Jaotuskilbi kaabli valik

[Kalvis]

katkes kaablil üks faas ja null

Kuidas see on võimalik KAABLI puhul? Vast oli ikka vana nelja juhtmega õhuliin?

Posti otsas õhuliini kinnitus ongi see nõrk koht!
Ja osadel tule kaabel õhust.

[kunn24]

Nulli katkemise puhul oma 100- 200 oomi maanduses juhtub mis? Lubatud puutepinge on kuni 50 V. Võib lausa hakata arvutama, kui 100 oomi> 50 V, siis 230 V> 460 oomi. Sellest 100 tuleb maha lahutada, milline tarbija oleks 360 oomi? Lühidalt, asi on p..s kohe ja loota, et sellisest maandusest kellelegi mingit tulu tõuseks, on sama kui iseenda juustest Münchauseni kombel laukast väljas tõmbamine. Ise teema oleks sellisel juhul paigaldada kõikidele ahelatele RVK-d ja minna üle TT-juhistikule. Midagi keerulist selles ei ole ka olemasolevas RVK-dega varustatud paigaldises, tuleb lihtsalt sisenev PEN tõsta N-i latile ja PE ning N omavahel lahti ühendada. Maandustakistus võiks jääda 30 mA RVK-de kasutamisel alla 400 oomi (5x rikkevool ja 50 V), sisendis 300 mA RVK puhul all 40 oomi.

[Küülaline]

paigaldada kõikidele ahelatele RVK-d ja minna üle TT-juhistikule

Tänapäeval ongi ju elumajades ja korterites praktiliselt kõik ahelad RVK-ga, kuigi on TN-S.

[kunn24]

Sellest saab ka edasi minna TT-le. Iseasi, kas 1-s kortermaja nurgas on mõtet.

[Kalvis]

RVK ei kaitse nulli katkemise puhul. Kordusmaandus kaitseb (kusjuures on veel mõned head lisad). TT ja IT on vananenud igand, mida ei soovita kasutada.
Tüüpne vähegi normaalse eramaja kordusmaandus mis vähegi mõnda õiget maandusjuhist täidab on alla 100 oomi (sai mõõdetud -70 oomi oli)

[kunn24]

Nii, eespool panin põgusa arvutuse, selle analoogiat kasutades palun anda tarbija võimsus, kui talle oleks min vajalik pinge 200 V ja PEN katkenud.
Mis puudutab TT ajaloolisust, selle jama kohta on ka sul tõendamis- või viitamiskoormis.

[Küülaline]

TT ja IT on vananenud igand, mida ei soovita kasutada

Mis jutt see veel on? Pool Euroopat kasutab TT juhistikku ja IT on kasutusel eriti nõudlikes kohtades - haiglate operatsiooniruumid jms.

[Kalvis]

Mis jutt see veel on? Pool Euroopat kasutab TT juhistikku ja IT on kasutusel eriti nõudlikes kohtades - haiglate operatsiooniruumid jms.

asjakohaline jutt. Kaitseviiside ja muude tehniliste näitajate poolest on TN-S igati parem, ei tasu feodaalset igandit aluseks võtta. Haiglates on ülemnõue TN-S
Elektrilevi kütaks sul naha kuumaks kui teaks millist kurja vaeva nad näevad klientide TT ja IT süsteemide lahtisaamiseks Eestis (Tallinna vanad linnaosad)

[jyrikg]

Pole see maanduse ehitus ka mingi ületamatu asi . Põlvamaal liivakivi otsas saab jah 2000 oomi aga mujal eestis ,kus kopp maase läheb saab ka vastava maanduse . Tavaliselt lastakse see ehitamise alguse tuhinas meelest. Raudjuht RD10 maksab kuni euro meeter. Rullis 80m. Saab ju pinnase väljakaeve lõpus enne vundamendi aluse täitmist kera augu serva mööda laiali veeretada nii,et kaks otsa üles jäävad tulevasele kilbile lähimas kohas.
Savipinnases saab 80m-ga 3 kuni 6 oomi.
Juhul kui on piksekaitse plaanis siis teha siis tuua hoone nurkadesse ülesviigud. Sinna nurka, kust ühendused katusele lähevad tuleks siis lisaks elektroodid lüüa ning need raudjuhid sinna külge klemmida. Elektroodid ja ühendused oleks OBO või selle odavamad analoogid.
Mul on vaid ümber vundamendi veetud vaskjuht ning nurkades elektroodid. Takistus viimasel mõõtmisel 5,6 oomi.
Vaskjuht "pindab " ennast kruusa pinnases mingi kihiga nagu liivapaber ning juhtivus väheneb. Ehituse alguses sai vaskrtoss metud ning millalgi kui katusele piksekaitse tegemise isu tuli, sai otsad maast üles kaevatud. Tross oli endale kruusa terad "külge kleepinud". Teema oli tuttav varasemast aga siis oli juhis alalispinge. Rikkis sidekaablid kasvatasid kruusa pinnases rikkekohale kruusast "muna" ümber kaabli. Teistes pinnastes hävis vaskjuht aga mingeid kivistisi ei tekkinud.

[A23]

...
Mul on vaid ümber vundamendi veetud vaskjuht ning nurkades elektroodid. Takistus viimasel mõõtmisel 5,6 oomi.
Vaskjuht "pindab " ennast kruusa pinnases mingi kihiga nagu liivapaber ning juhtivus väheneb. Ehituse alguses sai vaskrtoss metud ning millalgi kui katusele piksekaitse tegemise isu tuli, sai otsad maast üles kaevatud. Tross oli endale kruusa terad "külge kleepinud". Teema oli tuttav varasemast aga siis oli juhis alalispinge. Rikkis sidekaablid kasvatasid kruusa pinnases rikkekohale kruusast "muna" ümber kaabli. Teistes pinnastes hävis vaskjuht aga mingeid kivistisi ei tekkinud.

Huvi pärast, kas see vase maanduseks maassekaevamine käis mingi ametliku juhise järgi?

[Küülaline]

vase maanduseks maassekaevamine käis mingi ametliku juhise järgi

Mis mõttes ametlik juhis? Vasest kiudjuhe 25 mm² on üldlevimud maandusjuhina pinnases.

[A23]

vase maanduseks maassekaevamine käis mingi ametliku juhise järgi

Mis mõttes ametlik juhis? Vasest kiudjuhe 25 mm² on üldlevimud maandusjuhina pinnases.

Ok, selge, siis nii on. Ma olen näinud "rauda" pandavat, aga pole ka asjaga otseselt seotud olnud.

[kunn24]

vase maanduseks maassekaevamine käis mingi ametliku juhise järgi

Mis mõttes ametlik juhis? Vasest kiudjuhe 25 mm² on üldlevimud maandusjuhina pinnases.

Et siis millise ametliku dokumendi järgi? Kas näiteks OBO pakub selleks sellist kraami? Kas hoonete maanduspaigaldiste ehitusnormid (näiteks DIN 18014, mille järgi toimetab OBO) seda sallivad? Vase puudusest pinnases juba eespool kirjeldati. Viidatud DIN on googeldades 2014 versioonina tasuta saadav https://www.google.com/url?sa=t&source= ... qAqnJeuGkQ

Seal on veel täiendavalt viidatud, et kui lisandub piksekaitse, siis vaata EN 62561-1 ja 2 ning ka EN 62305-3 . Kui sinna vaadata, kas on juttu vase mahakaevamisest? Ja isegi kui on, kas just 25 mm2? Äkki vähemalt 50? Mis muudab selle kasutamise majanduslikult täiesti ajuvabaks (näiteks Esvika letihind 7,3 €/m + KM).

[Kivitorris]

Millist materjali maanduselektroodina võib kasutada sõltuvalt pinnasest on ilusti kirjas standardis EVS-HD 60364-5-54 jaotises 542.2

[kunn24]

Seal on tabelis vask olemas, sulgudes 25 (juures märkus d, et kui ikka oled täie kindluse juures, pista 16 mm2), ilma sulgudeta 50 mm2. Kuid projekteerija vastutuseks jääb võimaliku korrosiooniohu hindamine.
Ja kui on piksekaitse, tuleb kohe vaadata 62305-3. Täiendus tuleneb A1:2022- st.