veemõõtja maandamine, kas vajalik?

veevarustusega seonduvad teemad, samuti WC-d, heitvesi, septikud
elektrikvms
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 1
Liitunud: 29 Aug 2025, 18:09

veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas elektrikvms »

Tervist! nimelt ehitaja väidab, et veemõõdusõlmes pole arvesti maandamine vajalik, kuid targemad mehed kellelt küsin ütlevad et on vajalik. Ei leia aga, kus oleks kirjas et see tõesti on vajalik. Kas keegi oskab standardis õige koha õelda? evs-hd 60364 5-54 on mul olemas, kuid tõesti ei leia.
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3247
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 28 korda
On tänatud: 84 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas madis64 »

Uusehitus või renoveerimine?
Projekt on või ei ole?
Torustik veemõõtja ümber millisest materjalist?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6523
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 103 korda
On tänatud: 145 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Tallinna Vesi näiteks nõuab veemõõtja konsooli "maandamist" olenemata torude materjalist.
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3247
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 28 korda
On tänatud: 84 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas madis64 »

Küülaline kirjutas: 29 Aug 2025, 19:50 Tallinna Vesi näiteks nõuab veemõõtja konsooli "maandamist" olenemata torude materjalist.
Arvestades asjaolu, et torustikus olev vesi on elektrijuht, pean ma seda nõuet täiesti põhjendatuks.

Veemõõtjat vahetav tehnik ei pea saama sirakat seetõttu, et kliendi boiler lekib voolu korpusesse.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3599
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 41 korda
On tänatud: 127 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Ma sooritasin alles inseneri normitundmise eksmami, sain tulemuseks 95 %, kuid sellise küsimuse puhul oleksin vastanud, et ei pea, kui on isoleeritud või isoleervahetükkidega torud. Seda enam, et uued arvestid ise on ka juba plastikust. Madise kirjeldatud probleemi vältimiseks soovitab HD 60364 kasutada boilerite, veekeetjate ja pesumasinate ees RVK-d <=30 mA.
Juhe teab kõike.
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3247
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 28 korda
On tänatud: 84 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas madis64 »

kunn24 kirjutas: 29 Aug 2025, 20:58 Madise kirjeldatud probleemi vältimiseks soovitab HD 60364 kasutada boilerite, veekeetjate ja pesumasinate ees RVK-d <=30 mA.
Soovitus on igati hea, kuid tegelikkus võib sellest paraku erineda ning Tallinna Vesi peab tagama oma töötajate ohutuse ja ei tegele kliendi elektripaigaldise kehtivatele nõuetele vastamise tuvastamise ega tõendamisega.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3599
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 41 korda
On tänatud: 127 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Kui TV skeeme vaadata, siis on nad joonistanud konsooli külge oma trassi tähistamise märketraadi ja toodud sinna eesmärgil, et trassi raalimiseks lastakse sinna generaatori pinge või siis kurjad keeled rääkisid :grin: , et kui toru jommis peaga paigaldatud maapinnast 0,5 m sügavusele, ära jäätub- saab traati voolu lasta (teine ots on maakraani kape all) ja üles sussitada. Ehk otsiti mingit usutavat seletust sellele traadi mahapaneku andekusele.
Pealgi TV lubab selleks kasutada 2,5 mm2 juhet, kuid sama standard (60364 5-54) käsib kaitsmata PÜ juhiks min 4 mm2. Kuid lühidalt, kui pole keeruline ühendada, ühendage seal kõik kokku, mis aga võivad elektrit juhtida ja mida vaid tahtmist "võrku" mässida, kuid ma ei usu, et keegi järelevaataja nõudma tuleb, kui pinge ei tule sisse mööda metalseid torusid. Kuid särtsu saab madalpinges vaid siis, kui erineva pingega asjad on puuteulatuses (alla 2,5 m) ja juhivad piisavalt.
Lisaks, kõrgepingestandardid sätestavad lubatud puutepingeks paljaste jalgade ja kätega kuni 80 V ja seda kestusega üle 10 s. Kui on tavalised jalanõud jne (variandid erinevate takistustega), võib puuteeelne pinge paariks sekundiks minna ka üle 300 V. Kui vaja, võin diagrammi siia postitada. Madalpinge oma kuni 50 V. Vannitubadel ja basseinidel on oma reeglid, need erinevad.
Kui probleem TV jaoks akuutne, on olemas isikukaitsevahendid (botikud, kindad, jne).
Ja kui tõesti on oht boilerist, siis on ülimalt jabur, kui puuteulatuses on 0 ja 1. klassi seadmed, maandused, PÜ- see on lausa keelatud. Ehk kui boiler on PÜ-ga ühendamata, ei tohi selle juures ka muid asju PÜ-ga ühendada. Alustada tuleb siiski õigest otsast. Pingealtis asi on seal boiler, mitte veemõõtja. Maandamise skeem: pingealtid juhtivad osad (need, millesse läheb elektrikaabel) ja siis vajadusel kõrvalised juhtivad ja mitte mingil juhul puuteulatuses vastupidi. Vajadus võib näiteks tekkida, kui seal peal on pingestatud kaablid jms.
Viimati muutis kunn24, 30 Aug 2025, 14:13, muudetud 1 kord kokku.
Juhe teab kõike.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6523
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 103 korda
On tänatud: 145 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

kunn24 kirjutas: 29 Aug 2025, 20:58Ma sooritasin alles inseneri normitundmise eksami
Kas tohib küsida mis eksam selline on? Kas inseneri kutse saamiseks või uuendamiseks?
kunn24 kirjutas: 29 Aug 2025, 21:26 kõrgepingestandardid sätestavad lubatud puutepingeks paljaste jalgade ja kätega kuni 80 V ja seda kestusega üle 10 s. Kui on tavalised jalanõud jne (variandid erinevate takistustega), võib puutepinge paariks sekundiks minna ka üle 300 V. Kui vaja, võin diagrammi siia postitada
Võiksid küll postitada siia.
kunn24 kirjutas: 29 Aug 2025, 21:26kui tõesti on oht boilerist, siis on ülimalt jabur, kui puuteulatuses on 0 ja 1. klassi seadmed, maandused, PÜ- see on lausa keelatud ... kui boiler on PÜ-ga ühendamata, ei tohi selle juures ka muid asju PÜ-ga ühendada
Kas sa pead silmas lisapotentsiaaliühtlustust? Minuteada on laiatarbe boilerid 1. klassi seadmed, mille kere on ühendatud kaitsejuhiga ja ei vaja lisapotentsiaaliühtlustust ja kui on tõesti 2. klassi seade siis ammugi mitte.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3599
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 41 korda
On tänatud: 127 korda

Re: veemõõtja maandamine, kas vajalik?

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

1. teema suhtes- elame- näeme.
3. Sul on osaliselt õigus (LPÜ-d võib kruttida ka PÜ-ga ühendatud seadme külge või nende vahele), kuid kuidagi vastasin Madise tekitatud poleemikale, sest kuskilt ta tõmbas välja, et veemõõtjate vahetajate elu olevat ülimalt riskantne. Tsiteerin: "Veemõõtjat vahetav tehnik ei pea saama sirakat seetõttu, et kliendi boiler lekib voolu korpusesse."
Seda saab ta vaid olla juhul, kui kaitsejuht on boileril lahti (sisuliselt 0-klassi tarbija). Sa võid ju siia lisada oma nägemuse, kuidas konsooli maandamine seda lahendab eeldusel, et väljast külge tuleb isoleeritud toru. Konsooli koos veemõõtjaga võib lugeda selle toru jätkuosaks. Puutepinge osas parandasin oma teksti, asendades selle "puuteeelse pingega". Samas tasub tähele panna (vt viimast pilti), et puute-eelne pinge ongi see, mis on seadmel teise juhtiva asja või maapinna suhtes.
Lisan tüüpmaandusskeemi, kus on LPÜ-ga (joonisel üleval) VAID SISENEVAD METALLTORUD (ka kanalisatsioon võib minna selle alla) ja seda ka vaid 7-701 alusel ehk vannitoad ja duššid. Veemõõtja tavaliselt vannitoas ei asu. Kui asub, siis ka 7-701 jutt. Täpsemalt on kõrvaliste juhtivate osade LPÜ-ga ühendamine kirjutatud lahti hoopis 7-702 Ujumisbasseinid ja purskkaevud ja ka seal on paljud metallosad jäetud "õhku" ja seda ka tsoonides 0 ja 1.
maandus3.PNG
Maandus4.PNG
2. Puuteeelne- ja puutepinged:
Puuteeelne pinge.PNG
Puutepinge.PNG
selgitused.PNG
Juhe teab kõike.
Vasta