Kas on olemas piki prussi kinnitus kruvisid?

[orgaanik]

Kas puit prussidele on olemas spetsiaalseid otsa sisse piki puitu keeratavaid kinnitus kruvisid?

Soov kinnitada mittekandva konstruktsiooni 45x95mm nurga prussid otstest omavahel nägusalt, vältides metall nurgikuid. See on väliterassi postidel paiknev ülemine dekoratiivserv, mis ühendab postid ülevalt kokku. Mõjuvad jõud on peamiselt tuul. Kõige lihtsam oleks selleks sobivad kruvid, kui selliseid on olemas.

[-virks-]

https://essve.com/et/tooted/konstruktsi ... t-corrseal

[addictedtowood]

Jah, selliseid kruvisid on olemas, kuid neid leiab Eesti ehituspoodidest harva. Kui soovid prusse ühendada nii, et metallnurgikud ei jää näha, sobivad hästi täiskeermelised konstruktsioonikruvid, näiteks HECO-TOPIX või Eurotec KonstruX. Need hoiavad ühenduse kindlalt koos ka siis, kui konstruktsioonile ei lange suurt raskust. Välitingimustes tasub valida roostevabad kruvid (A2 või A4), et niiskus ja ilmastik ei rikuks kinnitust. Kruvi pikkus võiks olla 150–220 mm, olenevalt prussi paksusest. Enne kruvi keeramist on mõistlik eelnevalt puurida, et vältida puidu lõhenemist, ning keerata kruvid kergelt nurga all, mitte täiesti otse. Kui soovid, et ühendus jääks täiesti peidetuks, on olemas ka spetsiaalsed hidden connectors või IdeeFix tüüpi lahendused. Eestis neid kruvisid tavaliselt poes ei müüda, kuid neid saab internetist tellida. Selline lahendus on tugev, peab hästi vastu ilmastikule ja jätab puidule puhta ning korraliku välimuse. See sobib hästi terrassi ülemise serva ühendamiseks ja aitab tagada tuulekindluse.

[vuuk]

Kuna siin juttu konstruktsioonikruvidest, siis tuli mõte, et arutleks sel teemal edasi.
Pilt 3d mudelist:

Mõlgutan mõtteid, et kuidas lahendada, kas nii või naa.
Ilmselt hinnas väga vahet ei ole, aga ikkagi.
Vaadates pildile, 130 mm pikkusega konstruktsioonikruvi näib olevat liialt pikk ja 90 mm lühikesevõitu.
Infos tuhnides hakkas silma, et neid on olemas 90 mm pikkused ja järgmine pikkus on 130 mm. Vahepealseid pikkusi ei märganud.
Ja muide, joonisel on mul praegu mudelisse pandud 50 mm prussid, tegelikkuses hakkavad olema kalibreeritud, ehk 45 x 145 mm prussid - seega 5 mm õhuksemad.
Konstruktsioonikruvid on mul paigutatud joonisele 45° kaldega. Seda sellepärast, et ühe tootja infost leidsin, et 45° on kõige tõhusam kaldenurk, sest nii hoidvat kruvi kõige tugevamini. Kallet ühele või teisele poole muutes kinnituse tugevus väheneks. See kõneleb mulle ühtlasi seda, et selle lahenduse puhul etendab suurt rolli see, kui täpselt saavad kruvid õige kalde alla. Nii, et väikesed mõtlemise kohad... .
Varasemalt (eelmise riigikorra ajal) on saanud puitkarkassi poste vöö külge ühendada näiteks 4 x 100 mm naeltega - 3 tk/liide.
Viimasel ajal (praeguse riigikorra ajal) on saanud teiste eeskujul kasutada liites metallnurkasid + nurgakruvisid (ankrukruvisid) või ankrunaelu, ning polte.
Kahjuks on projektid eelprojektid ja ehitamise detailne info jäetakse ehitajale ajutööks.
Et, millised on seisukohavõtud?

[Urmas]

Konstruktsioonikruvid on mul paigutatud joonisele 45° kaldega. Seda sellepärast, et ühe tootja infost leidsin, et 45° on kõige tõhusam kaldenurk, sest nii hoidvat kruvi kõige tugevamini. Kallet ühele või teisele poole muutes kinnituse tugevus väheneks. See kõneleb mulle ühtlasi seda, et selle lahenduse puhul etendab suurt rolli see, kui täpselt saavad kruvid õige kalde alla. Nii, et väikesed mõtlemise kohad... .

Pead endale tegema rakise mingist 2-3mm paksuse L-liistu või nurkraua jupist. Keevitad 45* nurga all vastava sisediameetriga toru jupikesed kruvi suunamiseks. Umbes nagu terrassikruvide rakisel kruvide suunamiseks. Nurga all torukesi saab keevitada erinevatele kõrgustele vastavalt kruvi pikkusele. Lihtsalt uitmõte, mida võid seedida ja kui ei kõlba, unusta ära. .

[vuuk]

Tänud Urmas
Praegu liigub mu mõte sinnakanti, et paneks ühele poole terasnurga 90 x 90 x 65 x 2,5 (müüakse praegu suhteliselt hea hinnaga ehk ligi 0,5 eurot tk) Läbi metallnurga üle ühe ehk 1200 mm sammuga nurga Ø 13 mm avast läbi M12 130 mm kiilankrud (vundamendi betoonisse vööprussi kinnitamiseks) ja kuna postidel samm on 600 mm, siis üle ühe metallnurgad alt 13 mm avadest 12 mm kuuskant või TX peaga puidukruvid. Esialgselt traageldaks 5 x 40 mm TX peaga nurgakruvidega 2 + 2
Teiselt puitposti poolelt kinnitan paraja nurga all kaldu SNK EVO 6 x 100 mm puidukruvidega.
https://espak.ee/epood/toode/puidukruvi ... -100tk-pk/

[A23]

Meenub Ins täpsustus teises teemas - üle 6 mm kruvile auk ette!
Selles valguses oleks vaja rakist puurile, mitte kruvile. Mingeid variante on ka müügil, vast leiab sobiva.

[vuuk]

Kuna sellel valitud kinnitusnurgal eeldatavasti on Ø5 mm avasid 8 tk, Ø 7 mm 4 ava ja Ø 13 mm 1 ava, siis tuli mõte jäme M12 kuuskantpeaga polt (kruvi) asendada TOPKON HEX 6,5 x 45 mm kruvidega.
https://espak.ee/epood/toode/kruvi-kuus ... 45-t30-c4/
Pääseb ka ette puurimise tülinast. Kiilankrutele tuleb muidugi niikuinii ette puurida - puidusse ja betoonisse.

[netmaster]

Et, millised on seisukohavõtud?

mul seisukohta pole, aga on mõned mõtted.

Su 3d pilt on ilus, kuid praktiliselt sõltub palju sellest, mis on antud kinnituse eesmärk. Klassikalise sõrestiku ehitamisel on eesmärk vertikaalset prussi horisontaalsuunas paigal hoida. Hilisema püsivuse tagavad muud materjalid (tuuletõkkeplaat, OSB, roovitus, diagonaalid, jne.). Sõrestikul ei ole (üldiselt) ühtegi arvestatava tugevusega jõudu, mis vertikaalset prussi ülespoole kisuks. Seega võiks öelda, et ehitusnurk ja peened kruvid on justkui üleliigsed. Klassikaliselt tehakse antud sõlme nelja püssist välja lastud 90mm naelaga. Lisaks on su kruvid justkui valelt pool sisse keeratud. Kruvide tugevus on tõmbes, kuid kui sinu prussi vasakule murda, siis lähevad kruvid lihtsalt kõveraks ja augud puidus muutuvad loperguseks. Mina panin oma majal sellisesse kohta neli tavalist (kuldse kattega) 6mm puidukruvi. Alusprussi kinnitasin vundamendile enne eraldi ankrutega. Terve kahekorruseline sõrestik jäi püsima ka siis kui katus juba peal oli ja seinad veel läbi paistsid.

Kui eesmärk on, et pruss iseseisvalt enamvähem edukalt püsti seisaks, siis tuleks pigem panna mõlemale poole ehitusnurk, paljude väiksemate kruvidega.

[Küülaline]

Kui see pilt on puitkarkassmaja alumisest vööst ja karkassipostist, siis on küll väga üle pingutatud. Ma mäletan kui minu maja ehitati (aastal 2001), siis see sõlm lahendati kahe 150 mm naelaga, kummaltki poolt posti 45 kraadi all sisse löödud.

[vuuk]

...
Lisaks on su kruvid justkui valelt pool sisse keeratud. Kruvide tugevus on tõmbes, kuid kui sinu prussi vasakule murda, siis lähevad kruvid lihtsalt kõveraks ja augud puidus muutuvad loperguseks.
...

Tänud seisukohta võtmast ja infot jagamast.
Jah nõus eeltooduga, kui vaadata iga üksiku posti seisukohalt. Mul on mõttes üle ühe nurk kord ühel pool ja siis teisel pool posti, siis hakkavad kinnitused ühel postil üht- ja teisel postil teistpidi hoidma. Koos aga hoiavad mõlemas suunas. Selle lahenduse mõte on poole vähema metallnurkade arvuga hakkama saada.

Kirjutasin eelpool, et olen samuti (vanasti) 4 x 100 mm (või 4 x 120 mm) naeltega need sõlmed kinnitanud.
Olen ka pead murdnud, et miks nüüdisajal tehakse metallnurkadega.
Jõudnud järeldusele, et metallnurkadega ja kruvidega lahenduse eelis on see, et on võimalik saavutada täpsem tulemus. Lööd naela sisse, kontrollid üle, post paigalduse käigus paigast nihkunud.
Aga kui postide vahele läheb vill, siis on põhimõtteliselt iga millimeeter arvel.
Nihkub üks post 5 mm ühele poole teine samapalju teisele poole ja juba saab öelda, et vill on paigaldatud halvasti. Järelevalve tuleb ja teeb märkuse. Pool raha võidakse õigusega jätta maksmata, sest töö on praak.
Muud mõtet nurgikul ja kruvil ilmselt tõesti ei ole.
Kui on tegu soojustamata kuuriga, siis poleks üldse vahet.
Kusjuures mul on tegelikult akuga karkassinaelapüss ka olemas, millega saab lüüa kuni 100 mm naelu. Selle kasutusjuhendis on märgitud, et püssi tuleb hoida puidu suhtes otse. Viltu naelte laskmine oleks tööohutusnõuete rikkumine. Sellepärast olen seda meetodit esialgu välistanud.

[netmaster]

see sõlm lahendati kahe 150 mm naelaga

jah, vanem generatsioon nii teebki. Nooremad lasevad püssiga kaks naela ühelt poolt servadesse ja 1-2 teiset poolt keskele. Mõnel pool maailmas on üldse kombeks sõrestik maas valmis teha ja naelad/kruvid läbi alusprussi sisse lasta. Nurkade ja mingite erikruvidega ei jända keegi. Või kui, siis peab selleks mingi põhjus olema.

Mulle isiklikult tundusid naelapüssi naelad kuidagi liiga lahjad ja suuremate naelte käsitsi sisse peksmine liiga vaevaline. Osalise keermega Torx peaga 100mm kruvid olid just parajad 45 kraadise nurga all sisse lasta. Kaks ühelt pool servadesse ja üks teiselt poolt keskele.

Nihkub üks post 5 mm ühele poole teine samapalju teisele poole

post pannakse enne kinnitamist ikka vastu mõõduklotsi vms. See tagab, et ta paigale jääb ja on ilusti risti alusprussiga. Nagunii peab ju mingi abivahend olema, mille järgi sa postide vahed paika paned. Ega vahesi siis iga kord mõõdulindiga mõõdeta. Kuna ma oma poste üksi paigaldasin, siis tegin niiõelda kolmnurkse mõõduklotsi, et post kinnitamise ajal ise enamvähem vertikaalne seisaks.

Aga kui pruss peab terves pikkuses ise püsti seisma nagu viimasel pildil, siis on nurkade kasutamine võibolla õigustatud. Samas, ju sinna ikka mingi sein ka külge tuleb.

[kaimagk]

“”Selle kasutusjuhendis on märgitud, et püssi tuleb hoida puidu suhtes otse. Viltu naelte laskmine oleks tööohutusnõuete rikkumine. Sellepärast olen seda meetodit esialgu välistanud.””

Päriselt ka! Siis pead tõesti nurgikuid kasutama, pane ikka mõlemale poole posti, need ju olid hea hinnaga

[netmaster]

Viltu naelte laskmine oleks tööohutusnõuete rikkumine.

mul on tööohutusest ükskõik, aga need naelad lihtsalt ei lähe lõpuni sisse. Ma loodan, et kruvisi ikka võib diagonaalis sisse lasta.

[Küülaline]

pane ikka mõlemale poole posti, need ju olid hea hinnaga

Ja veel 2 siledat plaati mõlemasse serva ka.

[vuuk]

..
post pannakse enne kinnitamist ikka vastu mõõduklotsi vms. See tagab, et ta paigale jääb ja on ilusti risti alusprussiga. Nagunii peab ju mingi abivahend olema, mille järgi sa postide vahed paika paned. Ega vahesi siis iga kord mõõdulindiga mõõdeta.
...

Mõõduklotsi meetodit olen kasutanud, aga ainuüksi sellele lootma jäädes võib tünga saada.

Paned mõõduklotsimeetodil 10 posti või roovi ära, hakkad tuuletõket paigaldama ja nagu nõiaväel asi ei klapi.
Igat posti muidugi eraldi ei mõõda. Märgin kõikide postide asukohad ühest algus- või lõpp punktist lähtuvalt:
0, 600, 1200, 1800, 2400, 3000, 3600. ... .
Aga jah mõõduklotsi olen ikka ka täiendavalt abiks võtnud. Selle peale on kusjuures kõige lihtsam tulla.

[netmaster]

Mõõduklotsi meetodit olen kasutanud, aga ainuüksi sellele lootma jäädes võib tünga saada.

kuna iga normaalse seina sees on ka avasi, siis läheb nagunii samm kuskil teistsuguseks ja vahepeal peab mõõdulindi abiks võtma. Kuid ikkagi, mingi arvu postivahesi saab kindlasti klotsi järgi lasta. Ja ükski mõõtmine ei välista klotsi kasutamist. Toetad põlvega peale ja niipalju kui vaja seisab paigal küll. See, et post paigal ei seisa pole küll mingi põhjus nurkade kasutamiseks.

[vuuk]

Mõõduklotsi meetodit olen kasutanud, aga ainuüksi sellele lootma jäädes võib tünga saada.

kuna iga normaalse seina sees on ka avasi, siis läheb nagunii samm kuskil teistsuguseks ja vahepeal peab mõõdulindi abiks võtma. Kuid ikkagi, mingi arvu postivahesi saab kindlasti klotsi järgi lasta. Ja ükski mõõtmine ei välista klotsi kasutamist. Toetad põlvega peale ja niipalju kui vaja seisab paigal küll. See, et post paigal ei seisa pole küll mingi põhjus nurkade kasutamiseks.

Nõus. Ja kui paigal ei seisa, saab ka klotsi väikese kruviga kinni traageldatud. Eriti ülemisi kinnitusi tehes. Alumised on köki-möki võrreldes ülemistega.
Aga muidugi profimatel tegijatel käib vast nii, et 1 mees hoiab klotsi ja posti paigal teine kinnitab.
Mitte nii nagu mina - üksi enamasti kõike tehes.

[kunn24]

Pane seinaraam maas kokku, kui sile plaatvundament all. Milleks on vaja üles-all hüpata selle koostamisel? Abijõudu pead varuma püstitõstmiseks või on olemas vana, aga toimiv frontaalkopaga traktor.

[vuuk]

Kusjuures kõige esimesena soovitasin kliendile varianti, et telligu Tenter-i tehasest valmis moodulid, tõstavad kraanaga ludinal paika, projekt ka neil pealekauba.
Aga ei - nii ei tahetud. eks oli ka argumente, miks see variant ei sobinud.
Väiksemaid puitkarkasshooneid olen mõne teinud ka sellise meetodiga, et kõigepealt tegin detailse 3D mudeli, koostasin mudeli alusel materjalide mahutabeli, ostsin ise kõik materjalid, tegin täpsed moodulid mudeli järgi kodus valmis, nummerdasin plaani järgi ära, panin haagisele ja objektil oli vaid kokku montaaž. Kliendile nii mugavam. Peab ehitajat taluma objektil palju vähem aega.

[vuuk]

Ma saan aru küll mõnikord, kust tuul puhub.
No küllap siin foorumis on enamus kõik haridust saanud inimesed. Aga küllap haridusega kaasneb inimese peas muremõte näiteks tootlikkuse teemal. Asi selles, et poisid-tüdrukud (õppejõud) meile õppeasutustes seda ju peakolusse taovad (muuhulgas).
Kusjuures olen tähele pannud, et inimesed kipuvad tootlikkusest ehitamisel omamoodi aru saama. Ikka peetakse silmas, et töömees peab (piltlikult öelduna) ülitootlikult labidat liigutama. Aga ei mõelda, et ehk saaks tootlikkusele suuremat panust anda ajutööga ja protsessi juhtimise- korraldamisega. Kunagi ei olda mures, et kui tootlikud on igasugu muud persoonid ja asjapulgad.
Küllap on siin neid, kes on mõelnud, et mida see "vuuk" nii väga mudeldamisega "tilu-lilu"-tab?
Ilmselt "vuuk" on üks sedasorti tüüpiline ehitaja, kes muudkui ehitab, aga tegelikult midagi teha ei oska ja kogu aeg midagi puusse keerab?
Asi hoopis vastupidi. Ma olen juba nii vana, et mul on piinlik poisikese kombel kõike valesti ja siis muudkui ümber teha. Ja ei meeldi mulle ka niisugune korralduslik külg, kus eelprojektis info puudub ja siis terve trobikond tarku objektil üritavad tundide viisi põlveotsas leiutada ning arutada, lahendusi välja pakkuda ja selle taustal käib tohutu vaidlemine (mis mõnikord kostab üle küla), sest niipalju kui on mehi, samapalju on ka seisukohti.

Igal meistril on omad meetodid ja nipid, kuidas saab paremini ja kavalamalt.
Ja 1 nipp minul ongi, et ma üritan suure osa tööst eelnevalt ära teha arvuti taga (seal hulgas mudeldades).
Objektil olles, mitte just jooksuga, aga ladusalt töö käib ja õhtuks on ikka tehtud ka midagi.

Minnes tagasi kinnitamise teemasse, siis mina näen metallnurga juures omadusi, mis selle abil lahendamisel ka eeliseid annab. Missugune lahendus lõplikult parim, tootlikum, optimaalsem on, seda on raske mõõta. Aga kas alati peabki? Igal juhul on see kindel lahendus ja väiksemate objektide puhul ei etenda see erilist osa ka hinnale.
Kindlasti on teisi, palju olulisemaid kulukohti, millele ehitamisel tähelepanu pöörata.
Näiteks ülaltoodud pildil on mul meelega näitlikustamiseks lähim post tehtud 5 mm lühem. Metallnurk võimaldab posti pikkuse hälvet kompenseerida. Kuigi, ega ma seda korrektseks ei pea. Aga olen kindel, et mingi osa postidest ikka võib olla mõningase pikkuse ja või otsa lõike kaldenurga hälbega. Sellisel juhul saab olla metallnurk abiks töö kiiremaks ja kvaliteetsemaks teostamiseks. Siin näeme, et tegelikult praktilises elus hakkavad kinnitustarvikud tööle mitte ainult selles suunas, kuidas on inseneri mõte olnud, vaid kruvides, naeltes võib osades sõlmedes olla ka lõikepinge või erinevas suunas liitpinge. Muidugi saab postile sel juhul alla sokutada ka paraja klotsi, et post ei jääks kruvidele toetuma. Püüdma peab muidugi, et postid ei oleks hälbega. Aga kas praktikas see alati õnnestub, ükskõik, kuitahes selle poole püüeldakse. Elu on näidanud, et kõik on targad ja oskajad, aga kui läheb tegemiseks, siis on näha, kuidas tegelikult asjad õnnestuvad ... .

[RaJy]

Oli hiljuti võimalus kõrvalt näha kuidas ühe üsna tuntud puitmajade tootjad 2,5 kordse maja kohapeal valmis tegid. Otseselt ei otsinud, aga mina ühtegi nurgikut ei näinud. Kilbid löödi maas tasapinna peal naelapüssiga valmis, telliti kraana ja tõsteti paika - nii seinad kui ka vahelaed.

[vuuk]

Ja küllap nii ongi suurematel objektidel, eriti uusehitusel, kõige tootlikum ja tulusam.

Mul ei ole sedakorda tegu seda sorti objektiga. Tegu on juurdeehitusega olemasolevale hoonele. Ma pean oma tehtud tulemuse kokku viima olemas olevaga.
Teed maas kogu kupatuse valmis ja mis siis, kui pärast miski ei klapi?

Kas maas valmis tegemisel olid mehed maas käpakil, persed püsti?
Mul on ka sellele mõeldud, et minu vana selg ei kannata palju käpakil olla. Üritan seda niipalju kui võimalik vältida. Seetõttu on mul mõeldud teistsugused meetodid, kuidas (võimalikult tootlikult) teha.
Tehases muidugi liinide peal ilmselt käpakil ei olda. Selleks kindlasti mingi paraja kõrgusega töölaud või vastav liin.

[RaJy]

Kui ise vigasid ei tee siis ju peab klappima - sobima. Olen päris palju treppe teinud ja kõik tegin.
nii, et enne tegemist käisin ühe korra objektil mõõte võtmas ja järgmine kord läksin valmis treppi paigaldama. Jah vahel juhtub, et tuleb kohapeal pisut korrigeerida, aga see on enda viga.
Pukkide peal lõid kokku - ei küürutanud seal keegi. Ca 3x3 meetrit kilbid tagusid valmis, välisseintele ka tuuletõkke kips peale ja vahelagedele osb põrandaks enne paika tõstmist

[vuuk]

Nõus ja ei taha väga vastu väita. Aga palju ikka oleneb ka konkreetsest olukorrast.
Etendavad rolli ka olemas oleva osa hälbed. Mõnikord on kindlasti protsess paremini kontrolli all, mõned asjad kohapeal teha. Ilmselt ka treppide puhul. Ja muidugi igal meistril omad välja kujunenud ja käepärasemad meetodid.

Naelapüssist niipalju, et mul olemas üks suhteliselt uus ja vähe kasutatud Prebena akuga variant. Aga viimasel korral üht katust tehes õnnestus mõned korrad tabada allpool peidus olevat naela pead. Püss hakkas jukerdama ja lõppkokkuvõttes ei olnud efekti midagi ning panin viimase osa ikka kruvidega.
Püssi vist pean remonti viima enne kui sellega midagi teha saab.