Pehme ja niiske pinnas

[mehitus]

Tere!

Kaalun 2-korruselise elementmaja ehitamiseks krunti, kus pinnas on kõrvalolevatest teedest ja kruntidest ligi meetri jagu madalamal ning üsna soine.

Krundi kahel küljel on ~0.5m sügavune kraav ja geoloogilise uuringu järgi on pinnaveetase ainult ~0.3m sügavusel (sinine joon puuraugu profiilil). Müüja küll arvas, et täiskeldriga lintvundament võiks olla teostatav, aga see ei tundu väga mõistlik...

Minu mõtted seni:
* majaümbruse tõstmiseks naabrusega samale tasemele peaks tooma mõnisada tonni täitepinnast
* siiski peaks vist pigem leppima plaatvundamendiga?
* või kas tõesti oleks lintvundament võimalik, kui nt veel 0.85m läbi ülemise kahe kihi kaevata?

Igasugused kogemused/kommentaarid/jms on teretulnud!

[aero]

Kaalun 2-korruselise elementmaja ehitamiseks krunti, kus pinnas on kõrvalolevatest teedest ja kruntidest ligi meetri jagu madalamal ning üsna soine.

Krundi kahel küljel on ~0.5m sügavune kraav ja geoloogilise uuringu järgi on pinnaveetase ainult ~0.3m sügavusel (sinine joon puuraugu profiilil). Müüja küll arvas, et täiskeldriga lintvundament võiks olla teostatav, aga see ei tundu väga mõistlik...

Loomulikult on teostatav. See, et sul edaspidi keldris vesi lainetab, ei ole enam müüja mure. Vundamendi osas ei oska muud nõu anda kui et plaat on lollikindlam. Aga sõltumata vundamendist ei tahaks mina sellisele krundile ehitada ega seal elada, ilma maapinda mõistlikule tasemele täitmata. Niiske ja soine = sääsekasvandus, kallim tee-ehitus jne Kõik täitmisega seotud kulud ja vajalike mehhanismidega savis madistamise kulud peaksid julgelt krundi ostuhinnale otsa panema. Koos varuteguriga! Kuiva täiskeldrit saab ikka teha aga tasub välja uurida, mis see maksma läheb. Ja jälle varuteguriga läbi korrutada.

[kunn24]

Ma pigem küsin, kas krundid on otsa saanud, et peab läbi ussi emmi hakkama sohu (35 cm turvast ja pinnasevesi selle all) ehitama? Ütle sellele müüjale, et hoidku oma soo jõhvikate jaoks ja vali järgmine.
Väidetava kliimasoojenemisega seoses on paduvihmade tõenäosus suurenenud ja peab arvestama ka kuni 300 mm löökkoormusega sademetega järjest. Nii, et kui tõesti sinna ehitad, tee nii, et vesi minema ei vii ja varu ka paat.

[Kalvis]

Küsijale. Turvas on kõige viletsama kandevõimega pinnas. Isegi plaatvundamendiga maja puhul tuleks teha vundamendile kandevõime arvutus ja maja nii kerge kui võimalik, st. kahekordne maja võib kergesti teostamatu olla.
Kui vesi on juba 30 cm sügavuses siis keldrit rajada ei saa.
Normaalne inimene ei raja sohu või üleuputusaladele maja. Jah, osavad kinnisvaramüüjad suudavad ullikesi eksitada ja mitte ainult Lollidemaa vaid ka tuntud linnade läheduses lähevad sellised krundid kaubaks nagu soojad võileivad. Ei osteta põrsast kotis vaid õige inimene enne ostu tutvub krundiga.

Turbapinnasel on 2 võimalikku vundamendi lahendust
a) plaatvundament kergele majale
b) vaivundament taotanu kuni kandva paekihini ja selle otsa ehitatakse baba-jaga stiilis maja (sel juhul kandevõime piirangut pole).

[vuuk]

...
Kui vesi on juba 30 cm sügavuses siis keldrit rajada ei saa.
...

Ma pigem nõustuks sellega, mis "aero" kirjutas:

...
Kuiva täiskeldrit saab ikka teha aga tasub välja uurida, mis see maksma läheb. Ja jälle varuteguriga läbi korrutada.

Tean üht juhtu, kus vald kirjutas projekteerimistingimustes ette, et krundil pinnast tõsta ei tohi. Lubatud oli vaid tasandada. Seega tuleks ka selliste "käskimiste-, poomistega jne" arvestada.

[Kalvis]

JAH ja EI keldri osas. Teoorias saab - veekindel, ankurdatud kelder on võimalik aga majanduslikult ebaotstarbekas. Täitsa on tehtud keldreid vaid 1 m sügavusele, 1,5 m jäi maapinnal ja täitsa bro maja keldriga sai.
Kui elektrikulu pole probleem siis on tehtud teadlikult ka sügavamale ja kevad-sügis-suur vihmavaling pumpab pump. Elektrikulu oli arvestatav aga tõesti sai omanik kena kuiva täiskeldri.

Hollandlastele meeldib kah kelder. Seal on loomulik - tuleb tsüklon - tassitakse kelder tühjaks. Vesi tõuseb - uputab keldri ära. Tõusis veelgi - tassiti mööbel 2 korrusele ja esimene korrus uppus. Katastroofi loetaksee siis kui 2 korrus juba upub - siis katusele ja oodatakse päästmist. Mõni kavalpea võiks helikopteri maandumisplatsi katusele teha....

[kunn24]

Kui vee sisse teha kessoon keldri jaoks, tuleb arvestada mölli üleslükkega, mölli tiheduseks tuleb võtta kuskil 2,5. Ehk 50 m3 möllist allapoole keldri üleslüke 125 tn. Kui maja enam vähem nii palju kaalub, siis on läinud hästi ja sellist vundeerimist nimetatakse tasakaalustamiseks. Kui kaalub vähem või ei jõua piisavalt kiiresti maja peale, kerkib kelder ülespoole.

[rst]

Keldrit antud geoloogiliste tingimustega kohas pole mõistlik rajada.
Ise valiks pigem kiilvaiadega vundamendi antud kohas koos 1 korruse kandva põrandaplaadiga, mis on samuti toetatud kiilvaiadele.
Plaatvundamenti ei soovita kahekordsele hoonele, eriti veel selliste geoloogiliste näitajatega.

[xxx111]

Kõike on võimalik teha
Ka keldrit on võimalik teha
On võimalik lahendada ka ilma maapinda tõstmata
Iseküsimus on see, et kas rahakott on piisav (vastav projekt + teostus)

[vuuk]

@xxx111

[ping]

Tallinnas on mere kaldale rajatud Porto Franko alla 3 korruseline maalune avatud parkla:
https://www.google.com/search?q=porto+f ... -serp#ip=1
Igaüks saab sinna parklasse siseneda imestamaks, et kuidas need seinad merepinna alla on ehitatud.
(Ega ka need seinad ei ole täitsa veekindlad ja seespool on seinte ääres näha drenaaži.)

Ka Viimsis olen näinud, et kuidas mere kaldale vesiliiva, alla merepinna ehitatakse täiskeldreid.
Sellises survelises vees oleva keldrikorruse ehitamine on kordades kallim maapealse korruse ehitamisest.

[xxx111]

@ping

Nagu eespool mainitud - kõike on võimalik teha
Sh TÄIESTI VEEKINDLAID KONSTRUKTSIOONE alla merepinna / survelise vee korral