Ehitusfoorum

Ostsin https://www.oras.com/en/design-lines/or ... aucet/1038 segisti ja mõtlesin ise paigaldada, aga segisti vasktorudel pole märget peal, kumb on külma ja kumb kuuma vee tarbeks. Juhendites pole sõnagi. Kas tõesti pean sõrmused peale pingutama ja siis avastama, et külm-kuum on segamini? Fifty-fifty success rate

Tavaliselt paigaldatakse kuum vasakule ja külm paremale poole.

Tänud!

Tavaliselt on, jah, nii, et soe vasakul ja külm paremal. Eeldatavalt peaks ka vasktorud vastavalt paiknema.

Näen kahte võimalust:
1. Paigaldad selle oma äranägemise järgi ära ja keerad segisti kangi peal oleva sinipunase tähise vastavalt tulemusele. 50/50 tõenäosus.

2. Võtd segisti kätte, teed kangi ühes valitud äärmises asendis lahti ja puhud ühte vasktorusse sisse. Saab asi selgeks. Kontrollimiseks võib sama korrata ka teises äärmises asendis.

ralf kirjutas: 24 Nov 2024, 07:04 Ostsin https://www.oras.com/en/design-lines/or ... aucet/1038 segisti ja mõtlesin ise paigaldada, aga segisti vasktorudel pole märget peal, kumb on külma ja kumb kuuma vee tarbeks. Juhendites pole sõnagi. Kas tõesti pean sõrmused peale pingutama ja siis avastama, et külm-kuum on segamini? Fifty-fifty success rate

Nagu mainitud, siis korralikud veetorude paigaldajad paigutavad trassil soojavee vasakule ja külma paremale, sama ka segistil. Sa ei pea segistit ühendama kaasas olevate vasktorudega ja võid ühendada ka survevoolikutega. Kui ehitaja ongi trassil torud valepidi paigaldanud, siis lihtsalt vahetad survevooliku trassipoolsed otsad ringi.

Urmas kirjutas: 24 Nov 2024, 08:47

ralf kirjutas: 24 Nov 2024, 07:04 Ostsin https://www.oras.com/en/design-lines/or ... aucet/1038 segisti ja mõtlesin ise paigaldada, aga segisti vasktorudel pole märget peal, kumb on külma ja kumb kuuma vee tarbeks. Juhendites pole sõnagi. Kas tõesti pean sõrmused peale pingutama ja siis avastama, et külm-kuum on segamini? Fifty-fifty success rate

Nagu mainitud, siis korralikud veetorude paigaldajad paigutavad trassil soojavee vasakule ja külma paremale, sama ka segistil. Sa ei pea segistit ühendama kaasas olevate vasktorudega ja võid ühendada ka survevoolikutega. Kui ehitaja ongi trassil torud valepidi paigaldanud, siis lihtsalt vahetad survevooliku trassipoolsed otsad ringi.

Survevoolikutesse siin foorumis hästi ei suhtuta.

Samas , kvaliteet kaubamärkidel on survevoolikud juba küljes. Kui paigaldada köetud ja mitte liigniisgusega ruumi ei näe murekohta. Aga jah, vasktoru on turvalisem( puuduvad kummist materjalid). Ise olen ka puhumise teel selgeks teinud kumb-kumb toru on.

Äärenurk kirjutas: 24 Nov 2024, 09:21 Survevoolikutesse siin foorumis hästi ei suhtuta.

Sul on õigus ja endalgi sitt kogemus olemas, kuid nagu kaimagk märkis, on tänapäevased juba töökindlamad. Ise olen ostnud selliseid survevoolikud, milledel metallvõrgust rüü on omakorda kaitstud mingi PVC voolikuga. Vanematel, ilma PVC-ta, kippusid metallist rüüd läbi ussitama ja punnitas sisemise vooliku rüüaugust välja.

See kummal pool miski on ei ole ainult maitseasi, see on seotud ka ohutusega. Kujutage ette olukorda kus saate mingi kemikaaliga vastu vahtimist, lähedal on kraan mille asukoha käsikaudu leiate ja üritate külma veega kiirelt pesta, aga saate hoopis kõrvetada. Näide elust enesest.

Üle 65 kraadi vett ei tohiks kraani üldse lasta. Soovitavalt kuni 55.
Parandasin veidi ja lisasin alloleva.

EVS 835:2022 „HOONE VEEVÄRK“ , kus punktis 6.8.2 on öeldud, et kui puuduvad erivajadused, tuleks sooja vee temperatuuri hoida vahemikus 50 °C kuni 55 °C. Minimaalne sooja vee temperatuur tarbijani jõudmisel ei tohi kestvalt olla alla 50 °C. Isikliku hügieeni seadmetest tuleva vee temperatuur ei tohi ületada 65 °C. Kui veevõtuseade on maksimaalselt avatud, peab vajaliku temperatuuriga vesi jõudma veevõtupunkti vähemalt 30 sekundiga. Vee kokkuhoiu ja mugavuse huvides tuleks suurimaks ooteajaks võtta 10 sekundit.

Lisaks veel 9.2.6

5) Soojaveesüsteemi seadistus. Enne süsteemi kasutuselevõttu tuleb sooja vee temperatuur seadistada nii, et see ei ületaks veevõtuseadme juures 55 °C, v.a kui pole määratud teisiti, ning ringlustorustiku reguleerventiilid tuleb seadistada nii, et süsteem oleks tasakaalus ja kiirus ringlustorus ei ületaks 0,5 m/s

Näiteks hotellides on min nõue kõrgem kui 50 C, mingid tegelased arvavad nii.

kunn24: EVS peab "oskama" lugeda. Kuni +55 °C saate Legionella. Kui tudute siis te ei tarbi veevõtuseadmest sooja vett ja siis just tõstetaksegi mõneks ajaks üle +60 °C. Kui te veel lasteaia sisevõrku projekteeriksite siis seal tarbimisperioodil vist kraanist üle +40 °C olla ei tohigi ...

Ei mina lugenud sealt suurt midagi, küsisin Terviseametist, sealt vastus. Legionellat pole veel keegi saanud, ilma bakterita seda ei tule ja bakteril on su numbrist "55" täiesti savi. Ehk enne bakter, siis võimalik nakkus. Mitte vastupidi. Sanitaaria A ja O. Ehk absull vale on su kindlas kõneviisis väide (saate nakkuse). Õige oleks: nakatumise tõenäous näiteks 10 kätepesuga on 0,1, aga seda juhul kui, mingi jobu lasi legionella torusse (loe: osonaator läks veidi p..e).

Ise räägid ka oma jauramisele vastu, kui viitad 35-40 C lasteaiale, mis on legionella jaoks parim. Ehk tuleb vahetevahel desinfitseerida ja koheselt ei juhtu midagi.
Ja kui ei meeldi, vaidle WHO-ga https://www.who.int/news-room/fact-shee ... ionellosis

Ja just, peab oskama lugeda ja aru saama.

kunn24 kirjutas: 25 Nov 2024, 20:59 Ei mina lugenud sealt suurt midagi, küsisin Terviseametist, sealt vastus. Legionellat pole veel keegi saanud, ilma bakterita seda ei tule ja bakteril on su numbrist "55" täiesti savi. Ehk enne bakter, siis võimalik nakkus. Mitte vastupidi. Sanitaaria A ja O. Ehk absull vale on su kindlas kõneviisis väide (saate nakkuse). Õige oleks: nakatumise tõenäous näiteks 10 kätepesuga on 0,1, aga seda juhul kui, mingi jobu lasi legionella torusse (loe: osonaator läks veidi p..e).

Ise räägid ka oma jauramisele vastu, kui viitad 35-40 C lasteaiale, mis on legionella jaoks parim. Ehk tuleb vahetevahel desinfitseerida ja koheselt ei juhtu midagi.
Ja kui ei meeldi, vaidle WHO-ga https://www.who.int/news-room/fact-shee ... ionellosis

Ja just, peab oskama lugeda ja aru saama.

Miks Te otsustasite oma ebakompetentsust sellisel moel avalikkustada?

Et nähatavale tuua Teie ülimat kompetentsust.

Ei pea tingimata legionella olema, võib ka "muid asju" kasvama hakata. Tuttav hoidis ka boileris madalat t°'d. Mingi hetk tundis, et vesi lõhnab imelikult, läks veidi aega, et tuvastada, et boileris on miski "pead tõstnud". "Keetis" boileri läbi ja mure lõppes. Nüüd teeb regulaarselt "keetmistsükleid". (Vanemat tüüpi boiler, sellel endal vastav automaatika puudub)

Olles kunagi kahjuks võõras saunas natukene kätt kõrvetanud kraaniveega, siis olen viimasel ajal sellise termoventiili soojale tarbeveele vahele pannud, kui on oht vett üle 55 kraadi kütta. Näiteks sauna, kui vett köetakse kerisega või kahesüsteemne boiler tahkeküttekatlaga.

Termosegistid on olemas ja mõnes poes müügil tavasegisti hinnaga.

Garaazi ma ei soovi termosegistit. Samuti valamu termosegistide valik on pehmelt öeldes kehv.
Dušisegistite puhul on termosegistid alati minu silmis eelis valikus.
Antud klapiga lihtsalt välistab kõrvetamise ohu ja seda suhteliselt soodsa hinnaga.

Sellepärast ma ei ostagi enam ainult metallist kaitsesukaga survevoolikuid. Suvel soojade ilmadega võib külma vee survevoolikule tekkida kondensvesi, mis samuti hakkab metallsukka ussitama.

"Nimelt on survevoolik kummist ning selle ümber on metallkest. Lapp pandi pärast kasutamist kuivama just selle vooliku peale, mille tulemusel imbus pikema aja vältel sellelt vooliku peale vett. Vesi ja metall aga reageerisid omavahel ning toimus metalli korrodeerumine, mistõttu voolikukest purunes. Omakorda läks selle tulemusel katki ka vooliku kummist osa ning vesi sai vabalt voolata."

Tsitaadi allikas https://majandus.postimees.ee/8143046/k ... rone-kahju

See kaitsesukk seal ju rosterist mis ei tohiks ussitada - või on veel variante?

Walter2 kirjutas: 27 Nov 2024, 22:38 See kaitsesukk seal ju rosterist mis ei tohiks ussitada - või on veel variante?

Teatud tingimustel korrodeerub ka roostevaba. See kaitsesukk mädaneb päris hästi.