Sadevee ärajuhtimine

[toomassuvi]

Ei oska kuidagi lahendada katuselt tuleva vihmavee ärajuhtimise probleemi. Nimelt tulevane maja asukohaga Muugal, kuhu ei ole rajatud sadevete trasse. Tänava ääres on küll kuivenduskraav, aga see on nii madal, et kui paneksin maja juurest tuleva toru ainult paarkümmend sentimeetrit maa sisse ja minimaalse kaldega, siis kraavini jõudes oleks ta praktiliselt kraavi põhjas. Ja kraavis puudub ka korralik vool, sest paar krunti allapoole on truup sisse vajunud ja kraav üldse selline poolest saati kinnine. Krundil on küll kaev, aga kevadel krunti ostes oli veetaseme ja maapinna vahe umbes kuuskümmend sentimeetrit, seega sinna ei saa ka vist lasta, isegi kui toru panna päris maapinna lähedale, tugevamate vihmadega võib vast kaev ``täis`` saada? Kõrge põhjavee tõttu ei saa vist ka infiltratsioonisüsteemi kasutada. Andke palun nõu, mida teha.

Toomas.

[Külaline]

Tulevane maja: tulevased tehnilised tingimused maja ehitamiseks kov-st, seal ka siis kirjas, mida sadeveega teha.

[toomassuvi]

Tehnilistes tingimustes ja projektis kirjas, et immutatakse pinnasesse. Tahaks paremat lahendust.

[Kalvis]

Ainus alternatiiv on krundiga külgnev kraav

[Toomas Suvi]

Ok. Aga kui kraavi veetase hakkab ulatuma toruni, siis tekkib vastupidine vool. Kas mingisugust tagasivoolu klappi on olemas, et seda takistada?

[vtl]

Ok. Aga kui kraavi veetase hakkab ulatuma toruni, siis tekkib vastupidine vool. Kas mingisugust tagasivoolu klappi on olemas, et seda takistada?

Tagasilöögiklappe kanalisatsioonile on olemas küll, aga sellest ei ole sulle suurt tolku, kuna enne klappi hakkab vesi ikkagi kogunema ja üle ujutama.

Ainus toimiv lahendus on teha oma lokaalne kogumiskaev, mis on sügavamal ja seda siis ülepumpamisega kraavi tühjendada.

[rokikas]

... kui sealt kraavist ikka vesi ära jookseb.
Tegelikult võib juhtuda et polegi suurt midagi teha. Kui ikka vett pole kuhugi juhtida siis ikka ei ole ja ongi kõik. Ennem kui äravoolukraavid korda ei tehta ka mure ei lahene.

[Küülaline]

Miks sa üldse arvad, et vihmavesi mingeid probleeme tekitab. Mul on ka Muugal maja ja ei saa küll aru, et vett hirmsasti kuhugi juhtida vaja oleks. Pärast vihma on maa varsti kuiv.

[aero]

Mis siin ikka arvata. Praegu peaks olema üks aasta märjemaid aegu. Nädal otsa sadanud. Mine vaata, kui märg seal on. Vaata naabrite omad ka üle. Äkki pole hullu midagi.

Kui naaberkrundid on tühjad või seal on vanad suvilad, mille asemele on lähitulevikus uusi maju oodata, siis tasub mõelda kas on võimalik sinu krunti pisut tõsta. Tüüpilisel ~1000 m2 krundil peaks palju abi olema kui tõstad majale lähimad ~200 m2 näiteks paarkümmend cm kõrgemale. See teeb 40 m3 täidet.

[Kalvis]

siis tasub mõelda kas on võimalik sinu krunti pisut tõsta

Ettepanek on küll ahvatlev kuid hiljaaegu üllatas mind äkki ühe maamõõtja sattumine krundile. Naaber olevat kaevanud KOV-i et ma olla krundil pinnast tõstnud. Kuna seda teinud polnud siis oli suva sest maamõõtjast ja õige pea selguski, et eksis tänavaga. Kuid kuna põik ja põhitänav lähestikku siis läksingi kaema õiget aadressi. Seal oli vana onn pikali lükatud ja uus asemele ning otse loomulikult oli "õige" krunt sedasi ka pinnast tõstnud. Rääkisin seda nalja tutvusringkonda ning sain tagasisidena vastuse - nimelt ei tohi oma krundi pinnast tõsta, selleks vaja KOV ja naabrite luba. Nüüd oligi selge, miks telliti maamõõtja. Ka väitis tagasiside, et niimoodi oma vihmavete suunamine naaberkrundile on lubamatu.

[Külaline]

Kalvis räägib õiget juttu. Lisaks ... kuhu sa seda vett ikka immutad, kui 60cm "vaba ruumi".

August on küll statistika kohaselt vihmaseim kuu aastas aga lisaks uuriks ma ka kevadist veeseisu: maapind veel külmanud ja päike juba pealt sulatab, kuhu see lumesulavesi ära mahub?

[Külaline]

Projekti kohaselt võin maja ümber maad tõsta 15 cm. Praeguste vihmaste ilmadega on maapind väga märg ja veetase kaevus kolmkümmend cm allpool maapinda, seega jääb kaevu teema ära. Üritan siis suunata vee kraavi. Parem ikka kui otse vundamendi alla kõik vesi lasta.
Aga kas üldse tohib toru paigaldada vaid paarkümmend cm maa sisse, kas varakevadel päikesega sulav lumevesi maasse jõudes ja külmudes toru ära ei lõhu? Millist toru oleks üldse mõistlik kasutada?

[Külaline]

... eks ikka külmab ja ka lõhub. Kas mitte poleks kaval uurida KOV, mis kes sellised tehnilised tingimused kokku keevitas, sest loodusseaduste kohaselt ülesannet täita pole võimalik. Hilisemalt lihtsam kindlustusega maid jagada.

[vtl]

Projekti kohaselt võin maja ümber maad tõsta 15 cm. Praeguste vihmaste ilmadega on maapind väga märg ja veetase kaevus kolmkümmend cm allpool maapinda, seega jääb kaevu teema ära. Üritan siis suunata vee kraavi.

Miks kaevu teema ära jääb? Kaevu läheb pump, mis vee kraavi pumpab ja veetase kaevus muudkui väheneb. Pinnas selle arvelt kuiveneb. Eeldus on siis see, et kraavist kohe kaevu tagasi ei imbu.

[Kalvis]

Kui ehituspoes vaatad siis on maasisestel torudel tugevusklass ja see ongi külmunud pinnases vastupidamiseks. See on siis juhtumil kui on vett kuhugi juhtida. Kui ei ole siis tegelikult toimib pinnasesse immutamine ikkagi kõige paremini ja odavamalt. Vaid sohu ehitatud põlluküladel on "probleemid"

[officer]

Kui ehituspoes vaatad siis on maasisestel torudel tugevusklass ....

Kas täpsustaksid?

[Kalvis]

Vaata on hallid torud mida ei või külmumise pärast maasisse panna (kui alla külmumispiiri paned ei juhtu midagi) ja vaata pruune torusi mida juba võib. Nad ongi tavaliselt sadevete toruna müügil. Poe müüja kindlasti täpsustab. Tegelt ka foorumis on siin seda varem kajastatud.

[officer]

TNX.
Asi põhimõtteliselt selge...aga neid pruune vist 70-100mm ei ole?
Kavatsen maja ümbert vihma vee kokku korjata ja praegu enam mitte kasutusel olevasse heitvee mahutisse saata, aga eriti sügavale ei viici kaevuda.

[Külaline]

Tsiteerides Kalvist: Kui ehituspoes vaatad siis on maasisestel torudel tugevusklass ja see ongi külmunud pinnases vastupidamiseks. See on siis juhtumil kui on vett kuhugi juhtida. Kui ei ole siis tegelikult toimib pinnasesse immutamine ikkagi kõige paremini ja odavamalt. Vaid sohu ehitatud põlluküladel on "probleemid"

Päris nii lihtsasti siiski toru ei valita, st materjali, seina jäikust, keemilist vastupidavust, jne. Nii mõnelgi juhul on peamiseks probleemiks rõngasjäikus ja seda annab arvutada, kui osata. Ise olen teinud triviaalseid arvutusi veevärkidele ja torutootja on mind aidanud mitmefunktsionaalse polünoomi arvutamisel just nende endi torudega (pisuke reklaam: KRah Pipes).

Mitte ainult sohu ehitatud "põlluküladel" pole probleem, ka Tln linnas Tuukri tänaval. Esimene asi eelvool ja selle võimsus, teise asjana kuidas see vesi eelvoolu jõuab. Mõistliku lahenduse korral saab hakkama ka ilma püsikuluta pumpamise elektri näol.

Kalvis: hall toru on vast PPja seda kasutatakse pigem sisetorustikes, see pruun on PVC ja kuni .. oli vist 250 on saadaval ka siledaseinaline, edasi siis aga juba kärg(sein). PVC kukkudes külmasmuutub kildueks, PP ei tee teist nägugi. PP on pinnases "vedel", so isevoolset kanalit pole eriti mõtet rajada (kui pole kärgsein muidugi).