Tuulduv põrand ja muld. Mis edasi?

[raivoaivo]

Andke nõu.

Sai siis lahti võetud umbes 7a eelmise omaniku poolt tehtud põrand kuna talvel tuul puhus pragudest ja õnneks viimistlus oli veel tegemata.
Hiired oli peno ja villa tükkideks tõmmanud ja sealt siis ka see tuul.

Osad soovitavad valada, osad jälle et jätta tuulduv põrand.
Nüüd vist selge, et valamine jääb ära. Suured maakivid sees, ka lintvundament kohati maakividele valatud. EI ole nagu võimalik sinna korralik kiht liiva, kruusa panna ja veel vähem reaalne minna seda kinni tampima.

Mulla eemaldamine ja kruusa/liiva paigutamine tundub ka kuidagi aja raisk. Sest kohati väga suured kivid ja kas on mõtet kivide vahelt eemaldada muld ja siis liiv panna ? Ja neid kive käsitsi ei eemalda. Osad veel vundamendiga seotud.

Hetkel umbes 20cm tuulutusvahe. Vundamenti tegin auke juurde ja korralik tõmme olemas põrandaall.
Plaan panna närilistevõrk, siis 10 või 15 cm immutatud prusside vahele PIR plaat, peale osb ja kork parkett.

Muld põhjas küll niiske, aga mitte märg ja 7a olnud immutatud talad on kõik korras.

[raivoaivo]

Edasisel lammutamisel avastasin, et eelnevad ehitajad on teinud "kiire lahendusega"tööd. Immutatud prussid on vanade palkide külge lastud, mis alt täitsa pehmed ja ka seen paistab ühel. Varem või hiljem oleks põrand alla vajunud. Ja miks nad ei eemaldanud mulda, ei teinud tuulutuavasid juurde vundamenti.. Ilmselgelt oli algne põrand läbi mädanenud ja sisse vajunud. aga ei eemaldatud põhjust, tehti näiliselt ilusaks vaid

Plaan täitsa tühjaks põrand. Kõik välja. Siis ikka niipalju kive, mulda välja kui võimalik. Liiv ja tuulutusvahe.
Osad maakivid vundamendi all ja seotud. seega äärtest kaevamisega peab olema ettevaatlik ?

[EH.INS.]

Pea nüüd hoogu
Kuhu see põrand toetuma hakkab?
Sinna liivale?
Milleks see tuulutusvahe?
Kui juba tühjaks teed viis soojustatud betoonpõrand
Ja mida võtad ette nende kahjustunud palkidega?

[raivoaivo]

Paneks uued immutatud prussid. Vundamendi külge prussikingadega ja lisaks toetuskohad ehitaks fibo plokkidest. Jätaks tuulduva põranda.
Vanad palgid põletaks ära.

Või oleks õigem valada lasta põrand?
Kes suudaks kindlaks teha mis lahendus mõislikum ? kes tuleks kohale mõõdaks niiskust jne ja annaks kindlad juhised millise põrandaga ei tuleks tulevikus niiskusest tulenevaid probleeme

[kunn24]

Niiskust takistab tugev kile (geomembraan).

[EH.INS.]

Need kahjustunud palgid on ju praeguse karkassi osa?
Mitte ainult põrandakarkassi...

[raivoaivo]

On karkassi osa ja. Ehk siis peaks need välja vahetama esmalt?

[EH.INS.]

On karkassi osa ja. Ehk siis peaks need välja vahetama esmalt?

No mis Sa ise arvad?

[raivoaivo]

Otsustatud, et põranda laseme valada. Soojendus sisse, õhk-vesi. Järgmine küsimus muld põranda all 80cm. maja ise seest 55 ruutmeetrit. Seega käsitsi kaevamine ja väljavedu päris pikk protsess.+ pärast täite tagasivedu, liiv, kruus. Kas jäetakse/võib jätta mullakihti alles kruusa/liiva alla. Või kindel ei ?

[RaJy]

Kui endale teed siis kindel ei! Kruusaga-liivaga täidad, lõpuks killustik.

[Miq1988]

Miks killustik põranda alla ?

Välja sisse veoks saad võtta sellised asjad rendist

https://www.ramirent.ee/tooted/transpor ... nt-3m-710/

[RaJy]

Sa ikka vaata ka saadavust - ainult Tallinnas on 1 lint olemas. Kõik inimesed ei ela Tallinnas kuigi millegipärast Tallinnlased nii arvavad (vist mingi 1/3 eestimaalastest elab seal).
Killustikku nõutakse viimasel ajal kõigil objektidel - miks? küsi insenerilt

[Miq1988]

Ma pole ühelgi eramajal siiani näinud kildu all. Kõigil all kruus peal liiv. Räägin siis tartu kandis olevatest majadest, mida teinud. Plaatvundamentide kohta ei oska kommenteerida.

Saadavuse uurimine ja mis firmast seda saab jäägu ikka teemaalgatajale. See oli esimene googli vaste. Ise olen analoogset asja tartus kasutanud ja lihtsustas ikka oluliselt asja, sellepärast ka pakkusin välja.

[RaJy]

Selleks need masinad ongi, et töö lihtsamaks teha, Kuna olen viimasel paaril kuul neid kasutanud siis tean, et eestis neid eriti ei ole. Ka ise varem rohkem eramaju teinud ja liivagaa täitmud. Suurematel objektidel nõutakse killustikku min 150 mm (ei ole plaatvundament)

[EH.INS.]

Võib olla liiv või kruus või killustik...
Ei või olla orgaanikat
Kas tõesti seal praegu muld?
Ei tahaks uskuda - talupoeg ei olnud loll

[raivoaivo]

Panen kaks pilti, muld mis muld. 80ndatel ehitatud suvilaks. Vundament ka madalvundament ja praod sees. tuleb väljapoole lisavundament mis siis külmumispiirist sügavam ja ära siduda olemasolevaga

[vuuk]

Killustikul saab põranda all olla mõte siis, kui alus peaks olema suurema kandevõimega. Piltlikult väljendudes näiteks tanki garaažil.
Aga vaatame numbritele otsa.
Põranda betoonplaadi alla paigaldatakse põranda alla mõeldud EPS. Kõige nõrgem põranda alla mõeldud EPS on EPS-80. Tootja ütleb, et mõeldud eramute ja kortermajade mõõdukalt koormatud ujuvpõrandate alla.
Loomulikult peaks määrama materjali oma kohale asjatundja, mitte vaatama ja otsustama selle alusel, mida on öelnud tootja. Tootja deklareerib, et EPS 80 lühiajaline survepinge on 80 kPa ja pikaajaline 25 kPa.
Tihedal peenliival on "Ehituskonstruktori käsiraamatu" lk 233 tabel 9.21 andmetel lubatud surve alumine piirväärtus 300 kN/m². Jämedal ja keskmise terasuurusega liival on sama väärtus 350 kPa. Muidugi on kruusal ja killustikul see numbriline näitaja mõnevõrra suurem. Aga kui loogiliselt mõelda, miks peaks olema EPS soojustuse aluse tugevus rohkem kui 300 kPa, kui selle ja põrandaplaadi vahel EPS mitu korda nõrgem ehk pikaajaliselt garanteeritakse vaid 25 kPa?
Pealegi on liiv märksa odavam ja lisaks on sellega palju lihtsam täita, ning EPS alust pinda sirgu ja siledaks ajada.
Enda kogemustest võin öelda, et enamuses on projektides põranda alla olnud määratud liiv. Siiski on olnud projekte, kus on sinna määratud olnud killustik.

[raivoaivo]

aga selgitage palun mis probleem tekib kui nt jätta alla 50cm mullakihti. siis peale täiteks kivid, kruus umbes 40cm ja siis liiv 20cm ja liivaga sirgeks, siis kõik vajalik ja 10cm valu põrandaks kus soojendus sees. Kas muld tekitab probleeme niiskusega kuidagi või on see et vajub ajaga ?

[EH.INS.]

aga selgitage palun mis probleem tekib kui nt jätta alla 50cm mullakihti

Mis juhtub orgaanikaga?

tuleb väljapoole lisavundament mis siis külmumispiirist sügavam ja ära siduda olemasolevaga

Räägi sellest täpsemalt...
Mind huvitab see "sidumine" (nii, et uuest mingit tolku ka oleks)

[vuuk]

Suure tõenäosusega ei juhtugi midagi, eriti väikese hoone korral. Aja jooksul võib veidi vajuda. Ja sellega tuleb siis leppida.
Lihtsalt ehitamise reeglite järgi kasvumulda alla ei jäeta, kasvõi sellepärast, et mullal on teine otstarve ja ehitise alla käivad liiv ja mineraalsed ained, mitte orgaanika.
Põhiline, mis võib juhtuda, kunagi aastakümneid hiljem keegi kirjutab foorumis, et vaat kus eelmine ehitaja on käkki keeranud ja jätnud mulla alt eemaldamata.

[raivoaivo]

Kuidas oleks õige siduda et tolku oleks ?
Plaan vastu vana vundamenti valada, sügavamale ja siduda näiteks armatuurterasega. Praegu tuulutusavad vanas vundamendis, sinna siis sisse ja kinni valada armatuurterase jupid. ja siis uus väline vundament, et teras seoks. Kas on piisav kui iga meetri tagant?

[EH.INS.]

Kuidas tolku oleks...
Ei oska vastata - puudub igasugune aimdust nt koormustest
Ma loodan, et see on arusaadav, et kogu koormus ol olevale vundamendile tuleb läbi "sidemete" kanda uuele vundamendile
Sidemed on koormatud ekstsentriliselt / sama uue vundamendiga
Lisaks sidemetele on oluline ka uue ja vana vundamendi "tugevus"
Pole õrna aimugi kuidas vastata

[T25]

Sidemete puhul on oluline ankurdus vanasse vundamenti. Lihtsalt augu puurimine ja sinna armatuuri jupi sisse panemine ei taga ankurdust. Mängu tulevad epoksiidid jms, et ankur "liimida" vanasse vundamenti.

[EH.INS.]

Sidemete puhul on oluline ankurdus vanasse vundamenti. Lihtsalt augu puurimine ja sinna armatuuri jupi sisse panemine ei taga ankurdust. Mängu tulevad epoksiidid jms, et ankur "liimida" vanasse vundamenti.

Ankurdus on määrav ankru pikisuunalisel koormamisel
Antud kontekstis on ankrud koormatud põiksuunaliselt
Aknurdust peab olema täpselt niipalju, et ei ületataks ühendatavate "elementide" survetugevust ankru "avas"