Ehitusfoorum

Sidemete puhul on oluline ankurdus vanasse vundamenti. Lihtsalt augu puurimine ja sinna armatuuri jupi sisse panemine ei taga ankurdust. Mängu tulevad epoksiidid jms, et ankur "liimida" vanasse vundamenti.

Ma ei müü, kogu lugu. Ei viitsi mingi huijariga kuskil kohtus hakata maid jagama teemal, misasi on "varjatud puudus".
Me näeme, et kahjunõuded ületavad müügihindasid. Reaalsed elulised näited. Tänan ei. See veel puudub, et advokaatidele ka sealjuures veel 10neid tonne taguda.

Soomest, Rootsist ...

Üldiselt nõus kunniga, et vana risu müümine on väga riskantne. Kahjunõuded ületavad tehingu hindasid.
Lihtsam lasta maha mädaneda.
Igasugu lihtsad kavalused nagu " müüakse nagu on" või " leppisime kokku, et varjatud puuduste ilmnemisel pretensioone ei esitata" on õigustühised.

Nii et mitte ...

Ehitusfoorum pole kindlasti koht kus vaidlustada ekspertide järeldusi
Ja mida arvab T25 ei huvita mitte kedagi


Ühed eksperdid ütlesid, et kohe kohe kukub kokku ja teine ekspert ütles, et pole hullu midagi. Hammeraiti peale ja siis üle krohvida ja käib küll.
Mina väike mutrike lihtsalt haugun ...

https://sakala.postimees.ee/8308149/viljandi-varisemisohtlik-spordihoone-sai-ajutised-sambad-kuid-betoon-laguneb-edasi

Enne kui linnavalitsuses langes otsus, et spordikooli maadlejad peavad treeningute jätkamiseks kolima tagasi spordihoone vana osa teisele korrusele, telliti hoone sellele osale ...

A23 kirjutas: 17 Okt 2025, 07:01 Kas "rossitama" on mingis murdes?

Auto24 foorumist jäi külge selline sõna. Üks kasutaja kasutas seda väljendit ja kuidagi lahe tundub see sõna.
Hea teada, et murdes ka olemas päriselt see sõna.

Esimese pildi pealt on näha, et toestatud osa on kitsas koridor. Ma nägin seda pilti kui toestust veel ei olnud. Mul tekkis kohe küsimus, et miks seda asja veel nii rahulikult käigus hoitakse.

Kunagi ca 30 aastat tagasi sai ise ka seal spordihoones kooliga võistlustel käidud ja mälu järgi justkui ...

Kõigepealt siis selline uudis:

https://sakala.postimees.ee/8334643/riigiameti-tungiv-soovitus-sunnib-linnajuhte-vanas-spordihoones-ruume-sulgema

Ja nüüd selline uudis:

https://viljandi.ee/eksperthinnang-lubab-viljandi-vanas-spordihoones-tegevust-jatkata/

Olles ise ühes sealses koridoris käinud ...

Aga kui tõesti nii on, siis paneb hambaid kiristama, üritasin omal 5 m sisse ära mahutada.

Äkki tood välja oma kogemuse, et kuidas see 5m piirang su "plaane" kammitses. Millest pidid nö loobuma ja "vastu tahtmist" tegema.

EH.INS. kirjutas: 14 Okt 2025, 08:59 Palkmaja ei saa üldse soojaks - see on ju täitsa "sinene"...
Pseudoprobleem

Kasvuhoone saab ka soojaks kütta talvel, iseasi palju see nali maksab. Aga me oleme aru saanud, et sa oled nö "retired" ja rahanumbreid enam ei loe.

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

Väidetavalt 50 cm bauroc plokki annab tänapäevase soojapidavuse välja. Vähemalt nii bauroci leht reklaamib, et 375 ja 500 ecotherm ...

Ma panin pildile parema näitlikustamise mõttes ja et paremini pildile üksteise kõrvale võimalikult palju infot ära mahuks 20 m² hooned. Seal on hästi näha, kuidas 500 mm Bauroc röövib peaaegu poole pinnast. Aga loomulikult , mida suurem hoone, seda enam proportsioon muutub ja nagu ikka iga asjaga ...

Mul on kavas kuni 60 ruudune väikemaja. Oluliseks kriteeriumiks on südamerahu, et sein ja põrand ei saa läbi mädaneda.

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

Väidetavalt 50 cm bauroc plokki annab tänapäevase soojapidavuse välja. Vähemalt nii bauroci leht reklaamib, et 375 ja 500 ecotherm ...

Olen mõlemat paigaldanud. Kaldlaele on vahtplast lihtsam paigaldada, ei kuku välja. Lakke põrandasse vill Sein on nii ja naa. Näiteks välissein vahtplasti + krohv on tavamajal kõige lihtsam ja odavam. Puitkarkassmajad on reeglina villaga, mul ükskõik kui paned vahtplasti- jah on lihtsamgi (annab ...

Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.


Jään enda juurde - loll ei keela keegi olla...


Jään ka enda juurde. Proovi reaalses elus paigaldada soojustust karkassi vahele. Tee võrdlus, kumb on lihtsam, kas penot karkassi ja sarikate ...

Proovi ära, siis vaatame, kas arvad veel, et tegu on lollusega. Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.

Ega lollusi võib ka teha...


Kas oled ise kunagi sarikate või seinaprusside vahele soojustust paigaldanud? Proovi ära ja siis ma arvan, et sa ei taha enam seda teha, vaid eelistaksid lihtsalt lahendust. See tosin 5x20 lisaprussi, mis lae ehitamiseks läheks, mis kannab soojustust, on rahaliselt ...

Katuseks on 3nurkne ferm, kaks sarikat ja alumine vöö. Alumine vöö asub soojustusest kõrgemal. Teiste korrust välja ei ehita, ei viitsi tegeleda sarikate vahelise soojustamise ja niiskusprobleemide, kilede , teipide jmsga.
Kõik peab olema lihtne, soojustust laon sirgetele pindadele, mitte karkassi ...

Mida mõtled horisontaaljõu all. Müürid tulevad nagu müürid ikka, mille peale toetub katus. Niimoodi ju kõik majad ehitatakse.

Loeb mis on ehitusregistris. Kuid arvan - lihtsam on nullist alustada, sest sa ei suuda neid bürokraate üle mängida
Ise alustaksin 60 m2 multifunktsionaalsest abihoonest, selle saad minimaalse paberimajandusega korda ja teeksin elaniskõlblikuks saunaks. Edasi on maitse asi, kas oled vana maja ...

Kui on olemas vana vundamendi jälg, maakivist laotud ära lagunenud müürid. Maa-ameti 1950ndate aastate kaartidel on näidatud ka, et seal mingi hoone asetses.

Kuidas oleks nüüd kõige lihtsam sinna uus hoone ehitada, nii et ei peaks bürokraatia rägastikku aastateks ära uppuma.

Tegu on maakohaga.

Jah, tuttav tunne. Mul on maakivist võlvkelder maja all, mida oleks vaja tugevdada, aga hakkan mõtlema, kas on üldse mõtet jamada.

Sellised võlvid, nagu piltidelt näha, on tavaliselt laotud metallist i-talade vahele. Kui puit tõesti seda üleval hoiab, siis müts maha puidu ees. Seal all aga ei ...

võhik kirjutas: 15 Sept 2025, 22:25 Õhksoojuspumbaga plussis hoidmine osutus ülearu kalliks - hoian põrandaküttega - veetorud on ju lõpuks põrandas...

Kuidas niiskusega lood on. Mul on 2016 aastast kütmata ning hakkab seest justkui liiga tegema.

Vaja siis maamaja( kasutusel suvel, talvel seisab, kuid nüüd plaanis õhksoojuspumbaga hoida talveperioodil pluss kraade see) elekter uuendada. Praegu vana veneaegne kilp ja vanad alumiiniumjuhtmed vms.

Plaan lasta mingil kilpe koostaval ettevõttel lasta kilp ära teha ja siis elektrikul hiljem ...