Päästeamet kehtestas akude paigaldamisele meelevaldsed nõuded

[madis64]

... kui suure tootlusega ja kui võimas peab olema (jahutus)ventilaator +25C välisõhu puhumiseks tehnoruumi, et selle ruumi sisetemp ei tõuseks üle +30C, kui selles ruumis on näiteks 1kW küttekeha?

ChatGPT vastab küsimusele:

"what is the required air flow to cool 1kW with delta-t 10 degrees"

niimoodi:

"To cool 1 kW of heat with a 10°C temperature rise, you need approximately:
0.083 m³/s"

Edasine sõltub juba ventilatsioontrakti läbimõõdust.

[kunn24]

Ping, ma esitasin sulle faktid akude temperatuuridest ja ära jaura mingit jama sinna otsa.
Suvel vajadusel tehakse selliste ruumide aken või uks lahti. Abiks ka mõni ventikas, kui vaja.

[ping]

Ping, ma esitasin sulle faktid akude temperatuuridest ja ära jaura mingit jama sinna otsa.
Suvel vajadusel tehakse selliste ruumide aken või uks lahti. Abiks ka mõni ventikas, kui vaja.

Sinu esitatud piltidel on selgelt näha, et sinu väikeste (võrreldes 47kw seadmetega) akude ja inverteri temp on tõusnud.

Kui need seadmed panna eraldi "hästi soojusisoleeritud väiksesse ruumi", alles siis saab nädala pärast näha, et kui kõrgele nende temperatuur tõuseb.

Kui uks avaneb praktiliselt samasuguse temperatuuriga ruumi, siis konvektsioon on väga väike.
Selleks et saaks avada akent, peab sellele ruumile olema tehtud aken ja kui seda ei ole, siis akent avada ei saa.

[kunn24]

Ei jõu suga vaielda, puutu elus 1 kord korraliku töötava asjaga kokku ja siis jutusta. Igaks juhuks mainin, et T17 aku temp 26 C vahetult pärast laadimist on mõnekraadine tõus vaid (ruum 18, elektroonika enne laadimist 23), mitte sinu hüsteeritsetud tulikuum ja 17 kWh aku on võrreldes sinu 47 kWh-sega täiesti võrreldav asi (neid saaksin lisada ja midagi olulist temperatuuri osas ei muutu, sest laadimisvõimus per aku väheneb) ja inverterite temperatuure ma pole esitanud. HW aku nüanssidest kirjutasin, kuid ka ei midagi hullu, et hüsteeriasse sattuda. Lisaks panid sa eespool pastat väitega:"47kWh akuga seadmestik kaaluga kokku ca 250kg". Mis seal viga on, mõtle ise välja ja täiesti jabur on seal lõpus:"võib toota 2 kW". Äkki aitab?

[Vko]

Kas just konkreetselt sinul on probleeme liigse soojusega, see ju suures plaanis ei huvita kedagi. Fakt on see, paljudel on ja paljud isegi pole sellest teadlikud.

[kunn24]

Ära tooda esoteerikat, esita faktid. Täpne näide jne. Ma eespool esitasin väljavõtted töötavatest seadmetest.
Kui on probleem, mida ei teadvusta, viitab nagu terviserikkele "pööningul".
Kogu paar lehte väldanud jura kokku võttes ma ei imesta üldse, et PA ka analoogilist juttu toodab.

[ping]

Päris värske video akupõlengutest ja miks see on üha leviv süsteemne teema Hiina akude puhul:
https://www.youtube.com/watch?v=NSJsRdG ... hinaInside

[Vko]

Eelpool juba oli näide, kus akud olid 60 C. Paljud meist ikka võõrastes ruumides käivad, kus akusid hoitakse, et mingeid "täpseid näiteid" tuua.

[kunn24]

Ei olnud näidet, oli mingi Pingi jama. Ja nüüd ta tootis siia ka mingi teise keemiaga akude põlengu video (vaatasin sellest 1/4 ja siis oli selge, mis soust). Ma olen siiani tungivalt toonitanud, et teema olgu vaid inverteritega ühendatud LFP akudest ja muud esoteerikat tootke kus tahate. On näiteks Elektriautod jne.
Kui tahate hüsteeritseda akude põlengu üle, siis alles läks mingis hotellis drooni aku põlema- vaadake meediat. Kuid see ei ole ka selle teema asi.

[ping]

... 17 kWh aku on võrreldes sinu 47 kWh-sega täiesti võrreldav asi ...
...Lisaks panid sa eespool pastat väitega:"47kWh akuga seadmestik kaaluga kokku ca 250kg". Mis seal viga on, mõtle ise välja ja täiesti jabur on seal lõpus:"võib toota 2 kW".
Äkki aitab?

Sa vist ei ole seda teemat lugenud, kuna mina ei ole "oma akudest" kirjutanud ju.

Mina tsiteerisin inimese freshklapi muret, kes kirjutas täpselt, et temal on "47kW, akuga seade" aga mitu kWh tema aku on, sellest ei ole ju juttugi olnud.
Kui inimesel on 47kW paneele + inverterid + akud, siis sellisest komplektist võib eralduda töötamisel isegi üle 2kW soojust.
Selline seadmestik võib isegi üle 250kg kaaluda ja seda saab teada alles siis, kui on teada akumaht, tüüpilise akuenergia eritiheduse järgi.

[kunn24]

Olgu, 47 kWh akuseade on, aga 2 kW kaovõimsust võtsid laest ikka ja omistasid vaid akule? Ja tekitasid terve lehe BS liiklust? Inverteri võimsust ma ei näinud kuskil, et tema kaovõimsust rehkendada ja igasuguste "võiks" andmetega elektriinsener ei tegele. Muideks, sa oled korduvalt ajanud pastat inverterite standby tarbe üle, sinu väide on olnud mitusada W, minu mõõdikud näitvad näiteks HW 15KTL-M2-le 15 W ja kui ta töötab ca 10 kW võimsusega, siis ta kaovõimsus on ligi 250 W, aga MITTE 2 kW!!! Miks sa hiinlaste kombel numbreid 10 x suuremaks paisutad ja siin lapsi hirmutad, on mulle täiesti arusaamatu.

47 kWh LFP akusid kaalub ligikaudu 600 kg.

[ping]

Olgu, 47 kWh akuseade on, aga 2 kW kaovõimsust võtsid laest ikka ja omistasid vaid akule? ...
... Muideks, sa oled korduvalt ajanud pastat inverterite standby tarbe üle, sinu väide on olnud mitusada W, ...

2kW ei omistanud mitte ainult akule vaid kogu "tehnoruumis asuvatele seadmestikule", kaasa arvatud inverter+akud.
Ei ole rääkinud mitte inverterite "stand by"st vaid "töötava inverteri omatarbest", mis on erinevad asjad.

[kunn24]

Näitasin ju, et inverteril kaob soojuseks kuni 200- 300 W. Kõrgepinge aku jääb praktiliselt jahedaks, andmed esitasin eespool.Tema gabariite arvestades 100 W kaovõimsust. Aku laadimise ajal inverter ise võrku ei tooda, st tema kaovõimsus langeb. Kogu süsteemi kao võib sel puhul võtta max 200 W. Väike ruum jääb jahedaks. Kombo Dyness T17 + Goodwe 10 kW ET seeria hübriidikas. Sinu ilma praktilise kogemuseta väljahõisatud number 2 kW. Ei ole ilus.
Ja kõik see jutt kehtib nn kõrgepinge akuga. Madalpinge akuga võib kaovõimsus olla ka 1 kW. Selle tõttu tuleks sellist asja vältida.

1 asi tuleks veel klattida. Inimese "oskus" kW ja kWh segi ajada on tavaline. Mingit 47 kW võimsusega elektriasja (jätame auto kõrvale) erasiku valduses reeglina ei ole. Selle mõttes ära keeruta 47 kW teema ümber, kui ei tule täpsustavat infot, tuleb tema antud jama alusel eeldada 47 kWh mahtuvusega akut.
Sinu antud aku mass 250 kg on enam vähem 17 kWh Dynessi torni mass.

[Kalvis]

Termokaitse võib ju piirsituatsioonis laadimise lõpetada aga et süsteemi saaks edasi sihipäraselt kasutada peab ootama (hästisoojustatud sundvantilatsioonita ruumis vast nädalaid), et kuna need mitmed sajad kilod akumassi maha jahtuvad.

Selleks tehakse akuruumi jahutus. See on veits harjumatu aga vajalik asi. Seejuures akude temperatuurikaitse on ka üsna tihti töödanud ja põhjusega.
Suvel sa ventilatsiooniga akuruume maha ei jahuta, pannaksegi konditsioneer akuruumi, see jahutab.

[Prill]

Mul akupaki-ruumi kogemust pole ja teadmistega on ka nagu on, aga interneti juttudest jäänud mulje, et ei ole ainult "akud xxkW", vaid akudel ja akudel on ka vahe, mingil põhjusel viimastel aastatel eelistatakse kõrgepingeakusid nii PV salvestina kui sõidukites, väidetavalt olla efektiivsemad. Mida see efektiivsus võiks tähendada, a'la vanem akutehnoloogia 90..93% efektiivsusega, uuemad vist 97..99% efektiivsusega, numbrid lambist-mälust aga nii mulje jäänud..
Kui väita, et see efektiivsuse erinevus väljendus soojuskaona, kas eksin.. - ehk sel juhul kui jääksoojuse probleemi või ka võimaliku probleemi üle vaielda, tuleks üsna täpselt vaadelda ka lisaks ruumi ja süsteemi suurusele, mis süsteem mis efektiivsusega täpsemalt kasutusel on.
Ja ega seegi vist täit pilti ei anna, efektiivsused ja sellega seotud soojakaod võivad olla seotud ka süsteemi arhitektuuriga, kas süsteem töötab optimaalselt või on miski osis pidevalt piirvõimsusel või hoopis alakasutuses, üledimensioneeritud ja sealt ei tule ka seda soojust mis tuleks kui nö "tuli oleks pidavalt" all.

[ping]

....
Kui väita, et see efektiivsuse erinevus väljendus soojuskaona, kas eksin.. - ehk sel juhul kui jääksoojuse probleemi või ka võimaliku probleemi üle vaielda, tuleks üsna täpselt vaadelda ka lisaks ruumi ja süsteemi suurusele, mis süsteem mis efektiivsusega täpsemalt kasutusel on. ...

Vaielda ei ole seal midagi, sest seadmete tehn.andmetes on antud kasutegurid ja kui elektriseade valgust ei kiirga, siis elektriseadmest kaduma läinud energia saab eralduda ainult soojusena.

Arvestada tuleb ka sellega, et kui PV laetavaid akusid laetakse tavaliselt üks kord ööpäevas, siis üha levinumal odaval ajal ostetud võrguelektri kallimal tunnil võrku tagasi müümisel töötavad kõik seadmed ööpäevas mitu korda ja seda max võimsusel, sest võimsusest sõltub kasum.
Ehk võrgumüügi puhul suureneb seadmestiku ööpäevane soojuseritus kordades.

Kui inimene ise omale projekteerib ruumi, siis on seadmete edasine kasutamin tema isiklikul vastutusel aga kui teenusepakkuja ei suuda selliseid aspekte arvutada ja projektis näidata, siis hiljem paha juhtumisel võidakse sellisele teenusepakkujale esitada regressiooninõue (kindlustus) ning kui ise oleks tellija rollis, siis sellise teenusepakkuja kes energiaarvutusi teha ei oska, teeneid üldse ei kasutaks.
Isegi elektrikilbi konstrueerimisel tuleb arvestada juhtmetel ja lülititel eralduva soojusega ning vajadusel näha ette kilbile jahutus.
(Olen siingi varem kirjeldanud omal mõõdetud PV inverteri kaitsme ja maja peakaitsme temperatuure kuumal suvepäeval üle +50C.)

[Kalvis]

Mul akupaki-ruumi kogemust pole ja teadmistega on ka nagu on, aga interneti juttudest jäänud mulje, et ei ole ainult "akud xxkW", vaid akudel ja akudel on ka vahe, mingil põhjusel viimastel aastatel eelistatakse kõrgepingeakusid nii PV salvestina kui sõidukites, väidetavalt olla efektiivsemad. Mida see efektiivsus võiks tähendada, a'la vanem akutehnoloogia 90..93% efektiivsusega, uuemad vist 97..99% efektiivsusega, numbrid lambist-mälust aga nii mulje jäänud..
Kui väita, et see efektiivsuse erinevus väljendus soojuskaona, kas eksin.. - ehk sel juhul kui jääksoojuse probleemi või ka võimaliku probleemi üle vaielda, tuleks üsna täpselt vaadelda ka lisaks ruumi ja süsteemi suurusele, mis süsteem mis efektiivsusega täpsemalt kasutusel on.
Ja ega seegi vist täit pilti ei anna, efektiivsused ja sellega seotud soojakaod võivad olla seotud ka süsteemi arhitektuuriga, kas süsteem töötab optimaalselt või on miski osis pidevalt piirvõimsusel või hoopis alakasutuses, üledimensioneeritud ja sealt ei tule ka seda soojust mis tuleks kui nö "tuli oleks pidavalt" all.

Termin kõrgepingeaku on vale. Sellist imeakut pole olemas (N: Li on 3,3 V pliiakudel 2,23 ja 2,27 V)
On kasutusel järgmised akud - Liitium ja pliiakud ja pliiakud jagunevad 3-ks - vedela elektrolüüdiga, agm ja geel. Su jutu järgi sobiksid siis vedela elektrolüüdiga pliiakud kuna neil on tõesti väiksem sisetakistus.
akudega on ikka nii, et ega niisama laksust suure võimsusega salvestamist sisse ei pumpa, just seepärast ongi vedela elektrolüüdiga pliiakud head (erinevalt Geel ja agm saab sinna kergemine suuri võimsusi edasi tagasi liigutada).
Soojuskadu, efektiivsus ja kasutegur on antud küsimuses sama. Väiksema vooluga laadides/tarbides on kasutegur parem. Soojuskadu Q=R*I*I*t, R aku takistus, Q - eralduv soojus. Seejuures tuleb arvestada - soojus eraldub nii laadides kui tarbimisel, ehk kahekordselt!
Optimaalsus on eespool käsitletud. See on majandusarvutus ja aku puhul tuleb arvestada, et iga laadimids/tarbimis tsükkel lühendab eluiga, seejuures on akul mitte kõige parem kasutegur (ja eraldubki üksjagu soojust), mistõttu väikeste hinnavahede juures ei tasu akusse salvestada - kaotad rohkem kui võidad.

[Prill]

Termin kõrgepingeaku on vale. Sellist imeakut pole olemas ..
Optimaalsus on eespool käsitletud. See on majandusarvutus ja aku puhul tuleb arvestada, et iga laadimids/tarbimis tsükkel lühendab eluiga, ..

No ma ei tea internetis on nii PV süsteemide kui akuautode puhul "kõrgepingeaku" nimetus kasutuses juba pikalt..
https://solarmen.ee/akude-tuubid-korgpi ... lpingeaku/
Ka selline jutt kuidas nt akuautosid ei ole võimalik kiirlaadida ega sealt korraga palju võimsust välja võtta, ei pea paika, ammugi loogika kuidas see saaks olla võimalik ainult pliiakudega.. no ma ei tea, saada oma tark teadmine ka maailma edukatele Teslast BYD-ini - hakkab ka "päris" akuautosid ehk tulema..
Mingil põhjusel näeme vastupidist tendentsi kus pliiakud taanduvad pea igaltpoolt UPS-ideni välja - valdavalt põhjendused samad, kus pliiakude eluiga, ka laadimistsüklid on kasinad ja jäävad uutele Li akudele alla, sisuliselt ongi valik kas pliiakusid vahetada iga 3-5 aastat tagant või Li omad kestavad 10-15 aastat tsükleid ja seegi märgitakse olevat kunstlik eluiga, kus 15 aasta pärast võib endiselt olla 70-80% aku mahutavusest alles ning aku endiselt kasutatav-tarbitav olla.

Mingil põhjusel pliiakusid ei kasutata enam väga isegi PV salvestitena, kus kaalu&mobiilsuse argument ei ole oluline. Miks küll, kas kõik on lollid ja ei oska arvutada majanduslikult ega mõista õiget kestvat, odavat ehk sajandeid vana pliiakut kasutada..

Minu eelmine kommentaar oli eelneva akuruumi soojuse probleemi vaidluse kohta, kus ka soojaeralduse vaates tuleks vaidluses täpselt märkida akupanga osised, sest ka tänapäevased Li akusüsteemid on erineva efektiivsusega ehk ka erineva jääksoojuse tekitamisega.

Ega ma päriselt ei tea muidugi palju meil tänapäeval ehitatakse akuparke Li või pliiaku baasil, vbl mingi inside teema kus leti alt teadjad aku&majanduseksperdid saavad imelisi pliiaku diile aga lai rumal mass ehitab Li akudest mis ei ei võimalda suure võimsusega laadimist/tühjenemist ning ei tasu kunagi ära

[Kalvis]

Kõrgepingeaku termin on müügimeeste väljamõeldis (annan sulle andeks). See ei ole antud lingil midagi muud kui ketti pandud 3,3 V Liitiumelemendid. (autodel taaliselt 300 V, akupankades (tööstuslikes) on rohkem) aku element on ikka madalpingeline. Selline kõrgepingeaku on täpselt sama hea kui madaloingeaku. Kõik imeomadused on puhas müügimeeste väljamõeldis
Pliiakusi kasutatakse küll, küsimus on kes raha loeb. akumüüja väitis, et nende kõik pliiakude liinid huugavad ja müügimahud on kahe ja kolmekordistunud just pliiakude osas. Ostjateks on just tuule ja päikesepargid. Kõige suurem kasv on just agm ja geelakude vallas, kuna hinnalt soodsamad. Ja kõige suurem kasv on muidugi pliiakudel hiina tootjad klassikalise hiina kvaliteediga (ehk viletsam) aga hind on nii hea, et ostjad ostavad konteineritega.

Võimsusega laadimisel tehakse paraleelkette ehk kasutada tuleb rohkem ampertunde (iga kett on oma laadija taga). Nii saab kadusi vähendada ja suuremat võimsust korraga salvestada, seejuures pikeneb aku eluiga.

[ping]

...
Ka selline jutt kuidas nt akuautosid ei ole võimalik kiirlaadida ega sealt korraga palju võimsust välja võtta, ei pea paika, ....

Kui nendele subjektiivsetele sõnade asemele paned reaalsed aja ja võimsuse numbrid, siis vast hakkad mõistma koormusrežiimide erinevusest erinevatel kasutusviisidel.

Autod kasutavad hetkelist suurt võimsust ainult kiirendamise hetkel ja ühtlasel liikumisel on koormus palju väiksem aga maailmas ei ole leida elektrimootoriga kiirkaatrit, sest selle mootori koormus kasvab pidevalt võrdeliselt kiirusega.
(On tehtud jette aga need suudavad ühe laadimisega sõita ca 15 minutit.)

Võimsamatel e-autoakudel ja inverteritel on sees vedelikjahutus ja keeruline süsteem, millega juhitakse seadmete sisetemperatuuri, vajadusel jahutades või soojendades akut.

[Vko]

Termin kõrgepingeaku on vale. Sellist imeakut pole olemas ..

No ma ei tea internetis on nii PV süsteemide kui akuautode puhul "kõrgepingeaku" nimetus kasutuses juba pikalt..

Internetist võib igasugust lollust lugeda, isegi maa kuju kohta. Ju see mingi akumeeste kiiks on. Kõrgepinge jätkuvalt algab vahelduvvoolu puhul 1000 V-st, aga alalisvoolu (akudes) puhul 1500 V-st.

[kunn24]

HD 60364 või mõni muu standard, millele ta tugineb, ei kohaldu seadmetele ja autodele. Aku võib kanda nimetust kõrgepingeaku, aga temast väljuv, mis on standardiga hõlmatud paigalduses, keskpinge. Võib tunduda ebameeldiv, aga nii on. Võimalik, et tulevikus tehakse korda. Kui siin kokku lepime, et kõik üle 120 V akud on keskpingeakud, siis on ka see ok. Samas, kui tegu on seadmega, mille sees muundatakse pinget, nagu näiteks HW-l, siis seal aku(patarei) ise on 50 V, aga temast väljuv ligi 350 V.

[tarzan99]

Teie juttu lugedes tekkib tunne ,et lõhu seinad maha ja oota kuni Putin ründab,,,,

[jyrikg]

Et siis enne ilmalõppu väike kapremont.

[tarzan99]

Et siis enne ilmalõppu väike kapremont.

ei seda ei tee ,,,, ruumist puudu õhuklapp( kas just 2,, sisse välja) ja plaan panna ka korralik häire --- moblale tulekahju jaoks