut arendaja lihtsalt ei pane. kui ehitaja ümber maja paneb siis pumbatakse kanalisatsiooni. kui sealkandis kevadeti ringi sõita siis tuleb tahtmine riisikasvandusega tegelema hakata.
Eks selle iseehitamisega ole jah paraku nii, et hea kui küsitakse kuidas. Tavaliselt ikka tehakse enne kurdetakse....
Kui nüüd sellises kontekstis võtta siis iseehitamine väääääga ohtlik.

[maik]

Loe ja imesta siin isehakanud nõunike soovitusi. Columbia plokki on tegelikult väga riskantne kasutada vundamendikonstruktsioonides.
Küsite miks: aga selleks,et ta on täis õõnsusi kuhu tungib vesi:ka siis ,kui ta on täisvalatud (veel ohtlikum) ja peale esimisi külmasid läheb columbia lihtsalt lõhki.

Juhul kui mõnel lõdinäpul on õnnestunud kõiki füüsikaseadusi ja projekti eirates columbia-plokkist vundament lõhki külmutada, ei tähenda see veel seda, et plokk on paha.
Kui on juhtund selline kahetsusväärne lugu, tuleb asjast huvitatud isikul (omanikul) analüüsida mis on valesti ja kes on süüdi, kuni kahjunõudeni välja.
Kui kellegil on tõendeid nt.fotosi, võiks siia foorumisse riputada, niisama klõpa-klõpa peale mina oma suhtumist columbiasse ei muuda.http://www.columbia-kivi.ee/?peaID=5&subID=30&art=225
Minu eelistus vundamendi osas oleks vaieldamatult columbia ja oma pika staazi jooksul kuulen sellist külmumise mõga esimest korda, aga eks ole viimasel ajal neid nn.tarku rohkem siginend.

[sashaobrok]

Sekundeeriks siin eelpostitajale.
Igasugu pudiplokkidest vundamentide tegemine on minu jaoks arusaamatu.
Paned ikka sellele columbiale vardad sisse ja valad monoliitseks kogu asja, siis on ikka teine tera.

[insenoor]

Vaata, tubli postitaja, ega varraste panek ei aita alati : vundamenti saab teha täiesti ilma armatuurita. Ja :valan monoliitseks: oled kunagi kuulnud naiste juttu saunas,et betoon kahaneb kivinedes.Krdi enesekindlalt esinete siin, n.n. insenerid.

[jörm]

to: insenoor
sa võid meid siin kelleks iganes sõimata aga ennem kui sa pole konkreetse lõhki külmunud põhjapoolse seina aadressi andnud või pildimaterjali lisanud usaldan mina Columbia kivi tehase insenere kui sinu ettekuulutusi...

lisaks veel: mõni päev tagasi kaevasin mõnest kohast vundamendi lahti. (vundament koos sokliga seisis üle talve, ilma käes, katmata, ainult tagasitäited olid tehtud mõlemale poole). Taldmik oli niiske (pinnas ju vastus) columbia oli niiske selle kohani, kus pinnas oli vastus (taldmiku pealt 15cm üles) sealt edasi 100mm EPS routa taga oli columbia helehall, ehk kuiv. Mingeid elajalikke kahjustusi ei täheldanud.

pinnas mul muidugi kuiv ka.

[martiinil]

Paluks infoks pisut..

Jämedalt siis mõte selline : vundamendi kraav, põhja valada taldmik ehk mingi 45 cm lai ja 15 cm paks (?), sinna peale laduda columbiast (240 mm) mõned read, vardad sisse ja valu täis.

KAS selline vundament sobib 2 korruselisele 300 mm Fibo majale ?

[vuuk]

Paluks infoks pisut..
Jämedalt siis mõte selline : vundamendi kraav, põhja valada taldmik ehk mingi 45 cm lai ja 15 cm paks (?), sinna peale laduda columbiast (240 mm) mõned read, vardad sisse ja valu täis.
KAS selline vundament sobib 2 korruselisele 300 mm Fibo majale ?

Aga miks ei peaks sobima?
Tootjaandmeid kõrvutades arvutusliku survetugevugevuse poolest ületaks mistahes teisi kaubanduses saada olevaid plokke vähemalt ca 2 korda ka ilma õõnsusi täis betoneerimata. Selle, kas ja mil määral õõnsusi üldse on mõistlik täis betoneerida oleks ilmselt mõistlik jätta vundamentide konstruktiivse projekteerimise alal pädeva inseneri otsustada.
Muidugi, muidugi , ega vist neid pädevaid lihtne leida olegi.
Minnes tagasi plokkide lõhkikülmumise teemasse... Teoreetiliselt saab selline asi toimuda, kui plokk vett täis olekus külmuks läbi.
Küsin: kuidas saab selline asi praktilises elus üldse juhtuda?
Vastan: siis kui projekteeritud on puudulikult. Projekteerimine = kavandamine = läbimõtlemine.
Normaalne on, et tellija niisuguse olulise detaili osas ei läheks mütsiga lööma vaid laseks projekteerijal juba projekteerimise faasis selle küsimuse lahendada, koostada vastavalt vundamendi projekt ja ühes sellega võtma vastutuse. Selles peaks olema ära näidatud, kuidas ja mil määral armeerida ja betoneerida.
Minu arvates on täielikult absurdne, et tellija eeldab niisuguse asja lahendamist foorumi või madala hinnaga töid teostava suvalise ehitaja poolt. Või siis peaks olema vastaval ehitajal ette näidata MTR-s konstruktiivse projekteerimise registreering.

[mart-kart]

Kas keegi selgitaks columbia osalist täisvalamist.Mis juhtudel seda üldse teha võib,kui tegemist vundamendiga?

[ping]

Loe ja imesta siin isehakanud nõunike soovitusi. Columbia plokki on tegelikult väga riskantne kasutada vundamendikonstruktsioonides.
Küsite miks: aga selleks,et ta on täis õõnsusi kuhu tungib vesi:ka siis ,kui ta on täisvalatud (veel ohtlikum) ja peale esimisi külmasid läheb columbia lihtsalt lõhki.

Et kui keldrisein siis hakkab seinast vett keldrisse ajama või
Ja lintvundamendi sisse valatud betoonpõrand on ka suur õõnsus ja läheb lihtsalt lõhki külmaga
Ja mina mõtlesin, et täna jääb ära.

Tartus, Eedeni ja usumaja vahel on püsti 2,5 väravaposti. Tehtud Columbia kivist, täisvalatud, umbes 15 aastat tagasi. Seal saab näha, et kuidas PLOKK(id) on lõhki läinud. Murdunud posti peal on näha, et mõra hakkab ploki sisemisest kihist ja laieneb väljapoole. Selline tunne nagu ploki välimine kiht oleks kokkukuivanud ja mõrad sissetõmbanud. Kui ploki täide oleks paisunud siis peaks mõra olema ühtlase laiusega ploki seina ulatuses.
Ennast pani selline vaatepilt imestama.
Huvilised saavad uurida ja pilti kah teha.