Katuslae soojustamisel tuulutusvahe suurus

[RaimoTammi]

Loe siis uuesti ja loe RaJy kommentaar kah üle. Kõik on öeldud...

(olemasolevale renoveeritavale katuslaele paned aurutõkke ... mujal, kus ehitustöid ei tee, jääb nii nagu on...)

Sellest sain 100% aru.

[RaJy]

Jutt on nii vastoluline, et raske on aidata. Mis tuul seal katuse all on? Mis niiskus seal on kui paigaldad aurutõkke See mis on aurab niikuinii välja. Ära mõtle üle. Vill sarikate vahele, aurutõke, viimistlus ja ongi tehtud. Ära mingit peno kindlasti sarikate vahele pane - olen näinud ja lammutanud mädanenud konstruktsioone.

[RaimoTammi]

[align=]

Jutt on nii vastoluline, et raske on aidata. Mis tuul seal katuse all on? Mis niiskus seal on kui paigaldad aurutõkke See mis on aurab niikuinii välja. Ära mõtle üle. Vill sarikate vahele, aurutõke, viimistlus ja ongi tehtud. Ära mingit peno kindlasti sarikate vahele pane - olen näinud ja lammutanud mädanenud konstruktsioone.

No väga konkreetne soovitus, tänan. Selle tuule- ja niiskuseohu jutu sain ühelt ehitajalt (juba peale katuse vahetust), kellele seda lahendust näitasin, samuti sain siit foorumist kuskilt mingit sarnast infot, vb. olen siit saanud üledoosi, täitsa võimalik. Ehitajaga ei olnud aurutõkkest juttu, või õigemini oli niipalju, et ära seda sitta küll pane, mistõttu skeptilisena üritan siit lisainfot leida. Lisan siia pildi katusest seestpoolt, väidetavalt siis pääseb tuul kusagilt otsapoolt laudade vahele ja viib sooja välja.

[tabarabarap]

sa ei ole saanud üledoosi , sa lihtsalt otsid seda infot karupersest

[Äärenurk]

Tuulutusvahe suurus 100mm.
Kui hoonet köetakse ja seal on elutegevus, siis kindlasti tuleb ka aurutõke paigaldada. Korralik aurutõke, mis diffusiooni takistaks või tõkestaks, mitte mingi “intelligentne”.

[Kalvis]

Kui paned villa siis tuleb ikkagi panna sissepoole aurutõke.
Tuulutuskanalist ei ole mingit kasu kui katuslael ta kuhugi tuulduda ei saa. Hari peab lahti olema.
Kui oli märkus, et on difusioonne aluskate siis sellele ei ole tuulutuskanalit vaja, küll aga ei tohi ka villa survega vastu panna (et ei lööks kummi)

[RaimoTammi]

Kui paned villa siis tuleb ikkagi panna sissepoole aurutõke.
Tuulutuskanalist ei ole mingit kasu kui katuslael ta kuhugi tuulduda ei saa. Hari peab lahti olema.
Kui oli märkus, et on difusioonne aluskate siis sellele ei ole tuulutuskanalit vaja, küll aga ei tohi ka villa survega vastu panna (et ei lööks kummi)

Kui jätta sarikavahe tuulutuskanaliks, siis tuleks soojustusega pennide peale ja pildil olev ülemine osa jääks tühjaks, harja saaks seespoolt lahti lõigata tuulduvaks.
Kui teha RaJy soovituse järgi ja vill sarikate vahele, siis läheks villaga harjani välja. Kuna laudis on vahel, siis ei saa vast villaga aluskatet kummi ajada.

[Äärenurk]

Kui oli märkus, et on difusioonne aluskate siis sellele ei ole tuulutuskanalit vaja, küll aga ei tohi ka villa survega vastu panna (et ei lööks kummi)

Kuhu sel juhul difundeeruval niiskusel minna on?

[RaimoTammi]

Tuulutusvahe suurus 100mm.
Kui hoonet köetakse ja seal on elutegevus, siis kindlasti tuleb ka aurutõke paigaldada. Korralik aurutõke, mis diffusiooni takistaks või tõkestaks, mitte mingi “intelligentne”.

Miks need “targad“ kiled halvemad on- lasevad auru läbi? Kui suvel nt. konditsioneeri kasutada, siis oleks jälle “intelligentne” parem?

[vuuk]

Ma ei tea kindlalt, aga arvan üsna kindlalt, et kui pole tegu niiske ruumiga (vannituba, saun jne) ja majas on ka korralik ventilatsioon, siis küll see "intelligentne" aurutõkkemembraan kõlbab sinna teise korruse lakke ikka.
Aga võiks muidugi kontrolli mõttes tehnilistest andmetest vaadata ka tuule- ja aurutõkke vastavaid numbreid.
Kusagilt on jäänud meelde rusikareegel, et auruläbilaskvuse või difusioonitakistuse (kusjuures mitte neid omavahel segi ajada) erinevus peaks olema tuulduval süsteemil vähemalt viiekordne.
Tasuks muidugi silmas pidada, et niiskuskoormus võib probleemselt suureks kasvada ehitamise faasis tekkiva ehitusniiskuse tõttu. Mitte niivõrd ekspluatatsiooniniisuse toimel.
Seda viimast järeldan ma kogemuslikult.

[Äärenurk]

Tuulutusvahe suurus 100mm.
Kui hoonet köetakse ja seal on elutegevus, siis kindlasti tuleb ka aurutõke paigaldada. Korralik aurutõke, mis diffusiooni takistaks või tõkestaks, mitte mingi “intelligentne”.

Miks need “targad“ kiled halvemad on- lasevad auru läbi? Kui suvel nt. konditsioneeri kasutada, siis oleks jälle “intelligentne” parem?

Lasevad auru läbi, jah. Tavaliselt siis kui vaja ei ole.

[Äärenurk]

Kusagilt on jäänud meelde rusikareegel, et auruläbilaskvuse või difusioonitakistuse (kusjuures mitte neid omavahel segi ajada) erinevus peaks olema tuulduval süsteemil vähemalt viiekordne.

Siin on midagi segi läinud.
Aurujuhtivus ja difusioonitakistus on otseselt seotud, kuna need on üksteise vastandsuurused.

Viiekordse erinevuse all on ilmselt mõeldud sisemise aurutõkkekihi ja välimise tuuletõkkekihi difusioonitakistuste suhtarvu. Kusjuures ka siin ei saa piirduda vaid viiekordse erinevusega. Vahel võib see suhtarv olla ka näiteks 30.

[EH.INS.]

Lihtsustatult öeldes - mida suurem suhtarv seda parem
Kui soovituslikult min 10

[vuuk]

...
Siin on midagi segi läinud....

Inimestel on mõnikord valikuline kuulmine ja valikuline nägemine.
Kas väljendusin halvasti arusaadavalt?
Ma just sulgudes olevaga toonitasin ju, et mitte neid suurusi omavahel segi ajada.
Ärge nüüd sellise asja mitteteadmist küll minule külge pookige.

..
Aurujuhtivus ja difusioonitakistus on otseselt seotud, kuna need on üksteise vastandsuurused.

Üks on teise pöördarv.

[vuuk]

...
Kui soovituslikult min 10

OK - kui 10, siis 10 - võtan teadmiseks.
Aga vaatame siis sellest seisukohast materjalide numbritele otsa.
Kui uskuda tootjate deklareeritud andmeid, siis tuuletõkkeks ja ühtlasi aluskatteks mõeldud difuussetel membraanidel keskmine Sd = 0,03m
Isover oma lehel ütleb, et Vario aastaaegade vaheldumisega kohanduva aurutõkkemembraani talvine Sd=25m
Ja suvine Sd=0,3m. Võib arvata, et enamus aega jääb tegelik Sd väärtus nende kahe numbri vahele.
Piisab peale vaatamisest....
Kusjuures aururõhk seest välja on suur eelkõige talvel või aegadel kui väljas on külmem kui sees.
Võrdluseks 0,2mm PE aurutõkkekile Sd=50m.
No minul ei ole mingit alust kahelda...
Aga alati oleks teretulnud, et materjalid ja nende olulised omadused oleksid peenprojektis asjatundja poolt määratud, mitte ei peaks mitteasjatundjad määrama. Iga kingsepp võiks ju jääda enda liistude juurde.

[alarpiirfeld]

Tere. Mõistlik oleks jääda staatiliste näitajatega membraanide juurde. Eestis sellest täiesti piisab. Muutuva aurutakistusega materjalide müüjad ei saa ise ka aru, mis probleemi nad selle tootega lahendavad, veel vähem saavad sellest aru selle toote tarbijad. Võlusõna l........ raha ära korjamiseks on "intelligentne". Kui on kahtlus, et staatiliste näitajatega membraan ei sobi ja "intelligentne" sobib, siis peaks selle "intelligentse" materjali müüja simuleerima 365 päeva (8760 h) dünaamilised kliimatingimusi (nii sise kui välis) konkreetsel tarindil ning tõendama, et staatiliste näitajatega ei sobi. Seni pole näinud ühtegi tõendusarvutust. Värvilistel ilupiltidel hirmutamised ei ole tõendusarvutus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[RaimoTammi]

Ehk siis kui matsu ei jaga ja projekteerijat ei taha tülitada, siis on kõige kindlam see tavaline 0,2mm AURUTÕKKEkile seina panna. Huvitav on see, et kiirel otsimisel ei leia meie kaubandusvõrgus olevailt “päris“ kiledelt seda sd väärtust, igasugu Variotel jms. on ilusti juures, eeldada võiks, et neil kõigil laias laastus sd=50m. aga... eeldamine pidavat olema kõigi persekukkumiste ema. Parim info mis leidsin kiiruga, oli ühel kilel: Veeauru läbilaskvus 3,0 x 10 -12 kg/m2 sPa. Katsu siis ilma põhjalikke teadmisi omamata midagi võrrelda.

[Kalvis]

Kile ise on aurukindel aga auk kiles laseb vabalt läbi. 1 mm auk pidi sisuliselt 1 m2 suuruse ala difuuselt tekitama kus siis veeaur oleks nagu ilma kileta (info pärineb siinsest foorumist).

[vuuk]

Kuni ei ole vastupidist tõendusarvutust või oma silmaga nähtud tõendust praktilises elus, mina pigem kaldun uskuma Isoveri tootjat. Kasvõi sellepärast, et olen erinevate Isoveri materjalidega üsna palju neid oma käega paigaldades kokku puutunud ning seni ei saa küll midagi ette heita. Kusjuures mul on olemas võrdlusmoment, kuna ka paljud teised materjalid on tuttavad, ja mitte ainult arvutiekraanilt või pildilt.
Kuigi üldiselt kipun olema skeptiline ning samuti läbi nägema reklaami ja turundusliku ilujutu.
Pigem ei saa uskuda neid, kes lihtsalt kiidavad oma toote heaks ja teistest paremateks, aga ei too välja mingeid numbriliste näitajatega dokumente, mille alusel saaks võrrelda või midagi järeldada.

[vuuk]

...
1 mm auk pidi sisuliselt 1 m2 suuruse ala difuuselt tekitama kus siis veeaur oleks nagu ilma kileta ...
...

Jutuks ilus, aga oleks hea näha tõendust.

[alarpiirfeld]

Teema, mille üle arutelu käib ei ole käega katsutav, vahetult nähtav, lõhnatu. See on piirdetarindi ehitusfüüsika. Arvan (optimistlikult), et Eestis võib olla ca paarkümmend inseneri, kes teemat enam-vähem valdavad, ülejäänud räägivad OBS-juttu.
Aurutõkkekile ei ole midagi iseseisvat, tal peaks olema piirdetarindi osana mingi funktsioon. Piirdetarindid on erinevad, mõnedel ei peagi aurutõkkekilet olema. Aurutõkkekile aurutõkestuse funktsiooni iseloomustamiseks on tal mingi parameeter. Kui seda olulisemat parameetrit pole tootja andnud, siis see toode insenerlikult ei kõlba oodatava funktsiooni täitmiseks (aga tavaliselt halvemaks olukorda ka ei tee, iseküsimus kas nässu keeratud tarindit päästa suudab). Kui see parameeter on antud, siis peab suutma insener hindama selle sobivust konkreetses piirdetarindis. Kui ei suuda, siis tuleb vahetada inseneri.
Eeldada, et neil kõigil on Sd=50m on ikka väga sinisilmne.
Insener suudab ka selle kg/m2sPa konverteerida Sd-ks. See kg/m2sPa on meie põhjamaade kolleegide kiiks (ainukene Euroopas) , vist sellepärast, et niigi keeruline teema jääks enamustele täiesti müstiliseks keeleks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Tarindi kõikidel kihtidel on oma funktsioon
Aga tarind ise töötab tervikuna
Siit ei saa nö üksikuid tükke välja rebida ja selle põhjal otsuseid / järeldusi teha