Vesi põranda all

[Manchoa]

Alt tuulutusega põrand, pinnasel killustik, siis geotekstiil ja peal kergkruus. Õhuvahe enne aluspõrandat ca 20 cm. Täna avastasin, et (ilmselt pinnasest) on nii palju vett sisse tulnud, et killustiku peal on ca 10 cm vett ja kergkruus ujub nagu supi sees. Eelmisel aastal, kui sai taastama põrandaid hakatud, oli sama asi, kuid ajasin selle aukliku vundamendi kraesse (maakivist vundament oli suht hõre), nüüd aga on vundament korras.

Mida ette võtta ? Õnneks hetkel üks tuba "lahti" ja kahel vaid aluspõrand tehtud, ehk siis väga suur töö ei ole uuesti üles võtmine. Et maja asub keset õue (klassikaline vana talumaja), ei saa mingit suurt kraavi kah ümber maja teha ja kraavist ei oleks ka vett kusagile juhtida.

[rokikas]

Oletan et põrandaalune pinnas madalamal kui õuepinnas. Kipub väikseks tiigiks kiskuma kui rohkelt vett taevast alla sajab ning põhjavesi kõrgele tõuseb. Mul näiteks ajab hetkel ämmal salvkaev üle. Vett pinnases lihtsalt niivõrd palju.
Drenaaži väljaehitamine sind aitaks aga kui kuhugi juhtida ei ole siis kaasneb sellega ka ülepumpla. Eks ta üks tülikas ning mitte just kõige odavam lahendus ole.

[Küülaline]

Alt tuulutusega põrand, pinnasel killustik, siis geotekstiil ja peal kergkruus. Õhuvahe enne aluspõrandat ca 20 cm.

Ma ei saa võibolla õigesti aru, aga mis otstarve on geotekstiilil ja kergkruusal seal killustiku peal.

[Opa]

Olen rokikaga nõus, et drenaazist ilmselt pääsu pole. Samuti peaks põrandaalune pinnas vähemalt sama kõrge, veel parem kui kõrgem (ja tihedam) olema kui väljaspool vundamenti.

[Manchoa]

Olen rokikaga nõus, et drenaazist ilmselt pääsu pole. Samuti peaks põrandaalune pinnas vähemalt sama kõrge, veel parem kui kõrgem (ja tihedam) olema kui väljaspool vundamenti.

Pinnast paraku välisest kõrgemaks teha ei anna. Tegemist on vana talumajaga, mis seisab "nurgakividel". Vundamendi toetuskivid on lihtsalt pinnase peal, ehk siis vundament ei ole pinnasest oluliselt allapoole. Kui seest pinnas välimisega võrdseks tõsta, oleks pinnas vastu põrandat.

[Opa]

Siis drenaaz ja pisut pinnasekoorimist väljaspoolt:)

[Manchoa]

aGa kas sellisest asjast oleks mingit tolku, kui tassiks veel lisaks killustikku, mis jääb kõrgemale kui praegune veepiir ? siis ei oleks otseslt järve põranda all ja geo hoiaks ülespooletulevaniiskuse kinni. Õhuvahe jääkskülloliliselt väiksem, aga õnneks ikka jääks....

[Manchoa]

või võtaks kätte ja valaks mingi kihi betooni hoopis aluspinnasele ? Niiske oleks küll, aga mitte järv.

[Opa]

Kardan, et see oleks "vihma käest räästa alla" lahendus. Geo ei pea kõike niiskust kinni ja kruus ei takista veel maja alla tulemist. Samas see 20 cm mis sul praegu tuulutusvahe on, on ka juba alla soovitusliku. Soomekeelsetes juhendites nimetatakse seda tuulutusvahet "ryöminatila" mis sisuliselt peaks tähendama seda, et inimene mahub sinna alla vajadusel roomama, et põranda olukorda altpoolt kontrollida/parandada. Pigem peaksid ikka vaatama, kuidas see vesi kõik majast eemale juhtida.

[jan]

Geotekstiil ei peagi vett kinni pidama vaid takistama kihtide segunemist või taimestiku juurte läbikasvu. Pigem on hea veeläbilaskvus geotekstiili oluline omadus.

[Küülaline]

...tassiks veel lisaks killustikku, mis jääb kõrgemale kui praegune veepiir...
...võtaks kätte ja valaks mingi kihi betooni hoopis aluspinnasele...

...siis kataks selle korraliku hüdroisolatsiooniga, paneks vahtplastist soojustuse ja valaks selle peale betoonplaadi.

[cartman]

Vanadele puumajadele, mille vundament on laotud, umbmääraselt, maakividest ei kannata korraliku betoon plaati, põrandaks, valada.

[Külaline]

Vanadele puumajadele, mille vundament on laotud, umbmääraselt, maakividest ei kannata korraliku betoon plaati, põrandaks, valada.

Miks?

[cartman]

Tavaliselt ulatuvad need ebamäärased vundamendid suht palju hoone sisse ja kui valada põrand siis jääb palgi aj põrand avahele suur tyhimik. Mina ise põrandat kivide otsa ei tõstaks, vaid valaks kivide vahele(kui muidugi on nii). Kui kivi jääb plaadi alla siis võib kylm seda kergitada. jne

[Manchoa]

betoonpõrandat talumajja ei sooviks eales. Mõtlesin, et valaks pinnasele teatud kihi betoonist, mis ei laseks veel alt pinnasest üles tulla, aga põrand ise jääks ikka õhuvahega ja "postide otsas"

[vuuk]

Kuivendussüsteemid, mis omal ajal maapiirkondadesse ehitati, on amortiseerunud. Tänapäeval koos urbamiseerumisega ja põllumajanduspiirkondade kokkutõmbumisega kuivendussüsteemidesse ei investeerita. Toimub üldine Eestimaa soostumine. Ühest küljest on see tore - ürgne loodus naaseb maale.
Aga sellega kaasnevad paraku seal elavatel inimesed probleemid.
Arvan, et teemaalgataja talumaja põrandaalune ka otseselt või kaudselt sellega seotud.
Kui soostumine on üldine, siis rohtu selle vastu leida on suht kulukas, sest ülesmäge drenaaziga vett juhtida pole võimalik.
Aga see selleks.
Panin oma kodulehele natuke üldist teoreetilist laadi infot ka siin teemas seonduvaga. http://www.vuuk.ee/porand.html

Ehk on edasiste otsuste tegemisel mõningaseks abiks.
Arvan et siinse arutelu käigus avaldatud arvamused ja meetmed küll probleemi ei lahenda.
Tuleks kõigepealt mõtelda ühendatud anumate seaduse peale. Edasi, mis on toimiv hüdroisolatsioon. Ka tihe betoonsein või põrand ei takista täielikult survelise vee pääsu.

[Manchoa]

ehk siis näen antud juhul ainsa võimalusena tassida pinnas sisse tagasi, täita põrandate alus sellega kuni veepiirini ja veidi rohkem ja korralikult kinni tampida. Või mis ?

Kuivenduskraav on meil olemas, aga hoonest kaugel. Kraavini on üle õue linnulennult vast kusagil paarsada meetrit.
Ülejäänud kolmest küljest ümbritsevad krunti põllud. Neil kuivenduskraav olemas, kuid välimisel küljel maja poolyt võttes.

[vuuk]

Esimeses postituses ütlesite, et põrandaaluse ruumi kõrgus vaid 20 cm. Seda on juba praegu alla normi, et piisav tuulutus saaks toimida. Lisaks liigniiskus.
Vesi tuleks ära juhtida ja põrandaaluse ruumi kõrgust pigem suurendada.

[onuremus]

endal kuivenduskraav kiviga visata aga ikka üritab , ehk saab kuidagi odavamalt ,Ega asjata öelda - koonerdamine pole kokkuhoid

[Manchoa]

endal kuivenduskraav kiviga visata aga ikka üritab , ehk saab kuidagi odavamalt ,Ega asjata öelda - koonerdamine pole kokkuhoid

ei otsi odavamat. Aga kuidas ma saan selle "äravoolu" piisava kallakuga sinna teha ja teiseks mil moel ? ei hakka ku risti üle hoovi ja sõidutee kraavi tegema. Järelikult peaks asi olema torudega lahendatud, aga kuidas. Mil moel majs seespool, kui suured peaksid olema torud, kui sügavalt ja mis kallakuga jne....

[rokikas]

http://www.ehitus.ee/et/article/206/
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=365
http://www.prosanteh.ee/soovitused/s_drenaaz.html
http://www.ehitusuudised.ee/?Publicatio ... d5&ref=rss
Soomekeelne
http://www.uponor.fi/~/media/Files/Upon ... _2011.ashx
http://www.sisailmayhdistys.fi/portal/t ... /salaojat/

[vuuk]

Proovi pärast võib kaevata labidaga maja lähedale kuivema koha peale augu. Kui sellesse läbi maapinna vesi kiiresti sisse tuleb ja jääb püsima põrandaaluse veega samale tasapinnale, siis ei aita muud kui drenaaž.
Kui mitte, siis võib abi edasise põrandaaluse uputuse vastu saada katuse räästarennidest (vihmavesüsteemist) ja pinnase kallete muutmisest majast eemale. Ehk sademete ja lumesulamise vee eemalejuhtimisest.

[Manchoa]

vuuk - tänud.

[nipernaadi]

Olen ka sama probleemiga hädas olnud. Maamaja põrandatate vahetamise käigus selgus kurb tõsiasi, et vähegi suurema vihmahoo korral oli poole maja all korralik vesi sees. Tegemist savipinnasel asuva jõeäärse majaga e. maa sisse midagi praktiliselt ei imbu. Pole siis ime, et just sellel majapoolel, kus vesi tihti all käis ka vanad põrandatalad tükimaad kehvemas seisus olid, kui maja teises pooles. Probleem oli tekkinud ilmselt pikema aja vältel - võrkaia äärde kogunenud huumusekiht muutis aastatega natuke pinnasekallet maja poole, vanad vihmaveesüsteemid oli lagunenud ja vesi voolas katuselt otse vundamendi kõrvale jms. Hiljem kaevamistööde käigus avastasin, et kõige suurema põntsu oli ilmselt pannud see, et maja ees olevast kaeavu juurest kuni tuulekojani oli kunagi ammustel aegadel valatud plaatidest tee tehtud - s.t alt pinnas eemaldatud, kiviprahi ja kruusaga täidetud ning 10cm paksused plaadi peale valatud. Savipinnases tähendab see taevast allasadavale veele kiirteed otse maja vundamendi poole ja sealt edasi maja alla Ja, nagu siina paljud komenteerijad juba on maininud, ega siin palju muid lahendusi polegi, kui maja tuleb drenaažiga ära kaitsta. Tegin samuti, tõmbasin maja eest drenaaži läbi ja juhtisin vee lõpuks kogumistoruga kraavi. Ka korraliku vihmaveesüsteemi paigaldasin ja juhtisin selle vee ka kogumistoru kaudu samasse kraavi, kuhu drenaažist tuleva vee. Vihmavee ärajuhtimise torule kraavi kaevates avastasin ehmatusega, et vundament muutus nagu purskkaevuks - nii nagu pinnase vundamendi äärest eemaldasin hakkas vundamendi ümbrusesse kogunenud vesi rõõmsalt sulisedes ära voolama. Drenaaži enda tegin lihtsa - ca 70 cm sügavune kraav sisse 30cm laiuse kopaga, drenaažitoru põhja, siis killustik peale, geotekstiil ja 15-20 cm pinnast tagasi. Paar aastat olen nüüd juba sellest põrandaaluse vee probleemist vaba - ehk toimib ka edasi.

[nipernaadi]

Kui ma nüüd ikka täpsemalt meenutan, siis drenaaži tegin nii et kraavi põhja laotasin kausina geotekstiili, sinna sisse drenaažitoru ja killustik, keerasin geotekstiili pealt üle killustiku ja pinnas peale. See peaks ära hoidma drenaaži ummistumise - loodetavasti