Energiamärgis, U-arv, soojakaod, küttekulu jms

[Vko]

Huvitav mis tuumaenergial oleks.

[EH.INS.]

Huvitav mis tuumaenergial oleks.

On sel mingigi vahe???
Ma viitan ju hoopi muule - klassiga seotud lollustele
Ja sellele kuidas seda "müüakse"

[Vko]

See vahe ongi, et huvitav kuidas tuumaenergiat "müüdaks" võrreldes näiteks hakkepuidukatlamajaga... tuumaenergiat ilmselt ainult soojuse tootmiseks ei kasutataks, vaid toodaks elektrit ja nö üle jääv soojus läheks kütmiseks.

[alarpiirfeld]

Tere. Mujal maailmas läheb AEJ elekter üldisesse elektri MIX-i , mis K.Euroopas on juba 1,8 koefitsiendiga . Tegelik MIX on kuskil 1,3-1,4 juures. Eks seal poliitikud vaidlevad, aga tendents on tänu "roheelektrile" pidevalt ikka 1 suunas. Meil ei vaielda, vaid elektri 2,0 on naelaga seina kinni löödud ja kehtib püsimatult juba aastaid, kuigi süsteemi on lisandunud meeletu hulk "roheelektrit". AEJ soojusenergia läheb kaugküttevõrku. Mujal Euroopas kinnitatakse igale katlamajale oma koefitsient sõltuvalt siis tema energiaallikast (gaas, nafta, hake , vm) . See kehtivusaeg on vist 5 aastat. Kui AEJ-st saab ka kohalik katlamaja, eks siis selle soojusenergiale peaks ka kehtestama analoogse koefitsiendi.
Muide need koefitsiendid ei mõjuta K.-Euroopas energiamärgist mitte grammigi. Selline jaburdus on välja mõeldud Eesti isemõtlejate poolt.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Ma lisaks omalt poolt, et nii jaburat süsteemi kui Eestis naljalt ei kohta...
Jutt pole ainult kaalumisteguritest
Selle metoodika on kokku pannud (vabandage väljenduse pärast) kas lollid või pahatahtlikud inimesed
Eelkõige viitan temaatikale mida energiaklass peaks justkui näitama

PS
See, millele viitab Hr Piirfeld so nn roheelektri osakaalu pidevale suurenemisele jättes kaalumistegurid ikka samaks olen isegi korduvalt viidanud...

[EH.INS.]

Kuumalainetest Eestis (ma ise küll ei tea mis see on - Eestis)...

Lgp professor Kurnitski:

Aknakiled on professori hinnangul eelkõige vigade paranduseks, kui hoonel on liiga suured klaaspinnad

Mina mäletan, et lõunapoolsed suured klaaspinnad on "hea" energiaklassi soovitus

Ta soovitab ennekõike...õhksoojuspumpasid

Professor vist ei tea milline bürokraatia sellega kaasneb

Kaugjahutus on lokaalsetest lahendustest energiaefektiivsem ja oluliselt väiksema CO₂ jalajäljega

Professor vist ei tea, et kedagi (enamasti) ei huvita mitte eelpool mainitu vaid hoopis kulu EUR
Täpselt sama viga tehakse ka küttevajaduse juures
See on poliitika mitte ratsionaalne tõhusus

[ping]

Kuumalainetest Eestis (ma ise küll ei tea mis see on - Eestis)...

Lgp professor Kurnitski:

Kaugjahutus on lokaalsetest lahendustest energiaefektiivsem ja oluliselt väiksema CO₂ jalajäljega

Professor vist ei tea, et kedagi (enamasti) ei huvita mitte eelpool mainitu vaid hoopis kulu EUR
Täpselt sama viga tehakse ka küttevajaduse juures
See on poliitika mitte ratsionaalne tõhusus

Kui te sunnikud ehitate väga soojad majad, mis tarvitavad vähe kütet aga varjutust planeerida ei oska, siis hakkate hädaga ostma jahutust, sest majandust tuleb kasvatada!

Möödudes uusarenduste suurte (maast laeni) akendega majadest, on näha, et lõunapoolsed aknad on praktiliselt kõik erinevate kardinatega/ruloodega suletud.
(Elasin ise sellises korteris mõned aastad, kus maja lõuna-poolne rõdudega fassaad oli täielikult klaasitud ja max temperatuurideks mõõtsin rõdul ca 50C ja toas käis keskpäeviti üle +40C.)

[EH.INS.]

Varjutus on elementaarne
Mis kujul on juba teine küsimus
Jahutuse "ostmine" pole ka probleem
Lihtsalt lähtepunkt: energiaefektiivne, väiksem CO₂ jalajälg jms pudru on lollus

[vuuk]

Ma sellega ei nõustu, et lollus. Pigem teistsuguselt seisukohalt lähtuv väljendumine või tegutsemine.
Selleks, et teada, miks üks või teine isik mingit moodi midagi ütleb, on vaja näha omaenese nina eest kaugemale. Näiteks selle teise isiku "kulmude taha".
Toon näite.
Lähed haigusega arsti juurde. Kirjutab rohu. Mitte ilmtingimata sellise, mis kõige paremini aitab. Sellise, mis talle (ehk meditsiiniäris osalevale isikule) äriliselt kõige kasulikum.
Tänane maailm põhineb peamiselt kasul. Kasu on saanud enamike isikute jumalaks. Kõik muu (või peaaegu kõik muu) paitab mõnele olevat lollus.
Kui EH.INS lähtub enda kasust ja kaugemale ei püüa vaadata, siis küllap teine kodanik samuti mõtleb enda kasu peale. Tänane süsteem põhineb sellel.
Aga siiski ma ei välista, et on ka neid, kes vaatavad laiemalt ja kaugemale, ning tahavad lähtuda üldisest kasust.
Inimesed on siiski erinevad. Ja erinevus pidavat rikastama.

[A23]

Kuumalainetest Eestis (ma ise küll ei tea mis see on - Eestis)...

Lgp professor Kurnitski:

Aknakiled on professori hinnangul eelkõige vigade paranduseks, kui hoonel on liiga suured klaaspinnad

Mina mäletan, et lõunapoolsed suured klaaspinnad on "hea" energiaklassi soovitus

Ta soovitab ennekõike...õhksoojuspumpasid

Professor vist ei tea milline bürokraatia sellega kaasneb

Kaugjahutus on lokaalsetest lahendustest energiaefektiivsem ja oluliselt väiksema CO₂ jalajäljega

Professor vist ei tea, et kedagi (enamasti) ei huvita mitte eelpool mainitu vaid hoopis kulu EUR
Täpselt sama viga tehakse ka küttevajaduse juures
See on poliitika mitte ratsionaalne tõhusus

See jutt tuleks kanaliseerida sinna, kus tehakse finantsotsuseid sarnaste professorite palkamiseks.

[EH.INS.]

OK - minu arust on lollus... Täpsemalt terve mõistus mida pole veel suudetud ajupesta
Käsi püsti keda huvitab energiakulude all midagi muud kui kulu EUR

[Vko]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... -kodulaenu

energiamärgis mõjutab nii kodulaenu tingimusi kui ka igakuiseid kommunaalkulusid. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul tasub enne kodu soetamist hoone energiaklassiga kindlasti tutvuda, et vältida ootamatuid üllatusi.

Energiamärgis annab hinnangu hoone energiatõhususele – see arvestab kogu energiakulu, mis läheb kütteks, jahutuseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Hoonele väljastatav energiamärgis võib varieeruda A-st H-ni ning mida kõrgem klass, seda energiasäästlikum on ehitis ja seda väiksemad elektri- ja soojusenergia arved.

„Energiamärgis võib mõjutada näiteks laenuperioodi pikkust või intressimarginaali, sest mida väiksemad on tulevased kulud, seda väiksem on ka risk panga jaoks,“ selgitas Helina Kikas. „See ei tähenda, et kehvema energiaklassiga kinnisvarale enam laenu ei saa, kuid tuleb arvestada, et hoone kehv seisukord või lähitulevikus eesootav rekonstrueerimine võib mõjutada tingimusi, mille alusel kodulaenu väljastatakse.“

[EH.INS.]

...võib mõjutada näiteks laenuperioodi pikkust või intressimarginaali, sest mida väiksemad on tulevased kulud, seda väiksem on ka risk panga jaoks...

Lause selle osaga olen nõus - kindlasti mõjutab...
Nt kui jätta ära püüdlemine kõrgemasse energiaklassi vajad vähem laenu...
Ja diskonteeritud tulevased kulud on ka väiksemad