Lõputöö

[Uusasukas]

Tere!

Olen ehitusinseneeria tudeng ning jõudnud oma ülikooli teega nii kaugele, et vaikselt oleks aeg mõtlema hakata lõputöö peale. Ise pole siiani aga enda jaoks seda õiget valdkonda välja suutnud mõelda ning kuna kaks pead on ikka kaks pead, siis ehk koguneb siin ideid, millest võiks alguse saada minu lõputöö teema. Ehk siis pakkuda võib kõike - mis on silmapaistev ehitusajaloos, mis restaureerimises, kuhu suundub tuleviku ehitusmaastik jnejnejne.

Ette tänades!

[Külaline]

Päris hea insener tuleb siis, kui pole kolme (nelja?) aastaga isegi seda aru saanud, mis teemal võiks väitekirja kaitsta.

[Külaline]

Päris hea insener tuleb siis, kui pole kolme (nelja?) aastaga isegi seda aru saanud, mis teemal võiks väitekirja kaitsta.

Kui ta on lõputööni jõudmas ,siis temast vähemalt saab insener, aga kas sinust ...?

[Külaline]

Millest on alati puudus ja mis peaks inseneril selge olema, on igasugused tugevusarvutused jms. Kui võtta aluseks erinevaid materjale ja kasutatada erinevates konstruktsioonides erinevaid materjale. Võibolla leida erimaterjalide koostoimeid ja sellega kuluefektiivsust.

[dumbuser]

Õige valdkond on siis misasi ? Niipalju kui minu ettekujutus on siis insener peab oskama täpselt seda mis eelmine Külaline siia kirjutas. Milles see idee seal siis veel on ? Klaaspaneelide tugevusarvutus ilmselt erineb üsna palju betoonpaneeli omast aga see ei tähenda, et see põhimõtteliselt mingi hoopis teine teema on. Soenduseks võid pakkuda välja sellise teekatte mis kohalikes oludes kestab kauem kui valimisteeelse propagandaorkaani jaoks vajalik on. Kui see ei sobi siis leia hinnaerinevus debiilsete kraavidega euromaantee ja drenaaziga maantee vahel. Need kraavid on nii mõnegi elu nõudnud. Või kui ükski eelmne ei sobi siis arvuta kasvõi selle kokkuvajunud Maxima poe nõrgad kohad välja.

[sashaobrok]

Ma küsiks soenduseks kas eestis kuskil mõni drenaaziga maantee ka on? Kas drenaaz päästab tegelikult teed külmakergete eest?

[Külaline]

Päris hea insener tuleb siis, kui pole kolme (nelja?) aastaga isegi seda aru saanud, mis teemal võiks väitekirja kaitsta.

Kahjuks ei olnud ma tõesti teadlik, et inseneri tugevust ja pädevust näitab see, kas tal on 2,5 aastat varem konkreetne lõputöö teema olemas või mitte. Võtan selle kindlasti edaspidiseks teadmiseks.
Lisaks ei pea ma ennast (erinevalt Teist?) kõiketeadjaks ning kuna usun, et olen ka ise 10, 20, 50 aasta erialal kogenum kui praegu koolipingis, siis miks mitte küsida nõu ja teist, kolmandat vaatenurka inimestelt, kes on sinna punkti juba jõudnud.

[Külaline]

Kahjuks ei olnud ma tõesti teadlik, et inseneri tugevust ja pädevust näitab see, kas tal on 2,5 aastat varem konkreetne lõputöö teema olemas või mitte. Võtan selle kindlasti edaspidiseks teadmiseks.
Lisaks ei pea ma ennast (erinevalt Teist?) kõiketeadjaks ning kuna usun, et olen ka ise 10, 20, 50 aasta erialal kogenum kui praegu koolipingis, siis miks mitte küsida nõu ja teist, kolmandat vaatenurka inimestelt, kes on sinna punkti juba jõudnud.

Miks selline kraaklev väide, et ma ennast kõiketeadjaks pean? Ma usun ka, et oled 10, 20, 50 aasta pärast kogenum. Aga mis see siia puutub.
Koolis käies võiks ikkagi mingi visioon ju olla? Mitte tuimalt taguda aineid ritta. Nagu natukenegi, mida tahaks teha? Edasi sealt tuleb juba ju loogiline jätk - kes on juhendaja. Igal suunal on ju koolis oma juhendajad. Siis lähedki juhendaja juurde, et mul on sellised mõtted, mis tema mõtleb. Ja sealt hakkab juba hargnema, kui tal aega pole, soovitab edasi jne.
Ei tea, ise koolis käies (siit nüüd ka vastus ühele murelikule uurijale, et "mis minust saab" - minust sai ka insener, nüüdseks olen kaitsnud lisaks MSc väitekirjale ka MBA väitekirja), küll sellist mõtet polnud, et internetist lõputöö teemat otsida, ala "saaks midagi paberile ja kuidagi kaitstud". Sest ainult selline saab olla tulemus, kui keegi virutab lõputöö teema niisama ette.
Algus peaks tulema ikka enda peast.