lagunevad plokid kivimaja all servas, mida on õige teha ?

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=4eI0C82 ... rrafuseInc.

Veel üks video, kuidas pragunev betoon on lasknud niiskusel liikuda armatuurini, selle roostetama pannud ning roostetav armatuur lööb betoonist tükid välja. Ehk siis pole ainult külm see, mis kurja teeb.

[ping]

Kui juba kino vaatamiseks läks, siis siin videos vahetatakse suht noore maja all vundament välja.
https://www.youtube.com/watch?v=_UT_GuA ... hFundament
Loodab, et nii hull olukord veel ei ole.

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=zXn7zLx ... uckMasonry

Siin videos on näha, kuidas sokkel kohati juba päris tuhaks pudenenud. Käepäraste vahenditega, põllukivid jms, saab ära paigatud.

All on ka üks hea kommentaar:

Just keep it simple, "not gonna make a big deal out of it". I think people (including me) could use this advise in other areas of their life.

[xxx111]

Tõeline "kino"...
Tragikomöödia...

[pehmo]

Jällegi tekib minul sellise lappimise peale küsimus, kui hea see on? Sest kunagi algselt koos armatuuriga betooni valades moodustab see tugeva terviku.
Samas hiljem sedasi lappides ta ei seo ju seda kõike enam endisel viisil kokku?

Minu maja seinas armatuuri pole neis lagunevates plokkides, ainult tõstekonksud, vähemalt mina lõhkudes armatuurini ei jõudnud.

[xxx111]

@ pehmo

Sa oled "õigel teel"... ("lappimine")

PS
Kuna need vundamendiplokid töötavad peaasjalikult survele siis seal armatuuri pole vaja
Jah - pinnasesurve tekitab ka paindemomendi aga seda "tasakaalustab" vertikaaljõud
Mida suurem vertikaaljõud seda "väiksemat" armatuuri sama paindemomendi juures on vaja (või pole üldse vaja)
Ja ilma armatuurita nad tehaksegi

[pehmo]

Seda ma muidugi ei tea, mis seisus on plokid maa sees.

[vuuk]

Mõnikord nähakse tonti seal, kus seda ei ole.
40 cm laiune betoonplokkidest vundament (isegi kui on kohati veidi lagunenud) on kindlasti mitmeid kordi tugevam kui tänapäevaste majade Fibo plokkidest vundamendid, mille laius on projektides sageli vaid 200 mm.
Fibo 3 ploki survetugevus on 3 mPa. Oletan, et betoonist vundamendiplokkide tüüpiline survetugevus on vähemalt kusagil 7 korda rohkem. Lisaks annab vundamendile tugevust selle laius ja kõrgus.
Eespool oli juttu, et maja on soojustatud seest poolt. Kivimaju seestpoolt ei soojustata, sest see soodustab kivimaterjali läbikülmumist ja seega ka kiiremini lagunemist.
Nagu eespool ütlesin, aitaks maja kauemale kestvusele kaasa väljast soojustamine ja seda kaitsev viimistluskiht.
Niiskus, sh kondenseerumine betoonil ilma selle külmumiseta ei ole küll koll, mida peaks kartma.
Liigniiskus eluruumides ja puitkonstruktsioonides on ebasoovitav. Selleks paigaldataksegi õigesti ehitamise korral õigesse kohta horisontaalne hüdroisolatsioon (mitte HÜDRO), et maapinna niiskus kapillaarjõu mõjul ülemistesse konstruktsioonidesse ei jõuaks.

[xxx111]

"Tugevus" on üks teema / teine teema on "kasutuotstarbele" vastavad materjalid / nende kasutamine ja tarind tervikuna...

PS
Ei saa aru sellest:

horisontaalne hüdroisolatsioon (mitte HÜDRO)

Hüdro on lühend hüdroisolatsioonist...

[Prill]

Vbl olla, et mitte segamini ajada nt "hüdroga", mida vannituppa plaatide alla mäkerdatakse. Hüdroisolatsioone mitmeid ja kui amatöör poes esimese kaasa haarab, et vundamenti hüdroisoleerida võib mööda panna..

[xxx111]

Just eespool mainitud:

"kasutuotstarbele" vastavad materjalid

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=3Omxc4O ... =PeterWard

Siin on üks hea näide, kuidas lubimördiga laotud kivisein laguneb, kui seda parandada tsementmördiga. Tsementmört ei hinga nii hästi, kui lubimört ja hoiab niiskust kinni. Kui tuleb külm, siis see niiskus paisub ja hakkabki kivi lõhkuma.

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=HrDjQXO ... =PeterWard

Siin on hea näide, kuidas tänapäevaste mittehingavate materjalidega - tsement, makro ja silikoon, ajalooline puitsõrestikehitis kiirelt pekki keeratakse.

[xxx111]

Kui räägitakse ehitusmaterjali "hingamisest" siis ükski sellele eelnev või järgnev kommetaar pole tõsiseltvõetav

[Küülaline]

Eks nad peavad selle all silmas mingisugust õhu läbilaskvust ilmselt?

[xxx111]

Kui mõeldakse õhu läbilaskvust siis kehtib sama jutt...
Ja just seepärast, et asjadest õieti aru saada tuleb neid nimetada õigete nimedega
Kui juba jutt käib "hingamisest" siis võib sinna ritta vabalt lisada juba ka "köhimise / aevastamise jms"

[Urmas]

Eks nad peavad selle all silmas mingisugust õhu läbilaskvust ilmselt?

Kuidas saab olla kaks teineteist välistavat mõistet ühes tootes, on minu jaoks veidi arusaamatu.

Vesialuseline täismatt silikoonemulsioonipõhine eriti hingav ja vett tõrjuv värv mineraalpindadele.

Vett tõrjub ehk vett sisse ei ima ja samal ajal eriti hingab? Lõõtsutab?
Tsitaadi allikas https://www.teknokolor.ee/toode/siloksa ... pindadele/

Üldjuhul jäävad need kõlavad "rohe" võimisiganes epiteedid minu tähelepanuta.

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=dascClE ... =PeterWard

Siin on hea video, kus on näha, kuidas ajaloolisele ehitisele on üritatud teha injektsioonmeetodil hüdrot, aga tolku pole sest essugi.

[tcumen]

Selle vee tõrjumise ja hingamise all peetakse silmas ilmselt kahte erinevat asja. Esimene on vedeliku läbilaskvus ja teine gaasilise olluse läbilaskvus. Vähemalt mina saan sest nii aru.

[xxx111]

Ja miks ei võiks siis kasutada nt termineid veeimavus / vee läbilaskvus / veeauru läbilaskvus / difusioon
Ja koos vastavate numbritega
Mitte aga mingi umbmääraselt jabur "hingamine / köhimine / aevastamine"

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=Omsspf7 ... =PeterWard

Siin on hea video, kuidas tänapäevane mittehingav värv ja tsementmördiga ülevuukimine lammutab ajaloolist kivimaja.

[vuuk]

...
PS
Ei saa aru sellest:

horisontaalne hüdroisolatsioon (mitte HÜDRO)

Hüdro on lühend hüdroisolatsioonist...

Võõrsõna "hüdro" tähendab meie kohalikus keeles vesi, vedelik.
Võõrsõna "hüdroisolatsioon" on vee tõke või kokkukirjutatuna veetõke.
Sisuliselt on need sõnad täiesti vastandid ja kasutades HÜDROT lühendina ei näita see küll inseneri kõrget pädevust ja minule on kentsakas lugeda. Kui mõni suvaline töömees niimoodi väljenduks, eriti ehitusalases foorumis, siis ma saaks veel aru.
Selles kontekstis lühendina kasutades on pigem ka eksitav ja lisaks kuulub samasse kategooriasse nagu tuntud väljend "hingamine".

...
Ja just seepärast, et asjadest õieti aru saada tuleb neid nimetada õigete nimedega
...

Siin Sa lähed paraku ise oma tarkusega vastuollu. Ühes kohas manitsed kaasfoorumlasi nimetama õigete nimedega, teises kohas astud ämbrisse maakeeli HÜDRO-lühendiga.
See HÜDRO kõlbab lühendiks pigem ükskõik millisele muule sõnale, näiteks hüdroenergia, hüdropump, hüdrovoolik, hüdrodünaamika, hüdropress, hüdrotõstuk.... . kõige vähem sobiks aga lühendiks sõnale hüdroisolatsioon, kuna on vastand.
Hüdroisolatsiooni lühendina on kasutusel HI, levinud ka ehitusprojektides.
Tunnistan, olen samuti mõnikord "astunud ämbrisse", kasutanud maakeelseid väljendeid, aga no mis mina - ma ju kuulun rohkem lihtsurelike kilda, kes ei ole tase 7.

[vuuk]

https://www.youtube.com/watch?v=3Omxc4O ... =PeterWard

Siin on üks hea näide, kuidas lubimördiga laotud kivisein laguneb, kui seda parandada tsementmördiga. Tsementmört ei hinga nii hästi, kui lubimört ja hoiab niiskust kinni. Kui tuleb külm, siis see niiskus paisub ja hakkabki kivi lõhkuma.

Kusjuures olen ka kõrgkooli õppejõu suust samasuguseid väiteid kuulnud. Ja ikkagi, kuna ma tavatsen paralleelselt ka oma peaga mõtelda, siis tekib mul sellise väite osas kahtlusi. Väitele peab olema ka tõestus.
Miks mitte ei või olla hoopis nii, et pehmele, pudedale alusmaterjalile peale kantud tugev mört kukub ära sellepärast, et pude mört ei suuda seda enese küljes hoida. Raskusjõud, tuulekoormus, mis iganes. Kui seda pudeda lubimördi küljest ära tulnud tugeva mördi tükki lähemalt uurida, siis on selgelt näha, et keti nõrgem lüli on nõrk mört.
Tsementmört ei "hinga" hästi (difusioonitakistus suurem), väidetavalt jäävat selle tulemusel selle taha niiskus kinni, paisub ja lükkavat tugeva mördi lahti. Aga miks niiskuse osakeste paisumine ei toimu lihtsalt nõrga lubimördi suunas. Väidetavalt see on elastne ja sel juhul peaks ju võimaldama vähest deformeerumist.
Ma arvan, et pudeda materjali külge lihtsalt pole võimalik kohtkindlalt midagi ankurdada ja see on põhjus, miks sealt igasugune materjal tahab aja jooksul ära kukkuda. Kui seda pudedat krohvi eelnevalt mingi ainega saaks tugevdada ja tekitada ühtlasi parem nake, ei siis kukuks see tsementkrohv sealt kusagile.
Aga sellegi poolest pooldan lagunenud lubimördiga laotud müüride parandamisel võimalikult algupäraste materjalide kasutamist.
Üheks kurjajuureks vanade müüride mörtide sees on saviollus või saviliiv. Vihmast või õhuniiskusest niiskunud savi paisub külmudes palju, sulades muutub tagasi pehmeks ja vat see niiskumise, külmumise sulamise protsess toimib tungrauana, lükates aja jooksul ka näiteks lubikrohvi enda küljest minema. Nähtud.

[Äärenurk]

Kas saan õigesti aru, et T25 viidatud arhitektuuriala õppejõud seab kahtluse alla kapillaarjõud või väidab, et neid ainult Hollandis ei ole?

[Äärenurk]

Eks nad peavad selle all silmas mingisugust õhu läbilaskvust ilmselt?

Kuidas saab olla kaks teineteist välistavat mõistet ühes tootes, on minu jaoks veidi arusaamatu.

Vesialuseline täismatt silikoonemulsioonipõhine eriti hingav ja vett tõrjuv värv mineraalpindadele.

Vett tõrjub ehk vett sisse ei ima ja samal ajal eriti hingab? Lõõtsutab?
Tsitaadi allikas https://www.teknokolor.ee/toode/siloksa ... pindadele/

Siiski võimalik, isegi ühte sellist katset näinud. Küsimus on ilmselt molekuli suuruses. Matkajoped ju ka vihma sisse ei lase, aga veeauru välja lasevad.