Columbia plokk vs Lakka plokk

[ristu]

Kui juba projekti teemasse mindi, siis... .
Uurin praegu üht TP staadiumis projekti ja ausalt öeldes paneb kulmu veidikese kergitama.
Oleksin müüritöö ladumiseks ja hinna küsimiseks edastatud tööprojektis oodanud müüri tööks sobilikumat infot.
No näiteks on gabariidid ja välisseinte paksused antud mitte plokkmüüride omad, vaid koos soojustusega ja muude materjalidega kokku. Noh loomulikult ma suudan minu tööks vajalikud mõõdud tuletada, kuna ploki mõõdud on kusagil mujal projektis ära märgitud.
Huvitav, kas selline ongi siis müüritööks mõeldud tööjoonis?
Samuti on märkuste all ära märgitud, et:
1. silluste valik ja kasutamine vastavalt tootjapoolsetele juhistele
2. silluste kandevõime tuleb kontrollida pädeva inseneri poolt
3. kandeseinte all plaatvundamendi kandevõime kontrollida pädeva inseneri poolt
No kas tööprojekti tasandil ei oleks võinud need kontrollid juba tehtud olla?

Huvitav on ka see, et kui kõigi teiste silluste alla on kõrgusmärk +2,40, siis garaaži 3,2 m laiuse tõstukse ava silluse alla on näidatud+2,30 m. Tootja juhend nõuab, et sillus tuleb toetada täisplokile. No kui selline nõue on oluline, siis igatahes pigem suurtel avadel.
Siis oleks eeldanud, et tööprojektis oleks ära detailselt näidatud, et kuidas see koht nõuetele vastavalt lahendada. Või kas müürsepp peab seda lahendama? Jah, variant oleks 11. nda rea peale 100 mm kõrgused betoonpadjad silluse otste all, aga siis oleks seal külmasillad.
Muidugi on Bauroc tootjal juhendis kirjas, et sellised kohad võib lahendada nii, et sillus tuleb sel juhul ikkagi 2,4 m kõrgusele, aga silluse alla kleepida kas plokkide või EPS-i ribad, tuues niiviisi akna ava ülemise joone 100 mm alla poole. No lahendust oleks eeldanud projektist.
On veel kummalisi nüansse mõõtude osas, aga läheb pikale.
Siinkohal küsimus. Mis sellise projekti eelprojektiga võrreldes tööprojektiks teeb? Vist märge kirjanurga vastavas lahtris: "TP".
Äkki insener teab vastata.

See uuritav projekt on tõenäoliselt arhitektuurne tööprojekt. Kandeseinu laotakse konstruktiivse projekti järgi ja seal peaksid olema lahendatud ka toodud küsimused.

[EH.INS.]

Kaldun arvama sama mis eelpool "kõneleja"

[vuuk]

Tänan vastajaid!
Võimalik, kuna koostajaks on märgitud arhitekt, mitte insener.
See arhitektuurne TP on saadetud müüritöö hinnapakkumise ja tööde aluseks.
No vähemalt näen esimest korda oma ihusilmaga nüüd lõpuks ka arhitektuurset TP-d.

Piinlik tunnistada, aga järelikult olen nii loll, et pean küsima veel küsimusi.
Miks on selles arhitektuurses tööprojektis sedavõrd imelikud telgede ja müüride osade mõõtmed? Näiteks mõned neist:
4505, 4748, 6379, 4554, 1601, 422, 5792, jne
Kas kui mõõde on 1600 asemel 1601, kas see teeb projekti arhitektuursemaks või tööprojektimaks?

Et, kas viskan kellu nurka? Ei, kellut ma nurka ei viska. See on mul oma valitud ja oma raha eest ostetud tubli ning käes hästi istuv tööriist.
Aga sellise projekti (kui tööriista) ma viskaksin küll nurka - olgu seal kirjanurgas mis iganes tiitlid.

[pikk88]

Kummaline ongi see, et inimene on ju maksnud selle eest ikkagi tööprojekti raha aga selle eest saanud ei tea mida. Hiljuti sattusin kõnelema oma naabrimehega, kes ehitab Tartusse pisikest sauna ja oli samuti tellinud projekti mis praegu ringleb kusagil ametnike ja arhitekti postkastides. Pärisin, miks see siis linna poolt tagasi lükati ja heakskiitu ei saanud. Selgus, et põhjused olid "tühised" vead. Näiteks oli projekti järgi lähim tuletõrjehüdrant Haapsalus, Männiku teel. Ehk siis projekti põhjaks oli võetud mingi teise hoone projekt ja seal tehtud mõningad korrektuurid. Mõned olid jäänud tegemata. Ja selle eest oli inimene rahuliku südamega välja käinud 4000€ ning suhtus ka sellistesse vigadesse rahulikult. Küll saab korda. Vuuk võib küll projekti nurka visata aga tuleb järgmine ehitaja ning hoone tehakse ikkagi valmis. Üldse ei imesta, kui projekt jääbki muutmata ja hetkel julgen juba arvata, et analoogset praaki toodetakse igapäevaselt lademetes.
Küsiks siis niipidi ,et Vuuk kirjelda kuidas sina tavaliselt oled need vardad vundamendiga sidunud ning milline variant on töökindlam? Kas keemilise ankruga, lihtsalt puurides või vundamendi taldmikku sisse betoneerides? Taldmikku betoneerides on ilmselgelt pommikindel ja odav lahendus kuid miinuseks on see, et pead olema kindel selles kuskohast müür jookseb ning mismoodi plokkide tühimikud seal asetsevad. Samuti on keerulisem valumassi silumine, sest vardad takistavad. Hiljem puurides ja valades või keemilise ankruga paigaldades endal kogemused siiani puuduvad.

[EH.INS.]

Piinlik tunnistada, aga järelikult olen nii loll, et pean küsima veel küsimusi.
Miks on selles arhitektuurses tööprojektis sedavõrd imelikud telgede ja müüride osade mõõtmed? Näiteks mõned neist:
4505, 4748, 6379, 4554, 1601, 422, 5792, jne
Kas kui mõõde on 1600 asemel 1601, kas see teeb projekti arhitektuursemaks või tööprojektimaks?

Ilma projekti nägemata võin 99% väita, et seal pole inseneri juure olnudki
Pakun, et ka vertikaalmõõdud pole plokikordsed

[vuuk]

...
Küsiks siis niipidi ,et Vuuk kirjelda kuidas sina tavaliselt oled need vardad vundamendiga sidunud ning milline variant on töökindlam? Kas keemilise ankruga, lihtsalt puurides või vundamendi taldmikku sisse betoneerides? Taldmikku betoneerides on ilmselgelt pommikindel ja odav lahendus kuid miinuseks on see, et pead olema kindel selles kuskohast müür jookseb ning mismoodi plokkide tühimikud seal asetsevad. Samuti on keerulisem valumassi silumine, sest vardad takistavad. Hiljem puurides ja valades või keemilise ankruga paigaldades endal kogemused siiani puuduvad.

Olen teinud kahel viisil:
1. enne taldmiku betoneerimist painutanud L-kujuliseks ja oma kohale traadiga teiste varraste külge kinnitanud
2. pärast esimese rea ladumist puurinud augud õõnsuste kohtadesse ja vasaraga sisse tagunud. Betooni puuri läbimõõt on sel juhul olnud sama varda läbimõõduga. Niimoodi lüües mõne sentimeetri jagu, käega enam välja ei jõua tõmmata, aga sisse on saanud süvistada ca 10 cm.
Ei näe vajadust keemilise ankruga või jootebetooniga jahmerdada, kui just ei ole mingis eriprojektis vastavalt määratud.
Kusjuures mul on õnnestunud ehitada töökoja hoone betoontaldmikke ja vundamenti, millel oli pädeva inseneri projekteeritud vundamendilahendus. Seal oli toodud just see 2. kirjeldatud puurimise ja varraste sisse tagumise meetod. Ja vertikaalvardad olid määratud mitte igasse õõnsusesse vaid iga ploki kohta 1 varras. Nii oli vaid taldmiku ja Columbia-kivi õõnesplokkidest vundamendi ühenduskohas. Seinte õõnsustes oli mäletamist mööda määratud vähem vertikaalvardaid ja kõiki õõnsuseid vastavalt inseneriprojektile täis ei betoneeritud.
Tegemist oli 2. korruselise r/b õõnespaneelidest lagedega hoonega ja silded olid suuremad, kui tavaliselt väikestel eluhoonetel. Kusjuures, kuna oli tegu töökoja hoonega, siis sellises võib eeldada tavapärasest suuremaid dünaamilisi koormusi ja vibratsiooni.
Varianti 1 olen kasutanud lihtsamatel juhtudel näiteks postide vundamentidel, kui ei ole komplitseeritud õigete kohtade välja arvestamine ja paigaldamine. Vardad peavad olema paigaldatud õigesti (täpselt nii nagu projektis määratud, kuna insener võib olla mõelnud nende töötamise skeemist lähtuvalt), mitte suvaliselt, sest vastasel juhul müür ei pruugi nii töötada, nagu insener on mõelnud ja valubetoon ei pruugi korralikult varraste ning plokiseinte vahele minna.

[pikk88]

Mina olen kusagilt Columbia kivi kasutusjuhendist lugenud, et valubetooni korralikult paika valgumise tagamiseks betoneeritakse maksimaalselt 6 rida korraga ning õõnsusesse lastakse valamise ajal sisse vibronui. See peaks tagama 100% täisbetoneerimise.