Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[new1]

Su füüsika ja valemid on ainult jutus suured ja uhked(ehk siis lihtsalt vigased nagu palju muudki su jutus siin foorumis), kui reaalse elu mõõtetulemustega kokku ei lähe.

[EH.INS.]

Kui füüsika on vigane siis on Sul (new) õigus...
Ole hea poiss, palun - õpeta mulle ka õiget füüsikat...

[new1]

füüsika teooria on alati kooskõlas reaalsete katsetulemustega, kui teooria ei kinnita antud olukorras katsetulemusi, siis on viga teoorias, ehk siis sinus, mitte paneelide toodangu reaalelulistes tootmisnumbrites, nii lihtne see ongi.

[EH.INS.]

new

Kas Sinu väide on, et horisontaalselt paigaldatud pinna toodang on võrdne "päikest järgiva" täpselt sama pinna toodanguga?
Sest seda väidab tootja...

[new1]

Ei, minu väide on kattuv sellega, mida eespool väideti, et mingi maa-ala katmine täies ulatuses horisontaalsete paneelidega vs sama maa-ala katmine trackerit omavate paneelidega ei anna trackeritele eelist, kui eeldada, et paneelid asetsevad samal tasapinnal ja naaberkrunte ei varjutata trackeritega, millele sina vastu väitsid ja kohalikule kivipeale takka õigustasid.

[kunn24]

Paneelide puhul cos- reegel päris ei kehti. Kõrvalekalde tingivad: hajuskiirgus, paneeli klaasi materjal koos fotoelemendi optikaga.

[EH.INS.]

@ new

Ega päris hästi aru ei saa
Mina väidan, et pind horisontaalselt annab vähem toodangut kui sama pind mis "järgib päikest"
Muud midagi
Vko jutust sain sama aru
Kui sain valesti aru siis Vko parandab ja mina vabandan, et mööda rääkisin

[new1]

ping vist väitis seal seda asja, et kui sul on oletame, et kilomeeter korda kilomeeter kaks maalappi ja ühele paned nii ideaalse vahemaaga kui suudad trackeritega paneelid ja teisele topid lihtsalt üksteise kõrvale horisontaalselt terve maa-ala täis neid paneele, siis valgust jõuab kokkuvõttes nendele maas lebotavatele paneelidele rohkem ja seega ka toodang suurem(kuna paratamatult jäävad trackerite vahele mingid alad, kus päikesekiired lihtsalt paneelidest mööda paistavad ja tühja maapinda tabavad), aga ilmselt said ideele nüüd pihta ja põhiline asja tuum oli selles, et kokkuvõttes tuleks soodsam katta terve see pind lihtlabaselt paneelidega ja saada suurem toodang, kui toppida neid trackereid, mis on kallid ja hooldust vajavad.

[EH.INS.]

Kui mõte oli selline siis minu argumentatsioon läks mööda
Aga - ka ping-i mõttekäik pole nii lihtne nagu Sa (new) viitad
Juurde tulevad muud tegurid
Majanduslik efektiivsus on täiesti omaette teema

[new1]

Otsisin ühe video https://www.youtube.com/watch?v=Ce-r_Yy8SmQ trackeritega kaetud ala, nüüd vaatad trackerite alla ja näed mis ala katavad paneelide varjud ja mis alad saavad "tühja" päikest, kõik see paneelide all päikesevalgusega kaetud ala on see ala, millest saaks lisaenergiat, kui plats oleks lihtsalt paneele täis. majanduslik kasu on selgelt olemas näiteks mingitel tööstushoonetel, kaubanduskeskustel jms, kus samal ajal, kui päike paistab on hoones sees nagunii tarbimine, mis ületab ilmselt ka selle päikeselise päeva toodangu, seal ongi kasulik ka majanduslikult toppida lihtsalt plats/katus täis tuimalt paneele võimalikult tihedalt, mitte trackeritega jageleda.

[ping]

Sellest momendist, kui 10kW paneelide soetusmaksumus muutus odavamaks, kui 10kW paneele pöörav mehhanism, muutus mõtetuks ka paneelide pööramine, kui maa pind ei ole piiratud.
(Meie kliimasse sobiv 10kW paneele (40m2) pöörav jalg maksis juba 10 aastat tagasi 11000eur + vundament + jooksvad hoolduskulud).
Näiteks kosmoselaeval või väga väiksel krundil (varjates naabrite päikest) on toodangu mõttes kasulik paneele pöörata.
See teema on juba palju aastaid tagasi läbi harutatud.

[EH.INS.]

Lihtne - absoluutselt kõik, mis on majanduslikult kasulik ka tehakse...
Mitte mingit nuputamist kas / kus / millal jne pole vaja

[võhik]

1 ha = 10 000 m² = (20٪ kasuteguriga) 2 000 000 W = 2 MW.
Kui paneelid kallid ja maad lahedalt käes, siis on MW jaoks kasutatud u 2 ha aga viimasel ajal on saanud lugeda, et mõnel pool maailmas on ka 1 MW on surutud hektarile....