Gaasikütte vahetus muu kütte vastu?

[Mammu]

Tere! Olen uus foorumi lugeja ja otsustasin nüüd targematelt ka oma murega abi paluda.
Meil on uus väike maja, kus köetavat põrandaküttega pinda on 87 ruutu. Maad ostes saime arendaja poolt lubaduse (notariaalse lepinguga), et saame endale gaasikütte hiljemalt 31.12.2007. Arvestades seda lepingut ehitasime majja küttesüsteemi gaasikütte baasil ja kuni lepingus lubatud kuupäevani mõtlesime, et kütame maja balloonigaasiga.
Nüüd on aga asjalood keerulisemad ja me ei ole üldse kindlad, et maagaas meieni jõuab ja uurime millise kütteliigi vastu saaks ja oleks mõtekas oma maja kütmine vahetada. Balloonigaasiga ei jõua me küll maja kütta (hetkel läheb selleks kuus umbes 4000.- ja gaasi hind aina tõuse
Uurisin kõige pealt maakütet, sest selle küttesüsteemiga saab ära kasutada olemasolevat põrandaküttesüsteemi. Krunt peaks olema piisava suurusega, et maakütet peaks saama paigaldada (1177m2), aga erinevatest kohtadest saadud info puhul on mul jäänud silma, et alla 150m2 maja ei tasuks maaküttega kütta. Kahjuks ei ole ma leidnud mingi selgitust selle lausele. Kas keegi oskab öelda, kas on mõtet alla 100 ruudusele majale maakütet paigalda ja kui ei ole mõtet, siis miks ei ole see mõtekas?
Samas olen väga avatud ka kõigi teiste ettepanekutele, mis kütte vastu võiks olemasoleva gaasikütte ära vahetada (tahaks jätta kasutusse ka olemasoleva põrandakütte.

[indrek]

On käes aeg, kus väikese võimsusega maasoojuspumbad leiavad nõudlust. Varasemaks probleemiks põhiliselt oli hind (tasuvusaeg jne.). Hetkel võime pakkuda 7 kW-st maakütte süsteemi 80000.- EEKi (see sisaldab seadet, maakontuuri 300jm ja paigaldust).

[Tom]

On käes aeg, kus väikese võimsusega maasoojuspumbad leiavad nõudlust. Varasemaks probleemiks põhiliselt oli hind (tasuvusaeg jne.). Hetkel võime pakkuda 7 kW-st maakütte süsteemi 80000.- EEKi (see sisaldab seadet, maakontuuri 300jm ja paigaldust).

Tere Indrek! Segan end teemasse aga hirmsalt huvitab palju maksab 240 m2 maja maasoojuspumba komplekt koos paigaldusega. Mis firmaga tegemist on?

[dumbuser]

Põrandakütte puhul pole ju vaja väga kuuma vett. Teoreetiliselt peaks kuskil 45 kraadi maksimum olema. Seega ei ole otsest piirangut sellele, kuidas või kes seda vett soojaks ajab. Kuna te olete algusest peale selle gaasiga arvestanud siis ilmselt pole ka seda ja tõenäoliselt pole ka kohta kuhu seda panna. Seega tahkekütusekatlad vist ei tule arvesse, kuna nende puhul ei ole väga lihtne põlemisprotsessi oma suva järgi käima ja seisma panna. Seega tekib mingil ajal lihtsalt sooja mida ei ole mitte kuskile panna. Õlikatla puhul pole samuti vaja eraldi akumulatsioonipaaki, küll aga ei ole see vist väga odav lahendus. Seega jääb minu meelest järgi maaküte, elektriküte ja on ka mingi võimalus, et õhkküte hakkab seda põrandas ringlevat vett soojendama. Tõsi küll see viimane on minu jaoks üsna tundmatu asi. Ehk siis minu arvates tuleks nende seast midagi valida. Elektri puhul on vist ainuke eelis paigaldamise lihtsus ja soetamise hind. Ega muud ei olegi kui, et praegune tarbimine on sul mingil määral olemas, selle abil saad välja mõelda, millist energiahulka sul vaja läheb ja siis ürita välja selgitada, milline kütteviis selle energia sulle kõige odavamalt tekitab. Kuna mul oli pisike krunt siis jäi maaküte ära ja tegin tahkekütusekatlaga energia tekitamise. Seega ei oska maakütte koha pealt isikliku kogemuse puudumisel mitte midagi asjalikku öelda. Aga sinu olukorras oleks minu mõttekäik selline nagu siin lugeda oli.

[margunn]

On käes aeg, kus väikese võimsusega maasoojuspumbad leiavad nõudlust. Varasemaks probleemiks põhiliselt oli hind (tasuvusaeg jne.). Hetkel võime pakkuda 7 kW-st maakütte süsteemi 80000.- EEKi (see sisaldab seadet, maakontuuri 300jm ja paigaldust).

Hr Indrek võiks ka minuga ühendust võtta äkki saame kaubale ahjasport@hot.ee

[Mammu]

Ootan ka Hr. Indreku kontake, et tema pakutud võimalusest täpsemalt rääkida!

[Jaan]

Paistab et Indrekul hakkab äri minema

[asendaja]

Tere.Vöiks mötelda, ka öhk-vesi pumba peale, selle saaks ühendada olemasoleva vesipörandaküttega,EDU

[Imelik]

Kas tõesti häda nõnda suur et küsimusi polegi, peaasi et odav ja raha letti.
Küsiks siis ise kuigi vajadust pole.
To indrek äkki seletad rahvale miks kasutatakse maasoojuspumba valikul kahte lähenemist
1. Pump valitakse maksimaalselt vajalikust võimsusest ca 70%, eeldades et väga külma on lühike periood ja see kaetakse otseelektriga (nn. osavõimsuspump)

2. Pumba võimsus valitakse selline, et ta kataks peaaegu täielikult soojavajaduse (täisvõimsuspump)

Ja ega sel juhul pole äkki oluline maakollektori asukoht ja pinnase omadused ning vastava pinna suurus.
Sellest vist ei maksa ka juttu teha millist elektriresurssi vaja läheb(A) ning kui jääb vajaka siis läheb mängu
elektriküte on siis öö või päev.
Küsiks veel indrek et mille arvel sul 7kW maksab 80000 kui 10kW soetamine ca 160000 krooni (number võetud hr. Ants Vikerpuur i küttesüsteemide tabelist). Sinna lisandub veel küttesüsteemi (soojuse transpordi ruumidesse)väljaehitamine.
Oletatav kasutegur elektri kW/sooja kW ei huvita ka kedagi ning selle 80rm tasuvusaeg.
Peaasi et äri õitseb, jõudu igatahes.

[Tupsik]

Imelik, mine mängi kannelt parem.

Isegi seda ei viitsinud lugeda, et abiküsijal on juba küttesüsteem välja ehitatud. Seega ei lisandu seal peale pumba maksumise, paigalduse ja süsteemiga ühendamise midagi.

[indrek]

On käes aeg, kus väikese võimsusega maasoojuspumbad leiavad nõudlust. Varasemaks probleemiks põhiliselt oli hind (tasuvusaeg jne.). Hetkel võime pakkuda 7 kW-st maakütte süsteemi 80000.- EEKi (see sisaldab seadet, maakontuuri 300jm ja paigaldust).

Tere Indrek! Segan end teemasse aga hirmsalt huvitab palju maksab 240 m2 maja maasoojuspumba komplekt koos paigaldusega. Mis firmaga tegemist on?

http://www.varpo.ee

[Silwer]

Kas mingit kaminat ei kannataks lisaks paigaldada? Mul on tuttavatel gaasiküte balloonigaasiga ja lisaks sellele korralik soojustsalvestav kamin. Teevad korra päevas kaminas tuld ja gaasiküte toimetab samal ajal miinimumi peal. Neil küll ei ole need kütekulud nii suured nagu teemaalgatajal aga samas maja on küll suurem.

Või on viga selles et teemalagatajal on küttesüsteem valesti reguleeritud ja/või ebapiisava automaatikaga?

[Kalvis]

Tegelikult võid asendada ükskõik mis kütteseadmega. Kuid erinevatel seadmetel on erinev hind ja mugavus.

Eeldada võib, et soovitakse odavat ja mugavat. Sel juhul jäävad järgmised valikud
1. elekter (kütad elektriradikatega või ostad lihtsa kütteelemendi (ioon või tavaelektroodid) põrandakütteringi.
2. Õhksoojuspump. õhk-vesi on lihtne juurdel isada. Gaasikatla torude asemele tuleb õhk-vesi soojuspumba torud. Probleemiks on müüjatel kõrge hind, samas õhksoojuspumba hädad on ikka küljes. Õhk-õhk on veel odavam ja põrandaküttetorud tulevad siis kasutusele kui gaas saabub krundile. Õhksoojuspumpadel on vaja arvestada siiski lisaküttevõimalus käreda pakase juhtumile. Tavaliselt on selleks kamin, kuid võib olla ka tavaline elektriradiaator.
3. Maasoojuspump. Väga hea kui vaid ehituskulud oleksid mõistlikud. samuti pumba väljund otse põrandaküttesse. Ruutmeetri jutt on jama, lihtsalt väiksemale majale piisab väiksema võimsusega soojuspumbast.
4- õliküte. Tuleb vahele lisada segamissõlm. Nafta hinna tõttu on kalliks läinud ja täna ebaotstarbekas.

[trumm]

vesipõrandaküttesüsteemile võib kütteks lisada ju ükskõik millise katla.

kui tahad odava ehitusega ja veidi kallima ekspluatatsioonikulguga, siis on elektrikatel ilmselt kõige odavam
suhteliselt odav on ka puukatel, kuid see vajab akupaaki - seega suurt ruumi. ja automaatne ta ka pole - vaja ise kütta
suhteliselt keskmise hinna ja keskmise ekspluatatsioonikuluga on pelletikatel, ka on ta automaatne. samas vajab pelletimahutit ja ca kord nädalas veidi tegelemist.
õlikatel - ilmselt kasutuselt mugav, samas vajab õlipaaki ja õli suhteliselt kallim ka
maasoojuspump - paigalduskulud kõrged, muidu ju täitsa ok

oled sa kindel, et maja peab hästi sooja? kui alla 100m2 maja küttekulud on üle 4000, siis on see veidi liig - eriti arvestades, et talveilma pole ju olnudki. teeksid äkki termofoto oma majast - äkki aitaks soojustuse parandamine. abiks oleks ilmselt ka miski väike kamin, kuigi kui majal korstent pole, siis selle ehitamine tõstab veidi kulu - samas pole see väga suur.

[Huvitav?]

On käes aeg, kus väikese võimsusega maasoojuspumbad leiavad nõudlust. Varasemaks probleemiks põhiliselt oli hind (tasuvusaeg jne.). Hetkel võime pakkuda 7 kW-st maakütte süsteemi 80000.- EEKi (see sisaldab seadet, maakontuuri 300jm ja paigaldust).

Kas keegi soojuspumpade müüjatest oskaks selgitada põhjust ,miks on soojuspumpade hinnad nii järsku "kukkunud" .Ometi näitab elu ,et kõik asjad kallinevad - materjalid ,tootmiskulud,tööjõud jne.
Äkki on võimalus ,et soojupumpade hind on ikka veel pisut ülepakutud.
Ehk oskavad soojuspumpade müüjad selle kohta midagi asjalikku öelda.

Tänan!

[Imelik]

To Tupsik kannelt kahjuks ei oska kitarriga saaks võibolla hakkama
Ega küsija valmisehitatud süsteem ei läinudki midagi maksma ja seda ilmselt ei tuleks lugeda küttesüsteemi väljaehitamiskulude hulka või.
Aga ei taha teemat nääklemisega risustada nii et lähen mängin parem kitarri ja tunnen rõõmu soojast toast, mis siis et nii odavalt kätte ei tule kui eespool pakutud.

[Kalvis]

Olen siin varem välja öelnudki - soojuspumpade hind on ülepaisutatud. Võrdluseks - külmkapp maksab umbes 5000. Praegu on õhk-õhk hinnad jõudnud mõistlikuse piirile, kuid ülejäänud liikidel on kukkumisruumi küll.
Näiteks võiks turule ilmuda ka soojuspumba baasil toimivad lihtsad tarbevee boilerid. Kuna need töötaksid suurema osa ajast suvel siis COP ja soojavee kulud peaksid olema üliodavad. Omal on küll ketserlik plaan üks selline juurde aretada tarbevee boilerile. Vaja on leida vaid freoonringi täitja, sest üks täiesti töötav külmkapi kompressor on üle.

[Tupsik]

... Vaja on leida vaid freoonringi täitja, sest üks täiesti töötav külmkapi kompressor on üle.

Kulmkapi kompresoriga raiskad ainult raha, aega ja närve. Sooja vett sealt arvestatavas koguses ei saa.

Kui aga soov ehitada, siis on pakkuda erinevaid LG välisosasid, 7kw , 10 kw, 14 kw ja samsungit 3,5 kw
kõik on uued ja on -off tüüpi. Huvi korral saada privaatsõnum läbi siinse süsteemi.

[2korda2]

Huvitav, et keegi ei ole pakkunud kõige elementaarsemat lahendust. Kõik kipuvad kohe hooga ehitama.
Võtad alates 01.01.2008 tehtud kulutused balloongaasile kokku, arvestad sealt maha vastava koguse maagaasi hinna ja jäägi nõuad sisse arendajalt. Just sellest tuleks alustada, mitte järgmise summa tampimisest süsteemi, mille võimalik efektiivsus on küsimaärgi all (maasoojuspump vajab ka vastavat pinnast, milline see antud kohas on, pole keegi öelnud)