maja seinad

algaja
külaline

maja seinad

Lugemata postitus Postitas algaja »

Plaanis pisut juurde ehitada. Kes oskab öelda kas puitkarkass seinad ja puitvoodriga sein tuleb odavam kui näiteks kergkruusaklokkidest ja siis muidugi kõik peno ja krohv peale. Ja kui suur see hinna vahe võiks tulla?
( maja seinad )
ott
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 15
Liitunud: 08 Dets 2005, 15:06
Asukoht: tallinn

Re: maja seinad

Lugemata postitus Postitas ott »

algaja kirjutas:Plaanis pisut juurde ehitada. Kes oskab öelda kas puitkarkass seinad ja puitvoodriga sein tuleb odavam kui näiteks kergkruusaklokkidest ja siis muidugi kõik peno ja krohv peale. Ja kui suur see hinna vahe võiks tulla?
( maja seinad )



Ehita fibost, läheb üsna kiiresti - ise olen teinud ja on kindlam ka
kui puit - puit hakkab mängima temperatuuri kõikumistega.
Müürimees
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 108
Liitunud: 08 Juun 2005, 07:56
Asukoht: Kuremäe

Lugemata postitus Postitas Müürimees »

millest su maja tehtud on?
on on nii
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kui sa kuskil odavalt kivi ei saa siis tuleb puitprussidest sein odavam. Sellepärast kinnisvaraarendajad just ehitavadki võimalikult palju puitprussidest maja, ka on see konstruktsioonilt lihtsam ja kiirem ehitada.

Kuid kivil on omad eelised. Kivimaja on stabiilsem ja tugevam ja kestab kauem, kuid on kallim. Puitmaja põhipuudus on, et prusside konstruktsioon ei ole tugev, st. on üsna raske on ehitada 1,5 korruselisest majast suuremat hütti. Isegi 1,5 korruseline maja nõuab head projekteerijat, et seinte prussid läbi ei vajuks. Puit mängib kergesti niiskuse ja koormuse mõjul, mis tähendab, et siseseinas tuleks kasutada õigeid materjale. Kips praguneb kergesti.

Kokkuvõttes maitse asi - kui raha vähe siis puitmaja, kui raha rohkem, kivimaja. Elada saab lahedasti mõlemas.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Kalvis kirjutas.....Puitmaja põhipuudus on, et prusside konstruktsioon ei ole tugev, st. on üsna raske on ehitada 1,5 korruselisest majast suuremat hütti. Isegi 1,5 korruseline maja nõuab head projekteerijat, et seinte prussid läbi ei vajuks. ...

Ega sa seda nüüd tõsiselt ei mõtle?Laiast maailmast ei räägi,aga ülelahe naabritelgi on 5...7-korruselised olemas.Ja tehakse aina juurde...
Iga ehitus on norm iseendale.
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4245
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 76 korda

Lugemata postitus Postitas Hiid »

Kalvis kirjutas: Puitmaja põhipuudus on, et prusside konstruktsioon ei ole tugev, st. on üsna raske on ehitada 1,5 korruselisest majast suuremat hütti. Isegi 1,5 korruseline maja nõuab head projekteerijat, et seinte prussid läbi ei vajuks. Puit mängib kergesti niiskuse ja koormuse mõjul, mis tähendab, et siseseinas tuleks kasutada õigeid materjale. Kips praguneb kergesti.
.
USAs on korrusmajad puitkarkassil 2x8tolli, kestavad küll. :roll:
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Eks te ise tea, kui puitpruss läbi paindub ja maja kokku kukub. Kel on kahtlusi, lugegu ajalehti ja imestage, miks meil vähegi tugevama tuulega majadel katused lendavad. Põhjuseks liiga nõrgad katuse konstruktsioonid. Üht maja kokkukukkumist olen oma silmaga näinud, kus tark iseehitaja ehitas.
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4245
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 76 korda

Lugemata postitus Postitas Hiid »

Kalvis kirjutas:Eks te ise tea, kui puitpruss läbi paindub ja maja kokku kukub. Kel on kahtlusi, lugegu ajalehti ja imestage, miks meil vähegi tugevama tuulega majadel katused lendavad. Põhjuseks liiga nõrgad katuse konstruktsioonid. Üht maja kokkukukkumist olen oma silmaga näinud, kus tark iseehitaja ehitas.
100x100mm. pruss kannatas vist mingi 20tonni püstipidist koormust, kui mu mälu mind ei peta. :roll:
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Aga paindel? eriti kui sille on suur ja sinna just kõige halvemasse kohta koondub koormus?
Marek
külaline

To Kalvis

Lugemata postitus Postitas Marek »

ise rääkisid seina prussidest ju... mis painet sa seal tekkimas näed?
ja see kui tuul katuse ära viib on hoopis katusekonstruktsiooni ebapiisava kinnituse viga.

räägime seda, mida kindlalt teame.

edu!
Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kuule, katus loomulikult! Lisaks laetalad, tihti on ju pööningualune ruum kasutusel.
asjapulk
külaline

Lugemata postitus Postitas asjapulk »

Ärge seda küll uskuge, et puit on nõrgem kui kivi või odavam kui kivi või kallim kui kivi või vähem kestev kui kivi; teatud puitkonstruktsioonid on isegi tulepüsivamad kui raudbetoon või kivi või teras, nii et tõsi on see, et asjad pole nii lihtsad, et kivi on rikastel ja vastupidav ja puit vaestele, aga vähe vastupidav. Loll jutt. Kirjutage rohkem tõesti seda mida teate mitte ärge laduge huupi mingeid totrusi, mida äkki mõni võtab tõe pähe. Enamus enamlevinud ehitusmaterjale korralikult ehitatud ja projekteeritud õigetesse kohtadesse on omal kohal.
Maailma lahedaim kild oli see, et enam vähem ehitatud puitkonstruktsioon kolinal kokku kukkub. Kindlasti kehvalt ehitatud kivimaja võib kergemini oma raskuse all kokku kukkuda ja teha seda väga ootamatult kui kehvalt ehitatud puitmaja, mis annab tõsiselt pikalt märku enne purunemist
Ise olen puidumees, aga kivi on ka oma erivormides väga hea ehitusmaterjal, mida soovitan julgelt.
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

Hiid kirjutas:
Kalvis kirjutas: 100x100mm. pruss kannatas vist mingi 20tonni püstipidist koormust, kui mu mälu mind ei peta. :roll:
18t suudab vastu võtta 100x100mm tavaline puitpruss materjalina, peale seda koormust hakkavad puidukiud deformeeruma. karkassi kõrgus on ca 2,5m, sel puhul on nõtkest tingitud vähendustegur juba päris suur, arvutada ei viitsi, aga pakun et heal juhul 1/5 jääb kandevõimest alles.
Vasta