Palun abi keskküttesüsteemi radiaatoriribide arvu arvutamise

[asjatundmatu naisterahvas]

Tere!
Olen ehituse alal täielik võhik ja suures hädas majavanemaga vaidlemisel. Kusjuures ma ei tea ka kas mul on õigus või mitte.
Probleem seisneb siis selles, et kevadel paigaldati meil 5-kordse kortermaja keldrisse mingisugused vaheventiilid, et nüüd saab püstakute kaupa reguleerida, et mis temperatuuriga vesi torustikku läheb. Kevadel otsustati maja üldkoosolekul kõikide korterite ribid üle lugeda ja kui oli erinevus projektist, siis üleliigsed ribid eemaldada. Ülelugemise käigus selgus, et meie korteris on 9 ribi üle. nendest siis 2 ribi malmradika oma ja 7 ribi alumiiniumradika oma. Kuna elutoas on vana radikas uue vastu vahetatud, siis 6 malmradika ribi asemel on sinna pandud 13 ribiga alumiiniumradikas. Tuba on 18 m2. Aknad on vahetatud, korter asub kolmandal korrusel ja keskel.
Minu küsimus olekski, et kuidas ma pean arvutama, mitu ribi sellise suurusega toas olema peab, et see tuba ära kütta?
Kuidas teie suhtute üleliigsete ribide eemaldamisse?

Ma olen kõigile vastajatele väga tänulik ja loodan, et keegi väga ei pahanda noore asjadundmatu naisterahva küsimuste peale

Kai

[gusgus]

Selleks pead sa teadma:
-oma korteri soojuskoormust, e. mitu watti/ruutmeetri kohta.
-küttereziimi(peale tuleva ja tagastuva vee temp).
-Ribi soojusvõimsust

Eeldame, et su korteri soojuskoormus on 60w/m2 ja küttereziimiks 70/50 ja selles reziimis on ribi võimsuseks ~125 W.
Toa soojuskoormus järelikult 18 * 60 = 1080w, radiaatori küttevõimsus 13*125=1625w.

Järeldused - midagi on üle, pead natuke alla poolest radiaatorist loobuma

[Külaline]

13 ribi on 18m2 toa peale muidugid paljuvõitu,see on kusagil 2,6 kw.Mina arvestan ribi keskmiseks 0,2kw,kui ei eksi siis passis on samad andmed s.t. standartne 500mm vahega

[asjatundmatu naisterahvas]

Aitähh vastuste eest.
Aga ma ise leidsin radiaatorikeskuse netilehelt (http://www.radiaatorikeskus.ee/?id=3) sellise info: Rusikareegel on, et eluruumide võimsustarve on 20-40 W/m3 (üldlevinud 2,5m lagede korral teeb see siis 50-100 W/m2), kus 20 W/m3 on väga hästi soojustatud uuseramu ning 40 w/m3 kohta on amortiseerunud hoone.

Kuna meie maja ei ole uuseramu ja soojustmiseks täideti sellel suvel fuugivahed ja ka aknad on vahetatud, siis sellest lähtuvalt võtsin sealt keskmised võimsused. Ehk siis m2 kohta 80W ja m3 kohta 30W.

Kuna meie suur tuba on 19 m2, siis selle toa kütmiseks kulub 19m2x80W=1520W.
Jagades toa kütmiseks vajaliku W-de arvu ribi võimsusega (577mm ribi puhul on 127 W - Radiaatorikeskuse kodulehelt) 1520W:127W=11,9 ribi.

m3 järgi proovisin ka arvutada. Toa kõrgus on 2,6 m. Minu arvutuste kohaselt tuli 49,4m3x30W=1482W. 1482W:127W=11,7 ribi.

Seega oleks siis minu arvutuste järgi ainult 1 ribi rohkem.
Kas mu arvutused on ebarealistlikud ja selliste võimsuste juures oleks tuba liiga palav? Siiamaani on talvel alati keskmine toatemperatuur olnud 21-22 kraadi. Aga muutunud on see, et nüüd on paigaldatud igasse püstakusse vaheventiilid ja ka maja fuugivahed täideti ära.

Kai

[Katlakütja]

ei ole see asi nii lihtne midagi, et võtan radika ribi võimsuseks mingi suvalise numbri. Eeldan, et Teil on tegemist ühetorusüsteemiga, siis tähendab see seda, et vesi jookseb ühest radiaatorist teise. Igas radiaatoris toimub jahtumine. Kui Teie korter asub selle liini lõpus, siis tuleb Teie radikasse suht madala temperatuuriga vesi. See tähendab aga seda, et ka ribi võimsus on väga väike. Sõltuvalt temperatuuridest võib ribi võimsus erineda 2 v 3 või rohkem kordigi. Konkreetne ribide arv on siiski olemas hoone kütteprojektis ja ka sellest tuleb lähtuda. Ehkki keegi ei taha.
Samuti ei saa võtta ruumide kütteks lambist 80w/m2 või miskit muud. Konkreetsed numbrid arvutatakse siiski välja. Tegelikkuses ei olene ruumi soojuskaod ruumi suurusest vaid välispiirete suurusest ja selle soojapidavusest. Nurgapealsetes ruumides on vajalik küttevõimsus suurem, kui hoone keskossa jäävad ruumid.

[asjatundmatu naisterahvas]

Tänan vastuse eest.
Olen ise asja edasi uurinud ja ka küttemaailmas kohapeal rääkimas käinud. Päris nii jah ei saa võtta ainult võimsust aluseks, aga samas öeldi ka, et vana süsteemi nagunii enam tasakaalu ei saa kui seal on juba nii ribide arvu muudetud kui ka radikaid välja vahetatud. Tegelikult oleks pidanud tellima ekspertide mõõtmised ja uue projekti ja siis vastavalt korterite vajadustele ribide arvud välja arvutama. Praegu aga käib puhas isetegevus ja keegi ei garanteeri, et nüüd peale ribide eemaldamist süsteem uuesti ka tööle hakkab.
Aga tegemist on jah ühetorusüsteemiga ja vesi läheb üles köögist, kus nüüd on siis 4 malmribi (eemaldasime 3) ja alla tuleb suurest toast, kus on ikka 13 alumiiniumribi (peaks olema 6 malmribi). Tegemist on kolmanda korruse korteriga viiekordses majas ja korter asub keskel, mitte otsas. Kuna siiamaani on meil alati olnud täiesti normaalne temperatuur (21-22 kraadi), pole palav olnud, siis ma ei saa aru, miks me peaksime ribide arvu vähendama kui eesmärgiks on saada kõikidesse korteritesse ühtlane temperatuur.

[ka asjatundmatu naisterahvas:(]

Meil sarnane probleem aga asume maja 5-dal korrusel ning nurgakorteris. Maja küljeseinad on soojustatud ja katus vahetatud, aknad ka vahetatud. Meilt nõuab KÜ, et võtaksime 18m2 toast, kus on 18 ribiga malmradiaator ära 10 ribi. Meie aga pole neid sinna pannud ja ka eelmine omanik polnud pannud ning nüüd ei teagi, mida teha. Toad on koguaeg sellised jahedavõitu ja kui ma sealt veel midagi vähemaks võtan siis kardan, et hakkab külm. Käisid mõõtmas soojust erinevates korterites ja nii meil kui maja keskel oli sarnane soojus (sel hetkel 21C). KÜ targad tädid teadsid rääkida, et meie pärast on kogu süsteem vigane ja teised korterid sellepärast jahedamad. Ähvardasid hakata lisakoefitsenti juurde arvutama, kui me ei vähenda ribide arvu. Ma ei ole päris kindel, et neil selleks mingit õigust on aga ei tea ka kust täpsemalt uurida. Kütan talvel üsna tihti ka elektriradiaatoriga,sest kui väljas on ikka tuuline ja mitte väga külm ilm siis see automaatne küttesüsteem ei küta nii soojaks kui vaja.

[Kalvis]

Soovitaks vastu selgitada, et nurga külgseinte kaudu lahkub rohkem soojust ja reeglina ühistus jagatakse küttekulusi ruutmeetrite järgi.

[asjatundmatu naisterahvas]

Just täpselt, ka meie majas on selline suhtumine, et "targad tädid" teavad kõike ja see, mida ma nii küttemaailmast uurisin kui ka mujalt uurinud olen, ei tähenda mitte midagi. Teil on vähemalt mingi mõõtminegi tehtud, meil pole midagi. Lihtsalt on aluseks võetud veneaegne projekt, aga seda ei arvesta enam keegi, et süsteem on ju tegelikult juba ammu tasakaalust välja viidud ja ainult nö. üleliigsete ribide eemaldamine seda enam korralikult tasakaalu ei vii. Ma ei vaidleks üldse vastu ja oleksin nõus eemaldama nii palju ribisid kui on vaja, kui oleks tehtud korralikud mõõtmised ja ekspert ütleks, kes ja kui palju peavad eemaldama. Aga lihtsalt "muttide" targutamise peale ei ole me nõus oma 6 alumiiniumribist loobuma. Teine asi oleks ka siis kui meil oleks palav, aga seda ka pole. Küttemaailmast öeldi meile, et sellel aastal ei tasu neid kohe kindlasti mitte eemaldada, tuleb vaadata kuidas talvel olukord on ja soovitati ka teha kõikides korterites temperatuuri mõõtmised. Öeldi, et tasub mõõta infrapuna termomeetriga igas korteris mingit siseseina, sellel peaks olema enamvähem ühtlane temperatuur. Õhutemperatuur muutub vastavalt sellele kas on just süüa tehtud või tuulutatud. Aga meil ähvardatakse samamoodi hakata mingi koefitsiendiga lisamaksmist nõudma. Ka mina ei tea, kas sellel ka mingit juriidilist alust on.
Aga teie otsakorteris 5-korrusel 18 m2 toas ainult 10 ribi! Minu arvates on seda küll natuke vähe. Olen ka ise kunagi sellises korteris elanud. Ma küll ei tea kui palju seal täpselt ribisid oli, aga igastahes terve aknaalune oli täis ja välisseinas olid ka veel ribid. Mis teil on aluseks võetud, et kui palju kellelgi ribisid üle on?

[ka asjatundmatu naisterahvas:(]

Meil võeti aluseks see, et alumistel korteritel on vähem ribisid, kui meil ja et kellelgi teisest majaotsast, samasuguses korteris, olevat ka vähem. Miks nemad pidavat siis vähematega hakkama saama ja meie ei saa.
Rääkisin ka ühe spetsialistiga ja tema arvas, et need mõned ribid ei vii midagi tasakaalust välja. Üks tuttav elas samasuguses korteris ja ütles, et neile lausa kunagi majahaldaja pani ise ribisid juurde, sest nad ei suutnud tagada sellist soojust, kui mujal korterites. See inimene soovitas, sellisel juhul kui nad hakkavad lisakoefitsenti arvutama, minna kohe KÜ Liitu juristi jutule või pöörduda kohtusse. Neil tegelikult pole mingit alust seda teha, sest nad ei suuda paberil kuidagi tõestada, et need ribid midagi tasakaalust välja viivad või tuba soojemaks kütavad. Nendes vanades tüüpmaja küttesüsteemi projektides ka vaevalt midagi kirjas ja veel enam, kui palju kuskil korteris radikaid olema peaks. Tegelikult, mind täitsa huvitab, kas üldse on olemas maja küttesüsteemi projekt, need ju nii vanad majad? Meil tädid lõpuks arvasid, et me võiks teha enda korterile eraldi projekti. Ma küll tõesti ei tea kuidas see välja peaks nägema ja kas selline asi üldse võimalik on.

[Kalvis]

Muidu oleks kõige õigem jagada alati küttekulusi vastavalt ruutmeetritele. Sel juhul on asi õiglane - niipalju kui on ruutmeetreid (ehk aktsiakapitali või osakaalu) vastavalt sellele on kulud. Hoone poolt ei jagune kahjuks soojakaod (osa kuludest) võrdselt - soojakaod on väiksemad neil, kel on välisseinad (katus ja keldripõrand) lõunas ja kellel on üldse ruutmeetrite kohta vähem välisseinu. Selle jaoks vene ajal projekteeritigi osadele korteritele rohkem ribisi. Kuna KÜ vastab õige õiglasemalt kolhoosi mõiste siis on õiglus tagatud. KÜ hoonete projekte leiab tavaliselt kohalikus omavalitsuses ja väga palju on neid säilinud tollaste riigi elamuehituskombinaatide firmade eneste arhiivides. Tavaliselt oli kütteprojekt ikkagi olemas hoone ehitusprojektidega.
Kuigi seadus nõuab võrdset kohtlemist ei ütle see midagi kuidas KÜ võiks jagada küttekulusi.

[asjatundmatu naisterahvas]

Sellest jutust on aru saada, et need mutid ei tea tegelikult küttesüsteemist eriti midagi ja neil pole mitte mingit alust nõuda ribide eemaldamist kui nad pole isegi projekti aluseks võtnud. See, et 2-4 korrusel vähem ribisid on, see peabki nii olema, viimasel ja esimesel peabki rohkem olema. Ja see, et teises otsas on vähem ei tähenda ka midagi. Võib-olla on teise otsa korteris selle toa radikad pealevoolu peal ja teie korteris on allavoolu peal. Seda peab ka teadma, vastavalt sellele on ka ribisid. Ja kindlasti on kusagil küttesüsteemi projekt olemas, meil igastahes on need numbrid projekti järgi võetud. Aga seda, kust projekt võeti ma küll ei tea. Isegi kui teil ongi ribisid üle, siis peavad nad seda ikkagi projekti järgi ütlema, mitte niisama arvama. Selles suhtes on teil lihtsam vastu hakata, et otsigu kõigepealt projekt üles ja öelgu siis palju üle on.

Aga soojakulud jaotataksegi ju ruutmeetrite järgi. Mille järgi siis veel? Ikka suuremad korterid maksavad rohkem kui väiksemad. Ok, KÜ otsib võrdsust. Aga kus on võrdsus siis kui me külemtame? Siis ei ole ju meie jaoks võrdsust. Maksame küll palju ja ikka külmetame. Temperatuuri võrdsus ei võrdu ju ribide arvu võrdsusega.

[Kalvis]

Sellest temperatuuri jamast saate kohe lahti, kui paigaldate termostaadid radiaatoritele. Kõige õigen on kohe ehitada 2 toru süsteem siis pole suurt vaja tasakaalustada ja termostaadid töötavad korrektselt. Ühtlasi kaob külmetamise probleem.

[asjatundmatu naisterahvas]

Aga meil on ühetorusüsteem ja pole võimalik termostaate paigaldada. Kogu süsteemi ümber ehitamine läheks maksma umbes 700 000. Sellist investeeringut meie maja tegema ei hakka. Eks on siis näha varsti, mida üldkoosolekul otsustatakse. Elame näeme.

[Kalvis]

Ühetorusüsteemil saab ka paigutada, kuid samasse hinda tuleb kahetorusüsteemile üleminek. Mõtekam on kohe kahetorusüsteemile üle minna.
Teadmata, kui palju on püstakuid ja kortereid ei oska kommenteerida, kuid üle 2000 krooni radiaatori kohta on röövimine. Paljud siiski unustavad ära, et võib töid teha püstaku kaupa, seega ei pea kogu pappi välja käima kohe vaid KÜ teeb töid kasvõi ühe püstaku kaupa. Mõistlikum on siiski teha võimalikult palju kohe, sest vee sisse-väljalase on ka tüütu.

[asjatundmatu naisterahvas]

Nonii, täna siis maja üldkoosolekul käidud ja otsus teada. Üleliigsete ribide eest tuleb hakata rohkem maksma. Koefitsient arvutatakse projekti ja tegeliku arvu erinevuse järgi. Üks kuu anti proovimise aega, et kuidas üldse on mõjunud ribide eemaldamine. Paregu ei tea veel palju juurde maksta tuleb. Aga nüüd me hakkame uurima kas sellisel jagamisviisil ka õiguslikku alust on. Me oleksime isegi nõus rohkem maksma, kui me täpselt teame mille eest maksame, aga praegu pole küll asi selge.

Aga eeelmisele kommenteerijale vastuseks, et ühe püstaku kaupa meil küll süsteemi ümber ehitamine kõnealla ei tuleks, inimesed poleks sellega lihtsalt nõus.

[xxNIMETUxx]

Aga meil on ühetorusüsteem ja pole võimalik termostaate paigaldada. Kogu süsteemi ümber ehitamine läheks maksma umbes 700 000. Sellist investeeringut meie maja tegema ei hakka. Eks on siis näha varsti, mida üldkoosolekul otsustatakse. Elame näeme.

ei tahaks uskuda, et 700000.- võtke huvi pärast pakkumisi majale. olen ise ka nõus pakkumist tegema kui maja projektid saadate

[asjatundmatu naisterahvas]

Mina ei tea ka täpsemalt kust see 700 000 võetud on, aga nii koosolekul arvati. Maja on siis 5-kordne, 3 trepikoda ja 45 korterit, aga mitu püstakut on, ma küll öelda ei oska. Aga seda, et kogu süsteemi ümber ehitama haktaka, ma ei usu, enamus poleks sellega nõus. Ka ma ise ei näe sellel praegu erilist mõtet, aga mind lihtsalt ärritab see suhtumine mis koosolekutel valitseb. Seda ma neti teel edasi anda ei saa.

[xxNIMETUxx]

Mina ei tea ka täpsemalt kust see 700 000 võetud on, aga nii koosolekul arvati. Maja on siis 5-kordne, 3 trepikoda ja 45 korterit, aga mitu püstakut on, ma küll öelda ei oska. Aga seda, et kogu süsteemi ümber ehitama haktaka, ma ei usu, enamus poleks sellega nõus. Ka ma ise ei näe sellel praegu erilist mõtet, aga mind lihtsalt ärritab see suhtumine mis koosolekutel valitseb. Seda ma neti teel edasi anda ei saa.

pakun, et ca 3-450 tuhat ilma uute radikateta

[asjatundmatu naisterahvas]

Kas uue süsteemi (st. kahetoru) saaks ehitada siis kasutades vanu raidikaid? Aga kui sellele summale lisada radikad ja igale radikale andur külge panna, siis tulebki umbes 700 000?

[xxNIMETUxx]

Kas uue süsteemi (st. kahetoru) saaks ehitada siis kasutades vanu raidikaid? Aga kui sellele summale lisada radikad ja igale radikale andur külge panna, siis tulebki umbes 700 000?

saab ka malmradiaatorile termostaadi lisada.

[xxNIMETUxx]

see 700000 on selline utoopiline number, et sellise summaga vahetaks sellises majas vee, kanali püstakud, kütte ja jaguks ka naaber majale.

[asjatundmatu naisterahvas]

Kas termostaat on koos selle anduriga, mis näitab reaalselt tarbitud energiat? Mina näen asjal ainult siis mõtet kui igaüks maksaks just selle järgi, mida ta tarbinud on.

[Kalvis]

Tüüpiline kätt väristava penskari mõtlemine!
Ühistu on olemuselt kolhoos, kus vastavalt oma osakule püütakse ühiseid huvisi majandada. Nii suur kui on osak on ka kulud-tulud.
Üks kortermaja põhilisi eeliseid on, et kui palju kortereid kokku kuhjata siis võidetakse väga palju soojakadudes. Soojakaod on vaid maja välispiiretes, korterite vahel on balanss jämedalt null, kuigi siin saab madalama temperatuuriga naaberkorterist sooja "varastada". Enamus kortereid ei ole võrdsete soojakadudega, väga oluline on korteri asend päikese suhtes, väliseinte pindala ja kas see asub rohkem maja sees. Katuse ja esimese korruse omanikud saavad ka suuremad kaod. Ja väga oluline on radiaatorisse sisse tuleva küttevee temperatuur - kuumema veega saab rohkem energiat. Seega võib sama ribide arvuga, kuid erineva veetemperatuuriga korteriomanike soojasaamine olla erinev. Ja isegi kui kui ruutmeetrid on samad kuid välispiirete pindala on erinev, kaotab nurgakorter rohkem. Põhimõtteliselt polegi üheskis KÜs võrdset korterit, osa saavad üldisest pirukast sooja rohkem, osa vähem ja võrdsust polegi võimalik küttesüsteemi tasandil tagada.
Kuid see polegi oluline - KÜ jagatakse kulud ühiselt siis ongi kõige lihtsam arvestus ruutmeetrite järgi. Kogu KÜ küttekulu arvestatakse vastavalt m2 ja ongi kõik. Küttesüsteem ei pea rohkem tagama, kui kõik korterid oleksid normaalselt köetud. Kui nii ei soovita siis võidavad need korteriomanikud, kes elavad eriti maja lõunakülje keskel ning kellele jõuab püstakust kõige kuumem vesi. Nemad maksavad ribi või mis iganes kohta vähem pappi kui teised, saades korterisse kõrgema temperatuuri kui teised ja makstes selle eest vähem. Nagu ei ole aus mäng.
Normaalse kütmise tagab kõige lihtsamini termostaat, niipea, kui korteris tõuseb temperatuur üle vajaduse, suletakse liigne radiaatori soojaväljastus ning sellevõrra väheneb üldine KÜ soojavajadus. Seega on termostaat abimees number üks korterite ülekütmise vastu ja annab säästu. Ühtlasi aitab ta stabiliseerida korterite kütmist ning silub küttesüsteemi valesti häälestatust.

[asjatundmatu naisterahvas]

Nii, kas ma saan nüüd asjast õigesti aru, et termostaadid on võimalik paigaldada ka vanale süsteemile? Termostaadi lisamine hoiaks ühtlast temperatuuri vastavalt sellele kuidas see reguleeritud on? Kuna temperatuur on ühtlane, ei toimu ülekütmist ja see aitab kulusid kontrolli all hoida? Termostaadi lisamisel poleks vahet mitu ribi on? Kas termostaadi saab lisada ka nö. vabatahtlikult, st. et lisavad need kes tahavad või peaks ikkagi kõik selle lisama? Kas termostaat oleks võimalik lisada ainult meie ühele probleemsele radikale, et kellelgi poleks enam kobisemist ja me ei peaks juurde maksma? Keegi eespool mainis, et see maksaks kuni 2000 kr radika kohta. Kas see on siis termostaat koos paigaldamisega?