Energiamärgis, U-arv, soojakaod, küttekulu jms

[ping]

... No nagu ülal mainisin, elektri mõttes on viimastel kuudel olnud ~2200kwh elektrikulu + ~3rm halli leppa.
Selle allika põhjal on kuiva halli lepa energiasisaldus umbes 700kwh/rm kohta:
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/35872

Ehk siis kokku ~4300kwh. Reaalsuses muidugi külmematel kuudel kulus rohkem, kui okt-nov, nii et vabalt võis nt jaanuaris kuluda ka 4rm, ehk kuni 5000kwh kuus.

Nii suurte numbrite juures peaksid kõigepealt mõne lahtisema peaga isikuga konsulteerima, et hoone hetke üldist seisukorda hinnata.

Arvestusi ja plaane peenhäälestuseks võib ju raha eest teha lõpmatult aga tavaliselt on esmased probleemid, teravama pilguga vaadates, silmaga nähtavad.

Nõustasin viimati ühte "värsket" majaomanikku, kes alles esimese talvekuu küttearvet (üle 6000kWh) nähes hakkas teemat tõsisemalt võtma ja ainult organisatoorseid vahendeid kasutades on järgnevate kuude energiakulu olnud ca 3000kWh.

[ping]

.... Arhitektiga pole energiatõhususe juures midagi peale hakata - kogemuste põhjal hindaks seda pigem segavaks teguriks

Kunstikoolis "ilusa maja" joonistamise oskuse omandanud isikult ei pruugi erilisi insenerioskusi oodata.

Olen suhelnud ka mitmekordselt haritud arhitektiga, kelle põhireklaamlause oli, et "Joonistan sulle niii ilusa maja".

[Urmas]

vsamma kirjutas

Siis ei võtaks max summas seda ilma tagatiseta laenu (20k) ning pigem hakkaks töötama selles suunas, et saada suuremat laenu (+ suuremat Kredexi toetust eeldusel, et 3-4-5a pärast veel seda ikka saab) ja samal ajal siis konsulteeriks spetsialistidega rahulikult, et hea suure pildi plaan paika panna.

Niipalju kui minu kogemused teavad, siis tavaliselt töövõtja hind millegipärast kallineb "automaatselt" Kredexi toetuse summa võrra ehk see toetus ei anna sulle mitte midagi. Selle efekti põhjust ei oska kommenteerida.

[Küülaline]

mitmekordselt haritud arhitektiga, kelle põhireklaamlause oli, et "Joonistan sulle niii ilusa maja"

Kas mulle jääb vale mulje, et sa suhtud üleolevalt ja pilkavalt arhitektidesse? Maja peabki lisaks tugevusele ka ilus olema. Tänapäeval on paraku selline spetsialiseerumine. Kindlasti õpetatakse arhitektidele ka konstruktsioone aga mõni on lihtsalt rohkem kunstnik kui teine.

[xxx111]

Arhitektuuri (ok - nimetame siis iluks) / konstruktsiooni optimaalsuse / energiatõhususe optimaalsuse jms vahel on paratamatult vastuolud...
Kompromiss on vajalik - muud moodi pole võimalik
Tähendab on küll võimalik aga pole mõistlik
Isiklikult olen mitmel korral lükanud tagasi objekti kus oli arhitektuur nö A ja O ja arhitekt keeldus kompromissidest ja isegi siis kui hoone tellija oli sellega nõus - viidates autoriõigustele
Minu nägemusel põhjendamatult ning objekti tellijale täiesti põhjendamatuid ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid tekitades...
Aga eks see oli tema õigus
Mis puutub arhitektide konstruktsiooniõppesse siis ma seda ei tea, kuid "välja paistab" natuke muud moodi
Esimeseks algatuseks võiks olla nt moodulsüsteemi / monteeritavate elementide puhul standardiseerimise / kordsuse jms "pähe tagumine"...

PS
Olen "sunniviisiliselt" projekteerinud monteeritavatest seinaelementidest eramu kus polnud ainsatki ühesugust paneeli...
Ja see, et tahetakse monteeritavatest elementidest oli teada algusest peale
Ma ei tea - minu arust arhitekti räige prohmakas

[ping]

mitmekordselt haritud arhitektiga, kelle põhireklaamlause oli, et "Joonistan sulle niii ilusa maja"

Kas mulle jääb vale mulje, et sa suhtud üleolevalt ja pilkavalt arhitektidesse? Maja peabki lisaks tugevusele ka ilus olema. Tänapäeval on paraku selline spetsialiseerumine. Kindlasti õpetatakse arhitektidele ka konstruktsioone aga mõni on lihtsalt rohkem kunstnik kui teine.

Ei sugugi ei pilka, vaid nendin tõsiasja ja vajadusel olen (isegi objekti nõupidamisel) arhitektidele julgenud väljatuua nende loomingu kitsaskohad, mis füüsikaga vastuollu lähevad.
Olen nii tööalaselt kui ka oma majade ehitamisel korduvalt erinevate arhitektidega kokkupuutunud ja vajadusel kui arusaamad kardinaalselt erinevad isegi lõpetanud koostööd ja otsinud järgmise.
See on lihtsalt tõsiasi, millega "algajad omamaja ehitajad" võiksid arvestada ning juba arhitektuurse projekteerimise faasis peaksid kaasama pädeva inseneri, kes mõistaks hoone konstruktsioone ja tehnosüsteeme.

Üheks heaks näiteks planeerimisveast on TalTehi Hooneautomaatika katsehoone tehnoruum, mis on nii tihedalt seadmeid täis laotud, et osa kilpe ripuvad keset tehnoruumi laes, sest seintele pole arvestatud piisavalt vajalikku (teenindus)ruumi.
https://www.google.com/maps/@59.3946028 ... 312!8i6656
See on päris laialt levinud, et "ilusasse hoonesse" ei pruugi kõik planeeritud tehnoseadmed hästi äramahtuma ja ehitaja peab tegelema jooksvalt omaloominguga. (tekkitavad pildid naljanurka.)
Sama teema on "ilusa märgise" või "rohelise tunde" pärast paigaldatud PV paneelidega mis tegelikult oma funktsiooni ei täida.

[Küülaline]

heaks näiteks planeerimisveast on TalTehi Hooneautomaatika katsehoone tehnoruum

Nojah, aga sellel hoonel ei ole ju iluga ja arhitektuuriga mingit pistmist.

[ping]

heaks näiteks planeerimisveast on TalTehi Hooneautomaatika katsehoone tehnoruum

Nojah, aga sellel hoonel ei ole ju iluga ja arhitektuuriga mingit pistmist.

Jah, puhas tehnoloogia ja ma mitte kuidagi ei usu, et selle hoone oleks diletandid projekteerinud.

Seepärast ongi see väga ehe ja eluline näide õppivatele spetsialistidele, et mis juhtub, kui kõikide aspektidega ei arvestata.

Mida suurem on komponentide kontsentratsioon ruumalaühiku kohta, seda keerulisem (kallim) on individuaaltellimusel head tulemust saavutada.

(Kui inimesel puudub muusikaline kuulmine, siis olenemata palganumbrist ei saa temast mitte kunagi viiulivirtuoosi.)

[Kalvis]

Mõningate äsja valmis ehitatud eramjadel, büroohoonetel on pea alati tüüpliin. Arhitektilt on saadud mingi eriti võika välimusega moeröögatus - maja on kas torupill, klaver või lihtsalt klots. Saadud "ime" tuleb nüüd ehitada ka sisu. Tüüpiliselt oli tellijal pappi maksta arhitektile miljoneid aga nüüd väristatakse kätt. Leitakse, et soojustus on liiga paks, ruumi jääb väheks - minimaalne soojustus. Ehitaja sosistas kõrva - see vähendab ehituskulu. Hilisemast lisakuludest on vakka. Reeglina on tehnoruumid liiga väikesed - kõikidele normidele vilistatakse - pannakse kilpe lakke jne. Siis selgub, et veetorusi, kommunikatsioone ei saa vedada - pole arhitekt kohta ette nähtud - riputatakse kõigile nähtavaks lakke. Tegelikkuses oleks natuke hoone suuremaks saanud teha aga nüüd on hilja - arhitekti kavand mõõte muuta ei luba...
Aasta peale valmimist tahab tellija hoone küttekulusi alla viia. Paraku on tegu nüüd pea ilmvõimatu ülesandega - soojustust lisada ei saa või on überkallis. Ventilatsioon on totaalselt valesti ehitatud - kõik tuleb välja vahetada ja kaks korda kallimaga asendda. soojuspumba lisamiseks tuleks asfaltkattega parkla uuesti ülesvõtta, küttetorud paigaldada ja uus kate. Kõik on überkallis. Kui projekteerimise hetkel oleks kasvõi grammi jagu mõistust olnud siis saaks palju parema lahenduse kohe ilma kulukate lisakukudeta.... Koonerdamine pole kokkuhoid.

[vsamma]

@ vsamma

Pikk (ja üks ja seesama) jutt kogu aeg...
Sõnastasid eesmärgi:

...eesmärk on tuvastada majas probleemsed kohad ning saada kirja vajalike tööde nimekiri ning järjekord...

Mis põhjusel nt EE energiaaudit seda eesmärki ei täida?
Arhitektiga pole energiatõhususe juures midagi peale hakata - kogemuste põhjal hindaks seda pigem segavaks teguriks

@xxx111 saan aru, et see jutt siin läheb pikale ja on juba palju kordust, kuid ega ausalt öeldes ma siinse info pealt ka midagi selgemaks enda jaoks saanud ei ole.

Alustame siis tagantpoolt:

1. Arhitekti soovitas lihtsalt üks inimene, kellega suhtlesin. Ta soovitas seda sellest aspektist, et 1) viia projekti sisse muudatused, mis juba on tehtud; 2) aidata planeerida ehituslikke muudatusi, mida meie sooviksime tulevikus sisse viia (ruume ümber muuta vms); 3) digitaliseerida projekt.
Need aspektid muidugi energiatõhususega otseselt seotud ei ole, aga täisrekonstruktsiooni mõttes tundus mõistlik soovitus. Või kes teine saaks projekti digitaliseerida ja kaasajastada?
Eile näiteks soovitati otsida projekteerijat, kes teeks rekonstruktsiooni projekti.

2. Energiaaudit kindlasti oleks vajalik/kasulik antud olukorras, aga ka mitte väga odav. EE teenus läheks maksma mulle ~750€ ja nagu ma aru saan, siis seal termokaameraga pildistamist sees pole. Termoülevaatus on neil eraldi teenus, mis algab eramutele 200€-st. Samas, https://termokaamera.ee/termograafia-termopildistamine/ toob oma teenuse nimekirjas välja osad samad punktid, sh "Planeerida parandustöid ja dokumenteerida ehituskvaliteedi" ja hind jäi ka ~200€ kanti. Energiaaudit on kindlasti põhjalikum teenus, kuid kõikide muude kulude juures tahan 110% kindel olla, et saan sealt selle raha eest piisavat väärtust võrreldes palju odavama termograafiaga praegusel hetkel. Pean oma kulutusi prioritiseerima ja kui praegu on valik ~750€ auditi peale või küttepuude peale, pean viimase valiku valima Aga termograafiat tuleks jälle kohe teha, kuni veel külmad ilmad püsivad. Ja see on jällegi teema, kus olen saanud kahetisi soovitusi, osad ütlevad, et termograafiast piisab, Sina näiteks ütled, et peaks ära tegema energiaauditi. Veel hullem, kui mõlemaid eraldi vaja.

3.

Nii suurte numbrite juures peaksid kõigepealt mõne lahtisema peaga isikuga konsulteerima, et hoone hetke üldist seisukorda hinnata.

Nõustasin viimati ühte "värsket" majaomanikku, kes alles esimese talvekuu küttearvet (üle 6000kWh) nähes hakkas teemat tõsisemalt võtma ja ainult organisatoorseid vahendeid kasutades on järgnevate kuude energiakulu olnud ca 3000kWh.

Seda ma siin teada soovingi, et kes need "konsultandid" või "lahtisema peaga isikud on", kes mind aidata võiks? Energiaauditiga nt võin tõesti teada saada energiakadude lahendamiseks vajalikud tööd, kuid ma tahan kedagi, kes käiks ka koha peal, tutvuks objektiga ning suudaks siis aidata kokku panna plaani kõigepealt soojustuse/küttesüsteemiga seotud vajalikeks töödeks, aga ka kõikideks muudeks remondi/ehitustöödeks, mida suures pildis ära tahaks/oleks vaja teha ja siis aidata neid ellu ka viia. Kõik soovitavad mõelda suurt pilti ja mitte hakata tükkhaaval probleeme lahendama, aga keegi ei ütle, kust/kuidas seda alustada ja kelle poole pöörduda, kes aidata saaks.
Kas mõni siinne aktiivne vastaja on sobiva kvalifikatsiooniga ja tahab appi tulla? Või guugeldangi "lahtisema peaga isikuid" ja loodan parimat?

Samuti, mis need "organisatoorsed vahendid" on?



4.

Niipalju kui minu kogemused teavad, siis tavaliselt töövõtja hind millegipärast kallineb "automaatselt" Kredexi toetuse summa võrra ehk see toetus ei anna sulle mitte midagi. Selle efekti põhjust ei oska kommenteerida.

Olen ka sellest ohust kuulnud. Lootus on, et kui ma hinnapakkumiste küsimise hetkel seda ehitusfirmadele ei maini, siis nad ei tea sellest olukorrast. Muidugi kui ma neilt küsin poole töö pealt akti, et 50% töödest on tehtud, siis nad võivad ju tõesti aru saada. Ja kui ma sihin ikkagi 50% toetust, siis ma ei taha uskuda, et nii suurt hinnatõusu keegi poole töö pealt suudab kuidagi ära õigustada. Või mind võivad ju proovida petta, kui ma ehitusest suurt ei jaga, aga selleks tahaksingi kedagi asjatundjat, kes aitab mul tervet protsessi algusest lõpuni läbida




EDIT:
Praegu meenus ka see, et energiaauditi jaoks tahetakse vähemalt 1, ideaalis 3 aasta andmeid vee, elektri jms tarbimiste kohta. Mul on seda infot ainult ~5 kuu jagu. Isegi, kui saaksin eelmiselt omanikult pabereid, siis nad ei elanud siin sees 24/7, seega see info ei oleks täiesti täpne ega korrektne. Seega täis energiaaudit tunduks mõistlik teha aasta-kahe pärast, kui veel on vajadust, aga praegu tahaks lihtsalt teenust, kes teeks termokaameraga pildid, tuvastaks probleemsed kohad ja soovitaks ka parandusi

[xxx111]

@ vsamma

Ma ei oska muud öelda kui et loe Kalvise kommentaari...
KÕIK ASJAD LAHENDATAKSE (SOOVITUSLIKULT - loomulikult tellija otsus) ESMALT PABERIL JA MITU KORDA, ET SAADA OPTIMAALNE TULEMUS
Projekt so AR projekt / rek projekt jms lahendatakse KOOS energiatõhususega (energiaauditist tulenevate sisenditega)
Kui hindad, et see kõik on LIIGA KALLIS siis milleks siin "jurada"...
Tee nii nagu heaks arvad...

PS
Tehoruumide pind on ALATI liiga väike - see pind "ei müü"...
Kui eriosade insener annab vajaliku tehnoruumi / -ruumide pinna siis tellija (nt arendaja) hakkab seda kohe kärpima sest seda ei saa müüa...
Siin pole üheselt tegemist projekteerija "veaga" - projekteerija pannakse sundseisu
Jah - projekteerijal on lihtsalt võimalus "käed üles tõsta" ja öelda, et "mina selle jampsiga kaasa ei lähe"
Ja leitakse see kes läheb...

[ping]

... 1. Arhitekti soovitas lihtsalt üks inimene, kellega suhtlesin. Ta soovitas seda sellest aspektist, et 1) viia projekti sisse muudatused, mis juba on tehtud; 2) aidata planeerida ehituslikke muudatusi, mida meie sooviksime tulevikus sisse viia (ruume ümber muuta vms); 3) digitaliseerida projekt.
Need aspektid muidugi energiatõhususega otseselt seotud ei ole, aga täisrekonstruktsiooni mõttes tundus mõistlik soovitus. Või kes teine saaks projekti digitaliseerida ja kaasajastada?
Eile näiteks soovitati otsida projekteerijat, kes teeks rekonstruktsiooni projekti. ...

Kas maja müügilepingus oli ka hoone autorluse Intellektuaalse omandi omanikuvahetus sisse kirjutatud?

Kui tegu on eriprojektiga hoonega, siis on siin tegu veel Intellektuaalse Omandi Autorikaitsega ning ümberehitused peab kooskõlastama selle isikuga, kelle allkiri on praegu hoone projektil.

Ehk kooskõlastama hoone autoriõiguse omanikuga, kes ei pruugi olla sugugi koostööaldis ning nõuab moti tõstmiseks piisavat motivatsioonipaketti.

Kui rekonstrueerimine tehakse energiasäästu eesmärgil, siis ei saa need olla sugugi "mitte seotud energiatõhususega".

[vsamma]

KÕIK ASJAD LAHENDATAKSE (SOOVITUSLIKULT - loomulikult tellija otsus) ESMALT PABERIL JA MITU KORDA, ET SAADA OPTIMAALNE TULEMUS
Projekt so AR projekt / rek projekt jms lahendatakse KOOS energiatõhususega (energiaauditist tulenevate sisenditega)

Kõlab mõistlikult.
Eks ma olen pärast oma esimest postitust vahepeal omajagu targemaks saanud. Algul küsisin soovitusi energiaauditi/termograafia tegijate kohta, kuna arvasin, et see on esimene samm. Ja äkki ongi, aga sellest üksi ju paberil suure pildi optimaalse lahenduse leidmiseks ei piisa.

Seetõttu soovisingi teada, et mis on see esimene samm ja kes on see, kes aitaks suurt pilti kokku panna.
Ühesõnaga tundub, et pean otsima kedagi, kes aitaks rekonstrueerimise projekti teha ning kui nad ütlevad, et energiaaudit on vajalik sisend, siis muidugi, arusaadav, on vaja ära teha.

Aga nagu ütlesin, praeguste andmete pealt usaldusväärset tulemust ei saa ning kuna hetkel eelarvet pole, saab selle veidi edasi lükata.

Minu lootus muidugi on, et mingeid hädapärasemaid/odavamaid/kiiremaid soojustuse paranduse + sooja tekitamise (küttelahenduse) töid annab paralleelselt eraldi ja kiiremini teha, mis selle suure REK plaaniga otseselt vastuollu ei läheks.

Kas maja müügilepingus oli ka hoone autorluse Intellektuaalse omandi omanikuvahetus sisse kirjutatud?

Kui tegu on eriprojektiga hoonega, siis on siin tegu veel Intellektuaalse Omandi Autorikaitsega ning ümberehitused peab kooskõlastama selle isikuga, kelle allkiri on praegu hoone projektil.

Ehk kooskõlastama hoone autoriõiguse omanikuga, kes ei pruugi olla sugugi koostööaldis ning nõuab moti tõstmiseks piisavat motivatsioonipaketti.

Kui rekonstrueerimine tehakse energiasäästu eesmärgil, siis ei saa need olla sugugi "mitte seotud energiatõhususega".

Ei ole kindel, et oli, aga kirjutasin just projekteerijale, kelle nimi projektil kirjas on. Eks siis selgub.
Teoorias naljakas mõte, et oma majas ei tohiks mingeid muudatusi ellu viia. Aga mõistan seda olukorda.

Jah, ilmselgelt. See "mitte seotud energiatõhususega" jutt käis ainult selle osa kohta, et projekti uuendada selliseks, et ta kajastaks maja praegust seisu + oleksid digitaliseeritud kujul.

[ping]

Tasuta loetav:
https://pealinn.ee/2023/04/03/majade-re ... -summasid/

Euroopa Liit nõuab kõigi majade viimist kümne aastaga D-energiaklassini. Eestis on aga maja- või korteriomanikele kehtestatud majade soojustamisel ja energiaklassi saamisel karmimad nõuded kui Soomes. See viib inimeste taskutest soomlastega võrreldes märksa suuremaid summasid. Miks on Soomes odavam ehitada kui Eestis?

Taastuvtoormel põhinev kütus, puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett: Eestis 0,65; Soomes 0,5.
Tõhus kaugküte – Eestis 0,65; Soomes 0,5.
Elekter – Eestis 2,0; Soomes 1,2.
Päikese- või tuuleenergia juhul, kui majapidamine seda toodab: Eestis nagu tavaelekter ehk 2,0; Soomes võrdsustatud taastuvenergiaga ehk 0,5.
/quote]

[empir]

Keda julgete soovitada Tallinnas termopildi tegemiseks, kes ütleks kas kuskil on midagi eramu soojustuses viga. Remont praegu pooleli ja tundub õige aeg vigadeparanduseks(kui neid on).

[võhik]

ping - mõistlik artikkel. Tuleb hakata survestama valitsust, et kaalumistegurid ära muudetaks.
Elektri kaalumistegur võiks sõltuda näiteks selle riigi keskmisest taastuvelektri osakaalust?

Ja Kadrilt Brüsselis tuleb nõuda, et viidaks sisse kasutusala põhised kaalumistegurid.
Näiteks fossiilelektriga jahutuse kaalumistegur võiks olla 3 ?
Siis itaallased ei lebotaks enam vene või araabia gaasi otsas.

[xxx111]

Artiklis pole midagi uut
Aga mõistlikku pole siin midagi
Kui me räägime energiatõhususest selle mõttes siis ei puutu kaalumistegurid üldse asjasse
Hakkame rääkima nt "miskist CO2 tõhususest" siis teine asi (ja ka siis pole asi nii ühene)
Aga siis ongi tarbijal selge mida see märgis näitab - mitte see mula mida praegu aetakse

[võhik]

Aga kas meil täna on siis parallelselt kasutusel miskid kaks erinevat tõhusust ?
Loomulikult huvitab omanikku eeskätt rahaline kulu ehk tegelik füüsikaline energiakulu. Nõutakse aga märgist, ehk "CO2 tõhusust".

[xxx111]

Aga kas meil täna on siis parallelselt kasutusel miskid kaks erinevat tõhusust ?
Loomulikult huvitab omanikku eeskätt rahaline kulu ehk tegelik füüsikaline energiakulu. Nõutakse aga märgist, ehk "CO2 tõhusust".

Ei, meil on 1 tõhusus (eelkõige rõhutakse tähele) mis aga pole sisu poolest see mida reklaamitakse
So - "sisse peab vaatama" selleks, et saada aru ENERGIATÕHUSUSEST
Täht kogu asja juures on jamps

[ping]

Aga kas meil täna on siis parallelselt kasutusel miskid kaks erinevat tõhusust ?
Loomulikult huvitab omanikku eeskätt rahaline kulu ehk tegelik füüsikaline energiakulu. Nõutakse aga märgist, ehk "CO2 tõhusust".

Ei, meil on 1 tõhusus (eelkõige rõhutakse tähele) mis aga pole sisu poolest see mida reklaamitakse
So - "sisse peab vaatama" selleks, et saada aru ENERGIATÕHUSUSEST
Täht kogu asja juures on jamps

Täht on emotsioon, ja kinokülastaja valik on, et kui kalli pileti seansile ostab.

[xxx111]

Aga kas meil täna on siis parallelselt kasutusel miskid kaks erinevat tõhusust ?
Loomulikult huvitab omanikku eeskätt rahaline kulu ehk tegelik füüsikaline energiakulu. Nõutakse aga märgist, ehk "CO2 tõhusust".

Ei, meil on 1 tõhusus (eelkõige rõhutakse tähele) mis aga pole sisu poolest see mida reklaamitakse
So - "sisse peab vaatama" selleks, et saada aru ENERGIATÕHUSUSEST
Täht kogu asja juures on jamps

Täht on emotsioon, ja kinokülastaja valik on, et kui kalli pileti seansile ostab.

Kõik oleks korras kui tavatarbijale selliselt ka öeldaks...

[vuuk]

No need tähed on minu arvates head sellepärast, et nende abil saab lühidalt väljenduda ja maja omadusi iseloomustada. Loomulikult vaid need inimesed, kes oskavad nende tähtede taga ka vastavaid numbreid näha.

Hoonete energiatarbe ja energiatõhususe iseloomustamiseks võeti kunagi kasutusele energiatõhususe arv (ET), milles sisaldus hoone kütmisele, valgustusele ja elektriseadmete töös hoidmiseks kuluv energia kokku (kWh/m2a).
Energiatarbe alusel hakati liigitama hooneid klassidesse A, B, C, D, E, F ja G, millest ülevaade on alljärgnevas tabelis:

energiatõhususe klassid.jpg (29.25 KiB) Vaadatud 1890 korda

.
Eesti energiatõhususe nõuetest kaotati need tähed vististi kusagil 2007 aasta paiku.
Lisandusid energiakulule energiatulud, tulid kasutusele päikesepaneelid jne

[xxx111]

@ vuuk
Kogu jauramine siin selle ümber käibki, et TÄHE järgi mingeid järeldusi teha ei saa
Ja kuna TÄHT määratakse ETA või KEK järgi siis ei ole ka ETA või KEK adekvaatsed
Energiamärgisest iseenesest saab adekvaatsed andmed, see eeldab energiamärgise "lugemist"
Kuid lihtsalt TÄHTE, KEK-i või ETA-t vaadata on jura
Piltlikult - KEK 120 ei tähenda hoopistki seda, et hoone reaalne energiakulu oleks 120
Samuti ei saa kuidagi väita, et nt KEK 120 oleks ENERGIATÕHUSAM kui nt KEK 160 (kusjuures ei kWh ega EUR)
Ja siin ongi minu arust põhimõtteline viga (täpsemalt tahtlik eksitamine)

[alarpiirfeld]

Tere. Kogu jama hakkab sellest, et jaburduse loojad ei tunne füüsikaühikute süsteemi alusprintsiipe. Tuues kõverpeegli analoogi energiatähe ühikutest, siis võiks Tallinna-Tartu vaheline teepikkus sõltuda sellest kuidas ma selle teepikkuse läbin. Kui lähen autoga, siis on teepikkus 360 km, kui sõidan bussiga on 180 km, kui sõidan rattaga on 90 km ja kui hobusega, siis 45 km. Tundub vist jabur mõte! Aga täpselt analoogselt mõõdetakse Eestis energiaühikuid tähe saamisel. Kui kütan elektriga, siis 1 kWh=2 kWh , kui kütan tõhusalt ja kaugelt, siis 1 kWh=0,65 kWh. Kogu Eesti füüsikaõpetus on pööratud pea peale ja mitte ükski akadeemilise haridusega füüsik ei karju selliste "võrduste" peale!!! Lugupidamisega

[xxx111]

Ma väga tänan, et Hr Piirfeld võttis siinkohal sõna...
Olen aru saanud, et paljudele foorumi kasutajatele on Hr Piirfeldi sõnum väga oluline...

PS
Kuna kutse saamiseks / tõendamiseks jne on vaja käia erinevatel koolitustel, siis antud teemalistel koolitustel olen korduvalt sõna võtnud ja viidanud süsteemi (metoodika) "ajuvabadusele" - ja eriti erinevate "asjade" mittevõrreldavusele
Ja ega muud tarka pole kuulnud kui enam vähem seda, et "määruses on nii kirjas"

PPS
Minu soovitus on siin korduvalt olnud ja on jätkuvalt - vaadake tähest ja KEK-st ja ETA-st kauge kaarega mööda
Kui tahate andmeid energiatõhususe kohta siis võtke ette energiamärgise arvutused ja süüvige sinna