Väike maja

[Alaska Malamuut]

Tere,
Igasuguseid ehitusseaduseid uurides ning püüdes neist aru saada on omaette juriidiline oskus ja parem lööks sellele tegevusele käega.
Olen keskmine eesti mees. Abi päris Türisalu 30m kõrgusest pangast pole otsinud, et laenudest lahti saada. Siiski elu linnas on ära tüüdanud ja tahaks maale elama minna. Lapsepõlv möödus täisealiseni nii maal kui maal andis üldse olla ja kõige maakamate tegevustega. Seega ma tean mida tahaks tagasi ehitada.
Ühesõnaga normaalsetes mõõtmetes maja peale pole mul üldse mõtet mõelda. Ja pangalaenu ka ei taha.
Kui olen õigel teel arusaamaga et kuni 60m2 hoone ei vaja erilisi rahalisi väljaminekuid ehitusloa saamiseks siis miks mitte ehitada sellises suuruses maja. Elu nagu korteris mõõtude poolest aga olen siiski oma majas.
Oletame et leian krundi kus on kunagi olnud maja vms. Kokkuhoiu mõttes saan kasutada krundil olevat kaevu ja krundile juba minevat elektrit. Kui kaev on olemas siis vesi sisse ja vesi välja vast ei paku huvi selle teeks ise ja ehitaks midagi kavalat. Tõenäoliselt elektriga oleks jama et see pärast hoonesse saada, jama just rahalises mõttes? Kui kergelt pääseks sellise väikse maja ehitusega siis rahalises mõttes. projektid ja muu mis sinna kuuluda võib. Ehk see osa mille eest küll maksad aga pole veel labidat maasse löönud??
Maja ehituse hindasid vb pole mõtet küsida sest kõigil on oma nägemus majast. Kuid teen pisikese otsa lahti et igasugu luksust ma ei taha. tahaks tavalist maja. talad lauad või plaadid peale ja voilaa põrand mida võin edukalt sussides ka ületada kui külmaks jääb. igasugused põrandakütted ja muud asjad jätan välja. Ütleme nii siis maja nagu vanasti oli. Koht kus tuul peesse ei puhu, vihm pähe ei tilgu ja ahjuga saaks talve üle elatud. Kas ehitada kivimaja või palk vms, mis vahed neil võiks olla ja eelkõige mis oleks odavam.
Esialgu tassin kasvõi ämbriga vett kaevust. pesemistingimused ehitaks ka väikse sauna näol vaikselt juurde jne. kaks ämbrit vett ei vaja mul mingit kanalisatsiooni pesukorral, see jookseb niisama maasse. Hiljem kui põhilised asjad on tehtud ja võimalusi on saab torusid vedada jne. Kas oleks selline asi tänapäeval üldse võimalik teha või tulevad siiski igasugused erinevad ametnikud kallale ja tahavad raha saada iga mõtetu asja pealt?

[heints]

Mõte on hea

[aero]

Kivi vs palk peaks väga lihtne valik olema - kivimaja pead hakkama väljast soojustama ja soojustust omakorda laudise-, õhekrohvi- vms viisaka kestaga katma. Palkmaja võib aga ei pea tingimata soojustama. Ahjuga küttes ja ise puid tehes läheb palkmaja lisasoojustamise tasuvusaeg päris pikaks.

Kivimaja plussid - suvel jahedam, müraisolatsioon parem ja ei mängi, ei nagise - kõik need asjad on ju maal tegelikult kolmandajärgulised. Keegi ei keela sul tegemast lõuna suunale veidi laiemaid räästaid ja/või väiksemaid aknaid. Väikeste naginatega harjud kohe ära, oma maja ju. Mõni ütleb, et palkmaja paugub. Minu oma mitte. Võibolla sellepärast, et see oli vana ait, uuesti üles laotud, vajumised ammu vajunud.

Praegust seisu ei tea aga 15a tagasi oli võimalik leida heas seisus palkhoone ja osta see äravedamiseks. Hoone hind ja transpordi hind (200 km) ei erinenud palju. Muidugi katuse pidi uue tegema, alates sarikatest. Käiku läksid seinapalgid ja enamus põrandalaudu. Uuesti ülesladumisel on muidugi soovitav juba teada kuhu täpselt uued aknad-uksed tulevad.

Osta metsane krunt ja värskest palgist teha on ka variant. Väiksemad metsaga krundid ei maksa varandust ja hajaasustuses saab minu teada (ühe) maja projekteerimistingimused vallalt päris lihtsasti. Aga sel juhul on sissesõidutee, elektri jm kommunikatsioonide rajamine kulukas. Vundamendiga krundil oleks midagi juba olemas.

Isegi kui sa kanalisatsiooni kohe ei taha teha siis võiksid selle ikkagi ette näha ja valmiduse teha - köögi kraanikausi ja wc-poti kanalite toru õigetest kohtadest ja õige kaldega standardsel 80cm sügavusel maja alt välja viia. Kuidas sa seda enam teed, kui põrandad valmis. See kümmekond m torusid ja mõned liitmikud maksab mõnikümmend €: http://interbauen.ee/kanalitorud/?subca ... =V594.V592

[Külaline]

Miks peab inimese kodu maja üldse nii suur olema.
Kuni 20 m2 pinnaga ja 5 m kõrge võib ehitada ilma igasuguse loata, projektita ja teatiseta.
Palju siis ühel inimesel ikka vaja on.
Väikese majakese saab ehitada palju odavamalt ja säästetud raha eest võib välispiirded korralikumalt soojustada, nii et küttesüsteemi poleks vajagi.

[Alaska Malamuut]

Tean ühte meest kes elab maakohas, üksik talu metsa sees. Hoovis on igausuguseid hooneid ja ühest vanast aidast kust saungi sees vanadest aegadest, ehitab endale elumaja. Mingite lubade saamisega ta pole hakanud jändamagi. Ütles et ehitab endale ja pole kellegi asi kus ta elab. Olgu selleks telk, kasvuhoone, puukuur või see ait. Et mitte keegi ei saa ütlema tulla et ma oma aita kõpitseda ei tohi. Lisas veel et võibolla võtab hoone maha ja ehitab samasuguse uuegi kuna palgid ei pidavat enam väga head olema.. Lihtsalt kui elad linnast väljas siis tee vaikselt oma assja nii et mingid saksad huvi ei hakka tundma ja keegi ei kobise
Kui nüüd sellist mõtet tõsiselt saab võtta siis oleks küll hea, aga kaldun arvama et siiski see õnn pikalt ei kesta. Neid kokku kukkunud talusid on eesti täis. Saaks nii lihtsalt siis ehitaks isegi eesti keskmine mees oma palgarahast mõnda üles uuesti, kasutades olemasolevat vundamenti ära korraga jne.
Maja tuleb vist metallist karkassile ehitada millel on rattad all. Seni kuni keegi ei köhi kerid maja jalgadele seisma. keegi köhima tuleb siis kerid jalad maast lahti ja paned ratastele kandma. Siis ei tohiks vist ükski seadus turja saada

[Kalvis]

Lõpplahendus sõltub aastatulust ja soovitud mugavusest. Kui ikka väga vähe pappi siis tee soojak 4 kiviga nuka all. Sisult arenenud püstkoda. See võib olla väga hea lahendus just alustamiseks tühjalt kohalt.
Arvatavasti rahamure nii kitsas pole aga kuid sel juhul soovitan tee väikeehitis. Kuni 60 m2 suht lihtne KOV vormistada (kõik joonised võid ise joonistada)ja saab 1,5 kordsena ehitada, see on piisav ruum nii elamiseks kui ka külaliste jaoks. Algul teed puitkarkassi valmis välisseinaga, tasapisi soojustad sein seina haaval kuni ongi val mis. Soovitan siiski arvestada võimalus puhas vesi pumbaga majja tuua ja solgiauk juurde lisada, see on kõva mugavus ja maksab tegelikkuses vähe (mõeldud on puhta vee korral salvkaevu rajamist). Nipp selles, et betoonrõngad saab kohapeal odavalt ise valada (needsamad ka solgile).

[renks]

Malamuut, maakohas see võibolla polegi võimatu missioon.
Umbes nagu Kalvis kirjeldab siin.
Ma teen parasjagu kuuri oma kolkasse.
'Projekti' mõtlesin ise välja, või no mis mõtlesin, Soomes ühe sõbra hoovis on selline kuur, armusin ära ja kohandasin mõõdud oma olemas olnud materjali järgi.
Vallast võtsin kirjaliku nõusoleku, mõõdud jäid selle 60m2 ja 6m kõrguse sisse.
30.- oli riigilõiv.
Vundamendi (postid) tegime kevadel seltskonnaga.
Karkassi nokitsesin üksipäini selle suve nädalavahetuste ja paari puhkusenädalaga valmis.
Materjali olen kohalikelt ostnud, 30km raadiuses on paar lintsae venda. Hinnad 90-110e / tm, oleneb materjalist.
Pleki sain 3,50 / m2, selline kraabitud veits. Alul plaanisin ondulaini vms laineplaati, aga see oli kallim
Pleki panekuks sebisin jälle sõbrad kokku, üks oli õnneks varem leiba ka teeninud sellega.
Uksed-aknad on olemas, kuulutuste peale 'ostetud' naljaraha eest. Sellised tavalised puust, mis linnainimesel uute panemise käigus üle jäänud.
Seinad teen servamata lauast, panen püsti serv servaga ja 5cm reika peale. Soome oma oli samamoodi tehtud. Tundub kõige odavam.
Kuuri mõõdud on 9x4,5m. Alla tuleb suurte ustega kuur ja põrandaga töötuba.
Üleval kaks suvetuba külaliste jaoks ja koli hoidmiseks.
Vahelagi on lihtsalt 150x40 prussid. Kui praod väga häirima hakkavad, topin midagi vahele.

Kokku on siiani kulunud ca 2500-3000. Järgmiseks sügiseks plaanin valmis saada. Võibolla 1000 kulub veel, seinalaudist on vaja osta ja värvi ja elektrijuhet. Ja õlut.

Teoorias saab teda ju villa ja tuuletõkkepaberiga soojustada ka. Nii seinu kui katust.
Vundamenditeost üle jäänud segu valasin kividega segamini põranda alla kohta, kuhu vajadusel korstna võiks teha.
Nii et sellise ennesõjaaegse standardi kohase elamise saaks vast küll kui vajadus tekib.
Soojustamine ja siseviimistlus ilmselt duubeldavad praegust eelarvet.