Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[EH.INS.]

Raamin nii:

Jutt Euroopa fossiilenergia kõrgest hinnast on kontekstist välja rebitud
See ei tõenda fossiili majandusliku ebaefektiivsust, vaid viitab poliitilistele otsustele eelistada "taastuvenergeetilist" juhutootmist mitte majanduslikel vaid poliitilistel põhjustel
Fossiil on jällegi sundkorras nihutatud rolli kus see on ebaefektiivne - ei saa oma potensiaali kasutada
Kõige tipuks veel poliitiline maksustamine vs subsideerimine

[Prill]

Fossiilenergia majanduslik ebaefektiivsus tulenebki saastest, kui saastamisele hinnasilt külge panna, ei ole enam odav.
Ei erine olemuselt muudest keskkonnaregulatioonidest, kus põllumehel võib majanduslikult olla kasulik mürgitada rohkem ja mitte täita piiranguid nt veekogu kaldas x arv meetereid ei tohi väetada mürgitada. Ent ometi hindame loodusele tekitatavat kahju suuremaks kui põllumehe saamata jäänud saaki aladelt mida ta ei saa "rohehullude" tõttu täieliselt majandada, ehk mürgitada.
Samuti tuumarelva võib tuua näiteks, kus sõjaliselt on tuumarelv vägagi efektiivne relvaliik, ent kaasnev ja kaudne kahju ületab tuumasõjas "võidu" hinna selle kasutajale, ning praktikas hoidutakse antud relva kasutamisest.
Ka fossiilide põletamine kannab sama skeemi, kus inimkonnana aina suuremas mahus majandusliku kasu nimel fossiile läbi põletades ja saastet atmosfääri kogudes, võib viia olukorrani, kus kahjut ei ole enam võimalik ühegi kasumi ega raha eest enam tagasi pöörata. Ehk täna miljard majanduslikku kasumit võib konverteeruda sajandi pärast 1000 miljardit nõudvaks probleemiks.
Tark on ennast kahjustava tegevust pärssida. Kui s.ta sees ei meeldi elada, tuleks asjad seada nii, et ei tekitaks s.tta elamisse..

[EH.INS.]

Prill - jäta...
Pole olemas silmakirjalikumat looma kui EL

Ja lõpetaks siis selle odavuse jms jutu ära
Samamoodi lõpetaks ära jutu, et energiaklass näitab energiakulu
Üldiselt sellised lollid jutud lõpetaks ja räägiks õigete nimedega - milleks seda jama juurde ajada
Lisaks on Sul segi nagu pudru ja kapsad sotsiaalne ja majanduslik

[kunn24]

Sul on argumentideks vaid loosungid ja siin on paneelide tootlikkuse teema.
Palun kanna energiasüsteemi finantsteemad sulle spetsiaalselt treitud teemasse.

[EH.INS.]

Sul on argumentideks vaid loosungid ja siin on paneelide tootlikkuse teema.
Palun kanna energiasüsteemi finantsteemad sulle spetsiaalselt treitud teemasse.

Jälle - miks ainult mina mööda päid ja jalgu saan???
Ma nagu omaette ei rääkinud...

[kunn24]

Vastu pead oleks hoopis teine teema. See oli soovitus asju veidi joonel hoida. Sulle on tehtud teema, seega su vastutuse koorem on sellega veidi suurem. Sa oled nagu spetsialist selles osas,

[Riio12]

https://dashboard.elering.ee/et/system/ ... 59:59.999Z
On tekkinud pidev kollane joon Päikeseenergia toodang. Siin siis näha hommikused/õhtused PP liitumis punktis olevate tiputundide akupankade toodang? Kuni sügiseni pressisin ka programmkellaga tööpäevadel õhtuti 5kWh võrku. E-eleringi minumõõtepunktid tabelites oli ilusti tootmise jõnks näha.

[kunn24]

Et siis kuuvalguses paneelid tootsid? Mul on 2 töötavat PV paigaldist ja kuidagi ei õnnestunud. Mõtle sellele teemale parem seletus, näiteks akud ja lisa Eleringi debiilsus vale nimetusega rida näidata.

[Riio12]

Ok mul üks PV paigaldis 5 aastat . Akupanga panen töösse siis kui börsihind üle 20 s/kWh kas või öösse. Laen PP-st päeval kui suvel on hind 2s/kWh. See aasta lisan 36kWh akupanga (see madalpinge 48V pank koos KM-ga täna 5500EUR), nädalavahetusel läheb PP elekter 60kWh EV-sse. Vaata oma kahe PV paigaldise tootmise debiilsust siit siis https://estfeed.elering.ee/metering-points.

[new1]

Kellegil oli siin vist avaral väljal püstiselt lõunasuunas paneel võo paneelid, mis salvestasid toodangut. Kuidas selline asi hetke ilmadega toimetanud on kohalikes oludes? mõtlen et need põllupargid vist suuremalt osalt enamik lume all hetkel, kui teaks ühe näidispaneeli või paneelide toodangut, siis saaks vist kusagilt ka teada, kui palju meil neid avaral põllul olevaid paneele on, mis hetkel lume all ilmselt ja et kui palju püstistega toodang võiks olla mõnel päikeselisel päeval siin. kusagil avaral põllul ikka suht eredalt on see päike siranud siin näkku, tahaks uskuda, et kui 90 kraadi all maapinna suhtes suhtkoht otse päikesesse vaataks, siis võiks ehk nii 100% ligi see tootmine juba paneelil isegi ära tulla? Klassikalised 45 kraadise nurga all olevad, isegi kui lumest oleks puhtaks roogitud, see nurk oleks ikkagi niipalju mööda vist, et ei konkureeriks 90 kraadise nurga all olevatega?
Selline karvane tunne on, et kogu need põllupargid on kohalikke tarbimisvajadusi arvestades vale nurga alla paigaldatud oma suvise maksimumtoodangu püüdmisega.

[Urmas]

Kuidas selline asi hetke ilmadega toimetanud on kohalikes oludes? mõtlen et need põllupargid vist suuremalt osalt enamik lume all hetkel, kui teaks ühe näidispaneeli või paneelide toodangut, siis saaks vist kusagilt ka teada, kui palju meil neid avaral põllul olevaid paneele on, mis hetkel lume all ilmselt ja et kui palju püstistega toodang võiks olla mõnel päikeselisel päeval siin.

Oli täna vaja Tallinnas käia ja Laagris, Makita ladude PV paneelidest mööda sõites jäi silma, et ca 80+% nende paneelidest olid puhtad. Neid seal ikka on. Sai nädala sees ka paar korda Raplas käidud ja tagasi sõites oli autos sees tunda, et päike oleks nagu soojendanud. Aga võib olla oli see ka mingi "platseebo efekt"?

[Kalvis]

Päikese kiirgus ristpinnale on suvel ja talvel pilvitu taevaga sama. Erinev on aeg, mil päike paistab!

[kunn24]

Tänane päev andis kinnitust, et meie vööndis on ainuõige paneelide paigutus püsti ja neist pooled Kagu (SE), pooled Edela (SW) suunal.
1.Toodavad enam vähem siis, kui vaja.
2. Lumevabad. Ma pole neid kordagi lumest puhastanud.
Pildil 11+11 kWP Kagu- Edel

Lisamärkused võrreldes teise kohaga:
1. Optimeerijad on täiesti mõttetud ja jääb arusaamtuks, miks neid üldse pakutakse, paneelide varjutuse probleemid lahendavad neisse lisatud dioodid. Täiendan Trina Vertexi brosüüüriga, neis on skeemid paneelidele lisatud dioodest. https://www.trinasolar.com/sites/defaul ... rtexwp.pdf
2. Leapton ei ole hea, Trina on tegija.

[trebla]

Asi see siis oma elamu juures olevatelt paneelidelt möödaminnes see õrn lumi maha lükata on.
Seega eriti maainimestel oma suurema paigaldisega mis maa peal (krunti ju jätkub) - pole probleemi.

Kui tegemist maamajaga, kus sa talvel ei käi - ma olen vaadanud hüdraulilist puulõhkujat ja mõelnud, et kas ei saaks selle abil või sarnase tehnika abil ise lihtsalt paneelirivi kallutama panna?
Elektriline hüdropump, paar hüdrosilindrit, torud ja voolikud. Kui on lund sadanud, lükkad vertikaali ja lumi langeb maha.
Tänapäevase paigaldise paneelirivi peaks niikuinii olema mitte lõunasse vaid itta ja läände suunatud.
Ehk siis rivi ise põhja- lõunasuunaline, mida siis hommikul hoiad idasuunda kaldu ja õhtul läänesuunda.
Lõunasuuna elektri eest sulle ju niikuinii miskit ei maksta.

Tavalise viilkatusekalde - 40+ ° pealt ei lange midagi ise enne korralikku sula maha. Mul olla naabrimehe jutu järgi praegu maal oma 30 cm lund küünikatuse paneelidel.

See on elektriku mõttemõlgutus. Traktoristikogemusega sõber miskipärast nii optimistlik ei olnud....?
Aga ta ei osanud ka põhjendada, miks?

(Arvestades paneelide hinnalangust on muidugi mõttekam mehhaanikaga mitte jännata ja paigaldada mõlemad, nii ida - kui läänesuunaline rivi - pilves ilmaga toodavad mõlemad veidi, ehk siis kokku rohkem. Aga lumemaha kallutamise probleem jääb)

PS
V-olla ma pole varem lihtsalt märganud aga nüüd panin tähele, et Nordpooli hinnatabelite/graafikute punti on tekkinud ka Bulgaaria. Homme kukub neil elektri hind kell 8 - 14 sisuliselt nulli. Muul ajal pigem meiega sarnane.

[kunn24]

Päris Ida- Lääs jääb püstiste puhul nadiks, kui ikka elektrit vaja siis nii nagu kirjutasin. Kuid eks sõltub tugevalt ka paneeli tehnoloogiast. Trina Vertex tundub toimivat, eelmisele postitusele lisasin selle brosüüri.

[trebla]

Päris Ida- Lääs jääb püstiste puhul nadiks, kui ikka elektrit vaja siis nii nagu kirjutasin. Kuid eks sõltub tugevalt ka paneeli tehnoloogiast. Trina Vertex tundub toimivat, eelmisele postitusele lisasin selle brosüüri.

Seda ma nimetaks juba peenhäälestamiseks ..

Mina jätaks selle Euroopa linnainimestele, kes paigalduspinda mõõdavad 2-kohalise ruutmeetrite hulgaga,
kusjuures see esimene number on kah veel 5-st väiksem...

[new1]

Lisaks veel võiks see paneel sedasi külili olla, siis isegi kui suvisemal ajal hein või midagi alumise osa kinni katab, siis 2/3 paneeli toodaks endiselt või siis talvel kui alumine serv on lumega kaetud ,siis samamoodi 2/3 saaks endiselt täie võimsusega toota. Kui püstiselt paneelid oleks ja siis alumisi celle veidi varjutaks miski, siis oleks kogu paneeli toodang maas.

[kunn24]

Ongi külili- püsti (st pikema külje peal vertikaalselt), kuid selle aspekti peale pole mõelnud. Nüüd jõudis kohale.
Varem ma teadsin, et neis on dioodid, kuid täpsemat skeemi ei viitsinud välja otsida. Arvasin, et kumbgi paneelipool sillatud. Paneele muretsedes tuleks dioodide olemasolus veenduda, et jama puude varjudega vältida. Optimeerijad on keeruline (tuleb pikendada juhtmeid) ja kallis tee. Lisaks seob konkreetse inverteri tootja külge.

Teise paigaldise optimeerijad mul tegelevad võnkumisega (st MPPT algoritm toimetab kahtlaselt, tarkvara vahetus midagi ei muuda) ja erilist tootlikkust pole. Ka pärast lume ära rookimist. Lühiillustratsioon lisatud (optimeerijate võnkumine, jõnks üles on pärast lume rookimist ja Daily energy täielik kelbas, graafiku tõus ei ole kooskõlas paneelide võimsusega ja jätkub pärast päikese loojumist). Inverterisüsteem 6KTL-L1-ga. Kui suvel viitsimist, kontrollin dioodide olemasolu ja roogin optimeerijad nahhui. Leaptoni 550 W paneelid (14 tk). Tootja prospektis puudub igasugune info dioodide ühendusskeemi kohta https://www.leaptonpv.com/upload/file/2 ... 22ef0d.pdf Kuna HW optimeerijad on kahtlased, siis 100 % ei saa hetkel väita, et need paneelid on meie talviste olude jaoks jama. Vb olla HW optimeerijad ei tööta korralikult külma tõttu- ei tea, kuid hetkel selgust saada pole mahti. Mingit viga nad ei väida.

Trebla kirjutas:

Kui on lund sadanud, lükkad vertikaali ja lumi langeb maha.

Siis võib olla hilja- lumi kleepunud.
Mis puudutab pöörajaid- vaja on saavutada konstruktsiooni piisav jäikus tuule eest ja seadmed muutuvad keerukamaks. Mu teise paigaldise näitel- kui süsteemi on lisatud midagi, mis elab oma elu, siis reeglina ta ei tee mitte midagi paremaks, vaid võib korraldada jama. Lihtsam on lisada paneele ja valida sellised, mis tõesti toimivad erinevates oludes ja erineva kiirguse nurga puhul.

[new1]

seda mispidi need ringid seal ühendatud on(vastupingedioodid siis) saaks tegelikult välja ka peilida, ent niipalju kui näinud olen on kõigil ühtemoodi see põhimõte seal. Dioodid vist peaksid äkki igal paneelil sees olema(3 tk vähemalt üldiselt), nendel päikeseelementidel selline omadus, et vastupingel või üle koormates neil sisemist vastupingedioodi justkui pole enamikel minuteada ja seega kui ühe celli pimedaks teed/kinni katad, siis jääks teoorias sinna kogu paneelidegrupi pinge ühele cellile vastupingena peale ilma igasuguste vastupingedioodideta paneelides ja siis ilmselgelt seal cellis tekiks läbilöök nende sadade voltide peale ja element rikneks. Ilmselt see lubatud vastupinge per cell ongi sinna max 15V kanti, kuna tavaliselt sellisele kogupingele vastava grupi ette need vastupingedioodid pandud on.

[kunn24]

Ilmselt see lubatud vastupinge per cell ongi sinna max 15V kanti, kuna tavaliselt sellisele kogupingele vastava grupi ette need vastupingedioodid pandud on.

Hea tähelepanek.
Lisan 1 uurimistöö aruande optimeerijate kohta. Järeldus oli, et tootmise osas suht mõttetud. Jäi ainult ohutuse aspekt. https://www.sdu.dk/-/media/files/om_sdu ... _final.pdf