Küttespetside arvamust tarvis tasuvusest.

[rokikas]

http://www.ekvy.ee/docs/Kyttekulud%20va ... l-2010.pdf
http://www.ekvy.ee/docs/Kyttekulud-vaik ... 10-tab.pdf
Esimene küsimus oleks et kas lingil olev jutt ja tabel tundub tõepärane olevat või on kuhugi suunas kallutatud (soojuspumbad).
Kui on tõepärane siis tundub et uuele majale on kõige mõtekam planeerida küttesüsteemiks õhk/õhk soojuspumbaga küttesüsteem. Kõik muud tunduvad 15 aasta perspektiivis kallimad.

[Kalvis]

Jutt on piisavalt tõepärane, kuid osade ehitushindadega on kiiks. Asi on selles, et hea hinnaotsimisega saab mitmete kütteliikide korral pallju odavamalt ehitada ja mitmete juures tundub, et hind on isegi liiga odav. Väga palju kõigub tahkekütte süsteem, super-hüper täisautomaatne odava küttega süsteemi ei saa 80000 eest kätte, kuid käsitsi sütt alla visates ja kraadiklaasi jälgides saab palju odavamalt ehitada kui 80000. Kuid mugavust pole ollagi. Ka soojapumpasi saab odavamalt kui lingil toodud artiklis mainitud. Samuti õliküte oli liiga kalliks tehtud, ise sain poole odavamalt ehitatud. Kuid õli ise on kallis, täna ei tasu õlikütet põhikütteks ehitada. elektriküte oli ka kallis ehitusviis valitud, saab kordades odavamalt ehitada.

Ise tegin hiljuti analoogse lühivõrdleva küttesüsteemide hinnavõrdluse ning jõudsin enam vähem artikliga samale tulemusele - kõige odavam mugavusküte on nii ehitada kui ekspluatatsioonis õhk-õhk soojuspump. Kuid viimasel on mitmeid ebameeldivaid puudusi, mida paljud ei kannata silmaotsaski (müra, kuhu üles panna, soojaõhu jaotus eri tubade vahel!!!) ja seepärast ei saa alati soojuspumpa kasutada/eelistada.
Ära unusta, et õhk-õhk soojuspump vajab külmade talvede jaoks ikkagi backup muud kütet, seda kasvõi majanduslikust aspektist lähtudes.

[rokikas]

Alginvesteeringud

Tahkeküte - 175 000 eek.
Maaküte - 230 000 eek.
Õhk/vesi - 180 000 eek.
Õhk/õhk - 100 000 (soojuspump 50 000 + ahi 50 000)

Kui arvestada veel juurde raha hind (laenu intress) siis tundub õhk/õhk kõige mõtekam kuigi lisandub veel sooja tarbevee saamiseks tehtav investeering.

Selle 50 000 krooniga mis on arvestatud õhk/õhk soojuspumba hinnaks peaks ehk saama juba kanali mudeli st soojus levib mööda vent torusid. See lahendaks soojuse levimisega ja müraga seotud probleemid.

Need hinnad on vist arvestatud "võtmed kätte" kujul. Kui ise oskad siis saab enamuse vist tiba odavamalt.

[dumbuser]

Tahkekatel koos juurdekuuluvaga läks minul kuskil 35 kilo. Ma ei taha teada kah mis iba selle 80 kilo eest pähe määritakse. Vbl on seal mingi müstiline tööraha kah sees.

[rokikas]

Tahkekatel koos juurdekuuluvaga läks minul kuskil 35 kilo. Ma ei taha teada kah mis iba selle 80 kilo eest pähe määritakse. Vbl on seal mingi müstiline tööraha kah sees.

Kas sa oskad öelda kui palju sul kogu küttesüsteem maksma läks st katel, torustik, põrandaküte/radikad, korsten, katlaruumi tuletõkkenõuded, kütusepunker/puukuur, jne.
Kui enamus töid tegid ise siis mis need tellides maksnud oleks ja millega kütad.

[dumbuser]

Ei oska väga täpselt öelda. Kuna ise tegin siis saab üsna segase vastuse. Katla koos akupaagi, segusõlme ja pumpadega ostsin lõpuks tuttava abiga samast kohast kus algen hinnapäring andis tulemuseks 110 000. Lõpuks läks maksma kuskil 40 000 ja umbes nädal aega (iga õhtu kuskil 3 tundi). Põrandatorud, kollektor ja automaatika läks umbes 30 000 maksma. Eraldi läks veel põrandabetoon, armatuur, soojusisolatsioon jne. Hetkel kütan söega.
Olemas olid korsten ja kütusepunker. Tuletõkkenõuded on sellised mille kohta ma kindel ei ole. Katlaruumis aknaid ei ole. Uksed on väga vanal ajal tehtud raudplekist.

[Kalvis]

Mul läks õhk-õhk soojuspump 8000 + kamin 3000 + 1000 + 5000 + 3000 + 1500. Siin on kamin koos soemüüriga ja täisviimistlusega. Samas oleks saanud valmiskamina ilma soemüürita alla 10000 kätte.
dumbuser andis käsitsi köetava söekatlaga süsteemi hinna enam vähem õieti kätte.

[Külaline]

Mul läks õhk-õhk soojuspump 8000 ...

Mis marki soojuspumpa kasutad?

[2korda2]

Kütteviiside hinnavõrdluse puhul kiputakse tahkekütte puhul tihtipeale unustama kütte hoidmiseks vajaliku ruumi ehituskulusid. See ei olegi nii väike kopikas, kui vaja kütus kuivas hoida.
Õigem oleks hinnata tulemusi viisil: objektil pole midagi - nüüd ehitame kogu süsteemi kuni seisuni, kus on väljavõtted põrandakütte/radikate/sooja vee jaoks (õhk-õhk pumbal neid pole, selle asemel vaja juurde liita arvestada sooja vee süsteemi kulu + südatalve jaoks alternatiivsüsteemi kulu). Vaatame, mis maksma läks. Paneme juurde raha hinna ja lisaks konkreetse kWh hinna tarbimisel ning saamegi kätte küttesüsteemi kogukulu. Lihtne, eksole
Õhk-õhk+ahi/kamin on üks odavamaid (ja lihtsamaid) aga seab võrdlemisi ranged nõuded ruumide planeeringule.

[rokikas]

Dumbuser
70 000 + korsten + punker + tuletõke + töö. Kas põrandatorud, kollektor ja automaatika hind sisaldab ka tööd.
Kui "võtmed kätte" tellida siis kisub hind vist 100 000 + .
Kuidas sul õnnestus 110 000 teha 40 000. Kas tõesti oli pakkumises nii palju "õhku" sees.

Kalvis
21 500 Kas see sisaldab ka korstent (saab ju ka lisakütteks elektri radikad kasutada) ja ametlikku tööraha. Kui ei siis palju orjenteeruvalt lisanduks.

2korda2
Ärme hetkel seda ruumi ehitushinda arvesta. Muidu läheb suureks vaidluseks kellel palju m2. maksab ja kas puid on mõtekas osta 2 rm kaupa või peab 2 aasta varu olemas olema .
Kui õhk/õhk süsteemis kasutada kanali varjanti siis peaks ruumipaigutuse ja müra probleem lahendatud olema. Need maksavad küll tiba rohkem kui seinapealsed ja COP on väiksem.
Isiklikult eelistan lisakütteks ahju/kaminat sest see ainukene soojaallikas mis töötab ka ilma elektrita.

Hetkenumbreid vaadates muutub maaküte rahaliselt vägagi küsitavaks.

[Kalvis]

21500 ei sisalda tööraha ega korstent.
Soojuspumbaks on Mitshubishi heavy. Igati õige on märkus, et õhk-õhk soojuspumba asukoha leidmine on keerulisem kui raketiteadus. Paljud ei tea, et sise ja välisosa torude pikkus on limiteeritud.
Küttesüsteemide pakkumistes on tõesti palju õhku sees, N: võib põrandakütte jaotuskollektorit osta nii 5000 kui 500 krooni eest, tsirkulatsiooni pumpa nii 5000 kui 1000 krooni eest, ühte ja sama katelt nii 10000 kui 20000 krooniga.

[dumbuser]

No aasta oli siis 2006 vist või 2007 (krt ei mäletagi enam). Ja kui ma küsisin, et näed selline maja ja mis see asi umbes maksab siis kuskil poole minutiga oli vastus 110 000. Ma seepeale arvasin, et kui see number nüüd kahega jagada siis võiks edasi rääkida. Loomulikult me edasi ei rääkinud, kehitasin õlgu ja astusin minema. Leidsin tuttava inimese, kes sealsamast firmast asju ostis. Ilmselgelt oli tal seal mingi soodukateema kah. Aga minu jaoks oli see ainult hea. Ja see ei ole välja mõeldud jutt. See 110 000 oli ilmselt koos töörahaga(aga ma ei tea, ma ei jõudnud isegi selleni, et mida see esialgne pakkumine sisaldab). Minul oli tol ajal umbes 0 tundi praktikat katlamaja ehitamisega ja ma alustasin pool aastat varem igasugu kirjanduse ja tuttavate juures asja uurimisega. Reaalselt läks hetkel töötava asja kokkukruvimiseks minusugusel tegelasel pea nädal. Mingit projekti ega skeemi ei olnud. Lihtsalt joonistasin asja paberile ja üritasin välja mõelda, et kui nüüd mingi pump või termostaat katki läheb, et mis siis juhtub. Tüüpskeeme oli kah netis ja nende juures ära toodud head ja vead. Ega seal midagi rasket ei ole ju. Lõpuks lisasin veel peoga ventiile ja seiermeetreid ka igale poole, et kui on vaja mõni sõlm lahti võtta siis ei ole vaja kogu süsteemi tühjaks lasta ja samas oleks ka näha, mis surve ja temperatuuriga mingi osa hetkel töötab. Kindlasti on siin ka mingeid vigasid aga hetkel pole nad endast kas märku andnud või siis on nad liialt väikese mõjuga. Kuna ka eelmine omanik küttis söega siis jäid alles söepunker (no olgem ausad kui kelder on 110 ruutu siis mingi 4 korda 4 meetrit on ikka üsna olematu selle kõrval), korstna ladusin kõrgemaks, kuna ka katus läks kõrgemaks. Tuletõkke teemat pole üldse torkinud. Samas ei kujuta hästi ette misasi seal katlamajas põleda saab. Seinad on kivist, teiste ruumidega on vahel tellisseinad. Ainuke õhuauk on 120 mm metalltoru, mis on mootoriga avatav/suletav. Korstna ümbert on kuskil 20 cm laiuses ala kus ei ole mingeid põlevaid asju. Katlast pole ka mitme aasta jooksul midagi põlevat välja pudenenud.

[rokikas]

väga hästi kirjutatud "teated tegelikkusest" .
Seda tuletõkke kulu küsin seetõttu et uut maja planeerides peab ka seda kulu silmas pidama. Vana maja puhul loomulikult kõik sõltub algsest olukorrast.

Teeks orienteeruvate alginvesteeringute vahekokkuvõtte.

1.Õhk/õhk + lisaküte - 65 000 eek.
2. Tahkeküte - 100 000+ eek.
3. Õhk/vesi - 180 000 eek.
4. Maaküte - 230 000 eek.

Õhk/õhk süsteemi hinnas arvestasin soojuspumba kanaliversioon 30 000 + ahi/kamin+korsten 30 000 + soojaveeboiler 5000.

Vaja oleks veel kommentaare neilt kes on omale paigaldanud õhk/vesi ja maakütte. Saaks ka neist hindadest realistlikuma pildi. Hetkel tundub õhk/vesi süsteemi hind tera kõrge.

[Rostfrei]

Maaküte ja 230 k? - kullast torud?
180 ruutu maja pakkumine: (aasta siis oli 2008)
Pakkumine sisaldab:

1. Soojuspump TM90-1
Nominaalne küttevõimsus 9,1 kW (C16A, 3-faasi, 400V)
Elektriline lisakütteseade 9 kW (C10A, 3-faasi, 400V)
Koguvõimsus 18,1 kW
2. Tarbevesi
163 liitrine sisse integreeritud boiler
3. Maakollektor 500 m (2 x 250)
Hinnas kaeve-paigaldustööd (pinnas: savi-liiv, muld), maatoru, ühendusmaterjalid,
piiritus 38%-line, täitmine, häälestamine

Maasoojuspumba süsteemi hind kokku: 134 000.-EEK
(ükssada kolmkümmend neli tuhat Eesti krooni)

Vabandan, ei lugenud viidatud artikleid. Ikkagi pooldan maakütet

[rokikas]

Rostfrei
Kas see pakkumine läks ka tööse. Kui läks siis palju sul küttesüsteem kokku maksma läks. Ehk viitsid paari sõnaga põhjendada miks eelistad just maakütet.

[Rostfrei]

Ei, ei ole läinud, veel. Palju maksab - ei oska öelda.... Kuna ise eriosadega igapäev kokku puutun, siis plaan osta katel, näiteks NIBE, edasi kõik ise - maakontuur, segusõlmed jne. Kas 100% oma kätega, aga kuna 90% klientidest tegelevad kas kütte või vee või vendiga, siis sealt on üks tegelane silmapiiril, keda tööle palgata. Miks maaküte? - õhk - vesi, õhk-õhk, eriti viimast talve silmas pidades - ei ole rentaabel (oma kommentaarid tasuvusest hoidke enda teada). Vaata foorumis veidi ajas tagasi - kui PALJU oli hädaldamist õhk-õhk pumpadega? Viimane piisake sinna karikasse oli üks tuttav, kes soetas õhk-vesi, vist aasta tagasi, juba probleemid. Müüja ei oma mingit ülevaadet seadme remondist, hea, et üldse suhtleb. Nii palju kui maakütte kasutajatega rääkinud - kõik rahul, otse küsinud ka el. arvete kohta - summad on ok, minu jaoks. Kus juures erinevad katlad - NIBE, JUNKERS, VIESMANN, CTC. Pellet - kvaliteet pellet tundub probleem olevat - palju koore puru sees, pudiseb jne. Tahke katel.... hetkel õli kasutaja - mugavus maksab, seega tahke katel jääb ära. Elekter - odav välja ehitada, aga el. hind tõsueb, iga päevaga. Ega palju peale maakütte üle ei jää. Lisaks on maatükike 3 700 ruutu
Henco materjal põranda küttele, ilma paigalduseta (torud - 1 200 jm, projekt, kollektorid, kollektorikapid, ajamid, ruumi- ja põranda termostaadid, kinnitusvahendid) pakkumine oli 46 641.- + km, seda 2009 aasta jaanuaris.
Lisaks (ei ole otsust langetanud) saab maakatla panna suvel tagurpidi tööle, st jahutama - ehk saan suvel jaheda toa ning akumuleerin sooja suve jooksul mulda.
Läheb pikaks, vaja järgmine võtta.

[rokikas]

Rostfrei maaküte 134 000 + 58 301 (46 641+km)+ 15 000 (töö hind minupoolt umbes pakutud) = 207 301 eek.
Algselt pakutud maakütte hinna suurusjärk peaaegu klapib.

[Rostfrei]

134 000 soojuspumba pakkumine sisaldab ka paigalduse, millega saab odavamalt hakkama.
Parim ainult pumba pakkumine oli otse maaletooja käest, 60 k, seda muidugi tänu tutvusele.

[rokikas]

Rostfrei
1. Maasoojuspump, maakollektor koos paigaldusega - 134 000 + projekt, põrandatoru, kollektorid, jne. - 58 301 + põrandatoru jne. paigaldus - ?
2. 134 000 kõik kokku ametlikult.
Kumb varjant on õige.
Eesmärk on saada teada reaalne kogu küttesüsteemi hind millega peab inimene maja ehitust planeerides arvestama. Kuna kõik ei saa sõbrahinnaga arvestada oleks vaja ametlikku "letihinda".

[Kalvis]

Ametliku letihinna saad lihtsalt, küsi hinnapakkumist küttesüsteemi firmadelt.

[Santehnik Tartust]

Ma nüüd lööks teid oma arvamusega pikali. Hkm
Kõige odavam on ikkagi ELEKTRIKÜTE.
Kui raha oskad sebida, siis pane tuulik püsti. Kaasaegsemad tuulikud annavad juba sellise hulga kilovatte välja, et ülejäägi saad Eesti energiale müüa. Alginvesteering on kallim kui kõigi muude kütete oma, kuid Euroopa liidu rohelise energia struktuurifondist saad investeeritud raha pärast tagasi. Vot nii tibukesed. Meil sellest väga suurelt pole räägitud, sest ärimehed tahavad ise vaikselt tegutseda.
Nüüd tuleb jutt, et meil pole tuult ja blaa blaa blaa. Meil on tuulevaikseid ilmasid ikka no tikutulega otsida, reeglina on tuuline. Muul ajal võid vabalt Eesti energia elektriga kütta...summad on marginaalsed. Pakun välja, et vähem kui see mida nemad sinult ostavad.
Kaljuste teeb ka oma kontserte Naissaarel puhtalt ainult tuuleenergiast saadavalt elektrilt, mida vahepeal salvestatakse. Telekast näitas seda tuulikut hkm noh nagu aiateiba otsa aetud tavaline propeller oli.

[2korda2]

ää, oled sa vaadanud tüüpiliste tuulegeneraatorite karakteristikuid? Eriti seda graafi, mis kujutab saadavat võimsust tuule tugevuse kohta? Tüüpiliselt saavutatakse nimivõimsus alles 8-10m/s tuuletugevuse korral. Alla 3m/s puhul on üldiselt tulemus suur ümmargune 0. Mina näituseks elan kohas, mille kohta tuulekaart väidab keskmist tuuletugevust 3m/s. Sellest võiks järeldada, et suurel enamusel päevadel ei saa ma tuulest mitte wattigi energiat. Tõsi, on üksikuid päevi, mil tuulik laseks täisvõimsusel ja pappi säästaks mehiselt.
Vaatame nüüd generaatorite hindu. Mis maksab 10kW tuulik (kütte tarvis on majale vaja VÄHEMALT sellise võimsusega tuulikut isegi väga tuulisel kohal elades)?
Panen näidiseks ühe 5kW tuuliku andmed: http://copower.ee/files/est_tooted_varu ... k%20H5.pdf
Ma ei ütle, et see võimatu on - kui oskad kuskilt fondist ajada välja toetuse, mis tuuliku kinni plekiks, siis miks mitte