Korsten bullerjanile

[Urmas]

ta kipub nii 5x kallim olema jahh

Tekkis veel küsimus- mis sa arvad, mitu korda on suitsutoru vastupidavam tsinktorust või arvad, et näiteks 10 aasta jooksul 3x venttoru väljavahetamine tuleb soodsam mittemidagi tegemisest? Ise eelistaks usinust 1x, rääkimata Kalvise mainitud tuleohusest. Muidugi teed valiku sina.
Ega sa ei tahaks avaldada maksumuse vahe eurodes? 100€ vs 500€ ma võib-ola isegi korraks mõtleks, aga 20€ vs 100€ ma ei mõtleks ja valiks õige toru.

[Hiid]

vaja üldse kolmeks aastaks ehk...
Nüüd leidsin roostevaba DEPOst, mis odavam, kui must
Tänan kaasamõtlejaid, asi lukus.
Urmas, 50 vs 250 oleks hinnavahe olnud 6m pealt. Vent vs must toru

[ping]

vaja üldse kolmeks aastaks ehk...
Nüüd leidsin roostevaba DEPOst, mis odavam, kui must
Tänan kaasamõtlejaid, asi lukus.
Urmas, 50 vs 250 oleks hinnavahe olnud 6m pealt. Vent vs must toru

Ära siis suitsu termomeetrit unusta.

[Alexy]

Palju on tingimustes kinni(nõrganärvilised edasi ehk ei loe). Metallkaminale tegin korstnatoru pulberkustutitest(hind elekter praadimiseks, tasuta täidistraat ja 50 sendine lihvketas värvipuhastuseks ning eur kuumakindel värv, pikkus ca 1,5m. Täna mõõtsin huvipärast temperatuuri, seinavärvi jaoks kui tuli all oli: ahi 150 kraadi, suitsutoru 100 ja silikaadist krrohvisein 50 kraadi(numbrid on ümardatud üles). Ruumi ma tsinktoru ei paneks, küll aga läheb ta bullerjanile õue, toas ise rullitud toru pluss kustutid paekivi hoones.Ei ole ühest lahendust, kuidas eri tingimustel teha-käituda. On võimalik ka soodsalt turvaliselt, või kallilt asja kasutada, eks endal peab ka tiba mõistust olema ja riske hindama. Milleks bullerjani plekile termomeeter?Ebaõnnestunud nali?Või mingi loogiline põhjus?

[Urmas]

vaja üldse kolmeks aastaks ehk...

Pole midagi igavesemat kui ajutine.

[ping]

.... Milleks bullerjani plekile termomeeter?
Ebaõnnestunud nali? Või mingi loogiline põhjus?

Termomeetrilt näeb, et kuna "tuli korstnasse jookseb", sest ei ole ju mõtet 700C korstnasse saata.

[Alexy]

Minu teada on bullerjan tiba teise eesmärgiga kui tavaline raudahi. Mul oli ta kivikostnal taga aastaid ja kordagi polnud tunnet, et leek korstnas(mida ei saa öelda kõrvallõõri mineva saunaahju kohta).Täna huvi pärast proovisin tavalise, isetehtud raudkaminaga (sisuliselt otse minek) ja täiesti lahtioleva õhuga läks enne kivikorstent olev metalltoru 350 kraadi peale. Bullerjanil kütad siiski õhku mis torudes liigub ja seal rohkem miilas all.

[Hiid]

Bullerjanist tuleb välja toru, mis välismõõduga 125mm vms, seest napp 120 ehk
Kas sinna otsa 130mm toru, mis kohe peale bullerjani keerab 90kraadi põlvega üles ja siis on 6m vertikaalset toru, hakkab tõmbama?
Vana omanik ütles, et võiks üleminekuga 150mm korstna teha, pidavat parem olema.

[Kalvis]

Paneksin lähima standartse toru mis õnnestub lihtsamini otsa sokutada.

[Urmas]

Bullerjanist tuleb välja toru, mis välismõõduga 125mm vms, seest napp 120 ehk
Kas sinna otsa 130mm toru, mis kohe peale bullerjani keerab 90kraadi põlvega üles ja siis on 6m vertikaalset toru, hakkab tõmbama?

Minu teada müüakse tänapäevast asbestkangast ka ribade või väiksemate kanga tükkidena. Keera seda väljatuleva toru ümber ja lükka põlv sinna otsa. Müüakse ka erineva jämeduse asbestnööri.

[kaimagk]

Hetkel pole teemaks kahe toru ühendamine, vaid toru läbimõõt. Arvatakse et 150 mm torul parem ‘tõmme’ kui 130 mm…..see on füüsika ja arvutamise koht.

[Prill]

Tavaliselt kütteseadmete juhendis kirjas ka toru läbimõõdu soovitused.
Korstna tõmbega on nagunii loto, nt enda katlal aegajalt esimene kütmine sügisel, ajab suitsu sisse, see sügis jälle mitte, ja alati esimesel kütmisel - müstika ju
Samuti paigaldatud toru läbimõõt ei tarvitse ajas jääda suitsukäiguna samaks läbimõõduks. Nt õnnestunud kunagi puhastada kerise suitsutoru, just seda horisontaalselt kulgevat toruosa, mis oli a'la 90% ummistunud. Aga peremees tegeles tõmbega, plekist kostnapikenduse telliskorstnale otsa pannud ja ikka ei tahtvat tõmmata.
Mulle tundus ikkagi kahtlane, kuidas samad torud&korsten enne tõmbas ja viimased aastad ei taha tõmmata.
Seal konkreetsem probleem oli, kus kerise suitsutorul puhastusluuke ei olnud ja korstnasse ka nii müüritud, et ilma lõhkumata lahti ei saanud võtta.

Ise arvaks, kus 130 vs 150 ei tundu suur erinevus, eriti kui seal bullerjanist väljuval korstnaosal on ka varsti ruhk&tahm sees ja 130&150 asemel on vaba diameetrit seal nt 100 või 80mm.

Muidu vanast ajast mäletan kuidas vanaema samuti just külma korstna tõmbega hädas oli ja korstnajala puhastusluugist ajalehte toppis ja seda põletades korstnas tõmmet tekitas, kus tõmbe tekkides hakkas ka ahjust ilusti tõmbama. Kui korsten juba soe oli, ei olnud kütteperioodil enam nippi korrata vaja.
Korstna eksperdid&pühkijad võiks kommenteerida, miks osad korstnad pipardavad..

[Kalvis]

Bullerjani, kaminate jne. valmistajad on timminud korstna läbimõõdu just õigeks! St. suurem korstna läbimõõt pole vajalik. Nad võiksid standardkorstnaid teada, kuid mul on kogemus, et ega ikka ei kipu olema. Igatahes Depos ostetud korsten ei tahtnud väga peale minna, lõpuks loksutasin, pressisin, no vaevaga läks.
Korsten võib ka väiksem olla aga juba viidatud - tõmme on ikka hea aga kui tahm sisse koguneb siis väheneb. Tuleb tihedamini puhastada.

Küsijal on venttoru, siis võib kõiki nippe kasutada - tihendamist tulekindla villaga, vajadusel sälgu lõikamist ja siis toru koonusesse tegemist, peaasi, et saab kenasti külge ühendatud.

[Hiid]

Mul viimane plaan oli Depo 130mm roostevabaga panna.
Panen siis kõik ühte mõõtu, ei hakka üleminekutega jändama. 130 põlv ja 6m otse taevasse

[Urmas]

Mul viimane plaan oli Depo 130mm roostevabaga panna.
Panen siis kõik ühte mõõtu, ei hakka üleminekutega jändama. 130 põlv ja 6m otse taevasse

Lihtsalt asendustegevusena guugaldasin sinu ideed ja seda just bullerjanist väljuva põlemistemperatuuri kohta. Kuna ei viitsinud eriti pikalt guugeldama erinevate müüjate infosid, siis kasutasin "loll-Ivani" kiireis "hallrakke", kes ütles niimoodi:

Bullerjan tüüpi ahjus on keskmine põlemistemperatuur tavaliselt vahemikus 600–800 °C, sõltuvalt kütuse kvaliteedist ja õhu juurdevoolust. Soojendatud õhk, mis väljub torudest, on umbes 60–80 °C.

Oled ikka kindel, et bullerjanist väljuvale temperatuurile peab vastu isegi roostevabast terasest venttoru? Noh, kui bullerjan koos korstnaga on ülejäänud põlevmaterjalist piisavalt kaugel, siis julgeks ehk isegi kasutada.

[Hiid]

RV ikka kannatab, selles pole probleemi ja need ei ole vent vaid suitsutorud

[Urmas]

RV ikka kannatab, selles pole probleemi ja need ei ole vent vaid suitsutorud

No siis lase käia ja kõrvalise õhu sissevõtu vältimiseks ja tõmbe parandamiseks kasuta tihendamiseks asbestriiet või nööri.

[Alexy]

Mul viimane plaan oli Depo 130mm roostevabaga panna.
Panen siis kõik ühte mõõtu, ei hakka üleminekutega jändama. 130 põlv ja 6m otse taevasse

Lihtsalt asendustegevusena guugaldasin sinu ideed ja seda just bullerjanist väljuva põlemistemperatuuri kohta. Kuna ei viitsinud eriti pikalt guugeldama erinevate müüjate infosid, siis kasutasin "loll-Ivani" kiireis "hallrakke", kes ütles niimoodi:

Bullerjan tüüpi ahjus on keskmine põlemistemperatuur tavaliselt vahemikus 600–800 °C, sõltuvalt kütuse kvaliteedist ja õhu juurdevoolust. Soojendatud õhk, mis väljub torudest, on umbes 60–80 °C.

Oled ikka kindel, et bullerjanist väljuvale temperatuurile peab vastu isegi roostevabast terasest venttoru? Noh, kui bullerjan koos korstnaga on ülejäänud põlevmaterjalist piisavalt kaugel, siis julgeks ehk isegi kasutada.

Täielik jama, kolde ja suitsutoru temp on väga eri asjad. Suitsutorus olen max350 saanud, kui kõik õhu pealetulemised avatud
Kivisöega pole proovinud, kuivade puudega ainult. Mustast plekist korsten ainult"köhatab" sellele ja on vastu pidanud 20a.

[Urmas]

Täielik jama, kolde ja suitsutoru temp on väga eri asjad. Suitsutorus olen max350 saanud, kui kõik õhu pealetulemised avatud

Kas sa äkki liiga märgade puudega ei küta, et ei saagi "loll-Ivani" mainitud temperatuuri saavutada? Ära nüüd seda mu küsimust liiga tõsiselt võta ja selle vastama kipu. Mul vahest lihtsalt tekivad mõnede väidete ümberlükkamiseks lisaküsimused. Võta mind kui ühte 10-st lollist, kes esitavad küsimusi, mille üks tark ei oska vastata. No kui lolli lollile küsimusele tark ei oska vastata, siis mul tekib küsimus, et kes on loll.
Ei vaidle vastu, kuid nagu eelnevalt hoiatasin oma kommentaaris, siis need numbrid ei olnud minu poolt. Ka numbrite autorlusele vihjasin. No tõesti ei oska oma tsiteeringu sinisega rõhutatu IP aadressile viidata.

[Küülaline]

tihendamiseks asbestriiet või nööri

Tänapäeval on need nöörid küll millestki muust, kui asbestist. Mingi klaaskiud ilmselt.

[Urmas]

Tänapäeval on need nöörid küll millestki muust, kui asbestist. Mingi klaaskiud ilmselt.

Ma ei viitsinud tänapäevast nimetust otsida.