Ka meie oludes ei sobi jää tekke tõttu välisosa paigaldus maa pinnale, odavale EURO (madalale) raamile.
Soojas klimas saab välisosa paigutada isegi maa pinnale, sest seal on jää teke minimaalne aga põhjamaisele küttesüsteemile see jäämäe tekke tõttu ei sobi.
Põhjamaal peaks välisosa toetama mitte maa pinnale vaid (hoone seina lähedal min 0,5m, sõltub pinnasest) maa alla.
Kaevatud augu põhja toetatakse "betoonpätsidele" või (kivi)plaatidele (keskosa peab võimaldama vee läbimise) välisosa kandekonstruktsioon, et välisosa jääks ca 1m maapinnast kõrgemale.
Auk täidetakse ca 30mm killustikuga, eraldades selle küljed sobiva materjaliga (geotekstiil, plastik, põhjata segukast) pinnasest, et muld ja juured killustikuga ei seguneks ja vee vaba läbivool külmumata pinnaseni oleks võimalik.
Kui maapind on lumega kaetud, siis maapinnast tulev soojus hoiab killustiku välisõhust soojemana ja tilkuv vedel vesi jõuab killustiku vahelt külmumata pinnaseni ning saab vabalt ära voolata.
Kui lund on vähe, siis on võimalik kohevamat lund peale kühveldada soojustuseks, et hoida killualust soojemana.
Kõrgelt langev nire tekitab lumme peened kanalid, mille kaudu vesi jäätumata lahkub, vähendamata oluliselt lume soojustavat efekti.
Ka seinale paigaldatud välisosa alla tekitatud "killukaev" töötab samamoodi dreenivalt.
(See juhend on lühikirjeldus Skandinaavia kütte ÕSP paigaldusjuhendist ja toimib minul juba aastaid.)
