Lumehangede paiknemise planeerimine.

[ping]

Hakkasin teise teemasse vastama aga kuna "tüütu lumehunnik" on kindlasti paljudel talviti jalus, siis vast on lumetõrje probleem eraldi teemat väärt, sest kindlasti on mitmed märkanud igaastaselt samadesse kohtadesse tekkivalid lumehangi.

.... kunagi oli pärast suurt tuisku vaja juhtumisi minna pööningule. Sinna jõudes, vaatas mulle vastu päris korralik lumehang.
Imestus oli suur, et kuidas see sinna oli saanud. ...

Hangede tekke põhjuste tehnoloogia uurimine on vägagi keeruline ja oma majapidamise planeerimisel on kasulik seda nähtust arvestada nii hoovi (liikumisteede) planeeringul, välisukse paiknemise või Õ/SP välisosa paigalduskoha valikul.

Hang ei tekki mitte sellesse kohta kus tuul puhub, vaid sellesse kohta kus õhu liikumise kiirus (järsult) langeb.

Netist on leida mitmeid uuringuid lumehangede tekkepõhjuste kohta lumeredelite kasutamise teemal.
Lumeredeleid on juba aegu tagasi kasutatud meie mail maanteede kaitseks aga kuivades piirkondades (mägedes) kasutatakse lumeredeleid lume sulamisvee kogumiseks suveks.

Oma hoovis olen aastaid jälginud hangede teket ja viimasel suvel tegin mõned ümberkorraldused (terrassi kuju, autode parkimise asukoht, püstiste paneelide asukoha muutus), mistõttu sellel talvel olen lumepuhurit ainult ühe korra kasutanud ja sedagi põhiliselt seadme korrasoleku kontrollimiseks. (Ega sellel talvel ei ole vist suurt lund ka sadanud.)

Hõreda laudise tuuletõkestuse kohane uurimustöö on netist leitav kui "Prügimajade seinte konstruktsiooni uuring".
(Ka (küsimusi tekitanud) minu ÕSP välisosa ümbritsev hõre laudis on ennast minu jaoks tõestanud kui "tuisutõke".)

[RaJy]

Nagu ma eelnevatest postidest olen aru saanud siis me suht ühe kandi mehed - Pärnumaa. Ütleme nii, et kui kellegi ettevõtte äriplaanist moodustab suurema osa lumetõrje siis sel talvel võib nälga jääda. Jaanuari alguses midagi tuli ja peale seda stabiilselt peaaegu mitte midagi.
See aasta hetke seisuga pole nagu midagi mida planeerida, aga on muidugi olnud aastaid kus pole panna kuhugi. Ja ega seegi talv veel läbi ei ole. Endal piisaks väiksemast lumepuhurist, et parkimiskoht ja käiguteed vabad hoida - hea mõte, praegu peaks vist hea hinnaga saama!

[Prill]

Eristaks teema kaheks nüansiks, "Lumehangede paiknemise planeerimine" - kuhu lükata&hoiustada lumelükkamisel teedelt-platsidelt kogunev lumi ehk tehislik probleem, "tuisuvaaludega arvestamine" - kas ja kuidas on võimalik tuisuga kogunevate hangede asukohta ennustada, seda mõjutada või vältida, looduse kius.

Seda lumelükkamise ja vaaludega mittearvestamist on kohatud nii tänavatel kui eramute juures. Ühes maaelamises torkis silma kuidas 20-30 meetrit sissesõiduteed majani palistati arvatavalt miskite toona põlvekõrguste hektitaimedega, ainult need olid sellest killustiku-teeservast sirka poole meetri kaugusel - häirivalt lähedal, taim ju kasvab ja kuhu talvel teelt lükatav lumi mahuks.
Igaljuhul enam neid taimi seal ei ole, mitte ühtegi, kaua olid, ei tea, ei juhtu sinna tihti.
Samuti mõnikord parkimisplatsi äärde midagi istutatud ja tekib küsimus kas talviti tuleb lund üle taimede kühveldada või ohverdatakse lumeladustamiseks parkimisruumi.

Tuisuvaaludega ei oska arvata, kas miskit head simulatsioonitarkvara on, sõltub nii tuulesuunast, lumesajust, lume olekust (lörts, kuiv), kui kõigest muust nt parkivad sõidukid kuni kasvav hekk&haljastus, jms.
Võibolla tõe kriteerium praktika, kus vaatad kuhu tuisl hanged ehitab ja siis kas on üleelatav või tuleb lootusstiihiatega võitlusse asuda.

[ping]

Nagu ma eelnevatest postidest olen aru saanud siis me suht ühe kandi mehed - Pärnumaa. ...
... Endal piisaks väiksemast lumepuhurist, et parkimiskoht ja käiguteed vabad hoida - hea mõte, praegu peaks vist hea hinnaga saama!

Ei ole samast kandist, viimased elamised on Põhja-Eestis.

Üleelmisel aastal ostsin bensufreesi kõrvale katsetamiseks kerge analoogse "mootorlabida" (70% soodukaga), mis pärast "siberi leidurite" eeskujul täiustamist loobib laiali ka üle põlve kõrguseid värskeid kergeid hangi.

Ja elektrivarustuseks kasutan sisemise laotajaga "trammiliini" + 10mA RVK, mille abil ulatab 30m kaugusele sissesõiduteed puhastama. (Sisemine laotaja on vajalik, et pikk juhe tagasi kerides sassi ei läheks.)
https://www.google.com/search?q=yt-8122 ... ws-wiz-img

[optimist88]

(Ka (küsimusi tekitanud) minu ÕSP välisosa ümbritsev hõre laudis on ennast minu jaoks tõestanud kui "tuisutõke".)

S.t. laudis töötab nagu lumeredel ehk siis korjab välisosa ümber lumehange?

Üleelmisel aastal ostsin bensufreesi kõrvale katsetamiseks kerge analoogse "mootorlabida" (70% soodukaga), mis pärast "siberi leidurite" eeskujul täiustamist loobib laiali ka üle põlve kõrguseid värskeid kergeid hangi.

1. Milles täiustus seisneb täpsemalt?
2. Kui kaugele loobib? Kaugus on vähemalt minu jaoks olulisem kui hange paksus.

[ping]

(Ka (küsimusi tekitanud) minu ÕSP välisosa ümbritsev hõre laudis on ennast minu jaoks tõestanud kui "tuisutõke".)

S.t. laudis töötab nagu lumeredel ehk siis korjab välisosa ümber lumehange?

Üleelmisel aastal ostsin bensufreesi kõrvale katsetamiseks kerge analoogse "mootorlabida" (70% soodukaga), mis pärast "siberi leidurite" eeskujul täiustamist loobib laiali ka üle põlve kõrguseid värskeid kergeid hangi.

1. Milles täiustus seisneb täpsemalt?
2. Kui kaugele loobib? Kaugus on vähemalt minu jaoks olulisem kui hange paksus.

Tekst hiljem.

[Urmas]

Tekst hiljem.

Tsiteerisin ainult su lubadust. Pilte vaadates ei saanud pihta su ratsist? Võimalik, et minu viga. Ei häbene. Milles seisnes nende kanalisatsioonitorude lisamise efekt?

[optimist88]

Mul sama viga

[ping]

Tekst hiljem.

Tsiteerisin ainult su lubadust. Pilte vaadates ei saanud pihta su ratsist? Võimalik, et minu viga. Ei häbene. Milles seisnes nende kanalisatsioonitorude lisamise efekt?

(Ei olnud varem aega pika jutu kirjutamiseks.)
Sees olev mootor vajab jahutusõhku.
Originaalis imetakse õhk sisse korpusel, rataste vahel olevate pilude ja läbi õhufiltri, millega tekitatakse korpuse sees alarõhk.
Kuna plastkorpus ei ole päris tihe, siis imetakse koos õhuga piludest sisse ka lumetolm, mis koguneb reduktori (hammasrihm) ruumi, kus see sulades jäätub.
Kui jää jääb hammasrihma vahele, siis rihm puruneb.
Jää tekke vältimiseks tuleb seadet hoiustada kas soojas ruumis (enne järgmist kasutamist sulatada) või hoida pidevalt külmas, et sees olev lumi ei saaks jääks sulada.

Ehitasin jahutusõhu kanalid ringi, et jahutusõhk imetakse sisse läbi käepideme all asuva õhufiltri ja puhutakse mootorist välja kesta sisse, millega tekitatakse masinasse ülerõhk ja tagatakse, et lumi ei tungiks masinasse ega reduktorisse.
Selliselt ümberehitatud masin võib pidevalt seista väljas lumes (külmuda) ja päikse käes (sulada) ning sisemise jäätumise ohtu enam ei ole.

Originaalis on selline ratastega masin ette nähtud siledalt pinnalt (plaat, asfalt), kuni 20cm paksuse lume koristamiseks ja paksemas lumes on teda väga raske lükata.

Lumelabidast (pildil must ja lumine) kujundasin alla kelgu, mis võimaldab lund koristada ka killustikult, kruusalt, murult ja muult ebastabiilselt pinnalt ning võimaldab ise juhtida masinat liikuma soovitud kõrgusel lumes, et loopida laiali ka 60cm sügavaid hangi.

Need ümberehituse ideed on välja mõeldud põhjamaade leidurite poolt ja netis on leitavad videod, kuidas nemad on leidnud erinevaid moderniseerimise lahendusi paksus lumes kasutamiseks.
Kui on huvi, siis saan hiljem linke jagada.

[ping]

(Ka (küsimusi tekitanud) minu ÕSP välisosa ümbritsev hõre laudis on ennast minu jaoks tõestanud kui "tuisutõke".)

S.t. laudis töötab nagu lumeredel ehk siis korjab välisosa ümber lumehange?

Lumeredel ei "korja mitte lund" vaid muudab laminaarse õhuvoo turbulentseks ja muudab tuisutuules sirgelt lendava lumehelbe suunda ja kiirust, et see helves ei kleepuks hooga pinnale vaid mööduks pinnast.

Üleelmisel aastal ostsin bensufreesi kõrvale katsetamiseks kerge analoogse "mootorlabida" (70% soodukaga), mis pärast "siberi leidurite" eeskujul täiustamist loobib laiali ka üle põlve kõrguseid värskeid kergeid hangi.

1. Milles täiustus seisneb täpsemalt?
2. Kui kaugele loobib? Kaugus on vähemalt minu jaoks olulisem kui hange paksus.

"Suure viskekauguse unistus" on üks selline lõks, millesse ka ise bensupuhurit valides langesin.
Tegelikult kui lumi lendab bensupuhurist 10m kaugusele siis kivikesed ja jäätükid lendavad kuni 20m kaugusele, ning siis on lumekoristamine päris tüütu, kui lendkehad saavad ümbritsevaid asju vigastada.

Kui läheduses on nii omad kui naabrite aknad, autod, klaaspaneelid, kasvuhooned, jne. siis peab suure viskekaugusega bensufreesiga lund puhudes pidevalt jälgima kaugemat laskeala, et kellegi vara ei kahjustaks ja liikumisel pidevalt joasuunda korrigeerima.

See elektripuhur viskab lume 5-10m kaugusele üle kuni 2m kõrge heki ja sellega on võimalik palju hooletumalt toimetada.

[optimist88]

(Ka (küsimusi tekitanud) minu ÕSP välisosa ümbritsev hõre laudis on ennast minu jaoks tõestanud kui "tuisutõke".)

S.t. laudis töötab nagu lumeredel ehk siis korjab välisosa ümber lumehange?

Lumeredel ei "korja mitte lund" vaid muudab laminaarse õhuvoo turbulentseks ja muudab tuisutuules sirgelt lendava lumehelbe suunda ja kiirust, et see helves ei kleepuks hooga pinnale vaid mööduks pinnast.

Ma lapsepõlvest mäletan natuke teisiti - tuisulume hanged tekkisid lumeredeli taha allatuult, tuule kiirus peale tõkke ületamist väheneb. Eestikeelne wiki kirjutab: "Lumeredel toimib tuuletakistusena, mis tekitab õhuvoolus turbulentsi, pidurdab ajutiselt tuule ja koos sellega kanduva lume hoogu: lumi langeb seetõttu maha enne teeni jõudmist." Vent - tuul ; couverture de neige - lumikate ; congère - tuisuhang



jänkide video https://youtu.be/Trx_49tgDt0?t=17

"Suure viskekauguse unistus" on üks selline lõks, millesse ka ise bensupuhurit valides langesin.
Tegelikult kui lumi lendab bensupuhurist 10m kaugusele siis kivikesed ja jäätükid lendavad kuni 20m kaugusele, ning siis on lumekoristamine päris tüütu, kui lendkehad saavad ümbritsevaid asju vigastada.

Hea point. Rattakoopast pudenenud pruune kobakaid ikka esineb.

[Walter2]

Alati kui näen kuskil neid lumepuhureid tuleb meelde kuuri all talviti jõude seisev muruniiduk. Elik kuidas saaks ühe seadmega niita suvel muru ning talvel lund rookida? Välimuselt üsnagi sarnased e. pool tööd oleks nagu juba tehtud. Kas lihtsam oleks lumepuhurist teha muruniiduk või niidukist lumepuhur? Kuna tööorganid on erinevad siis esimese mõttena tuleks kõne alla miskine lisaseade mille võiks muruniidukile külge pookida, mida siis bens.mootori pealt käitada. Või murran sisse juba lahtisest uksest ning miskine mitteprofi combiseade (mitte murutraktor ega atv vaid just selline igamehe lükatav asi) on juba turul olemas millega niita muru ja puhuda lund?

[ping]

Alati kui näen kuskil neid lumepuhureid tuleb meelde kuuri all talviti jõude seisev muruniiduk. Elik kuidas saaks ühe seadmega niita suvel muru ning talvel lund rookida? Välimuselt üsnagi sarnased e. pool tööd oleks nagu juba tehtud. ....

Neil on õhkjahutusega mootorid ja seega erineb suvemootori jahutus talvemootorist, eelkõige jahutusribide pindala ja paiknemise poolest.
Erinevusi on kindlasti veelgi ja MTD kodulehel on eraldi jaotusena suvemootorid ja talvemootorid.

[ping]

....
Ma lapsepõlvest mäletan natuke teisiti - tuisulume hanged tekkisid lumeredeli taha allatuult, tuule kiirus peale tõkke ületamist väheneb. Eestikeelne wiki kirjutab: "Lumeredel toimib tuuletakistusena, mis tekitab õhuvoolus turbulentsi, pidurdab ajutiselt tuule ja koos sellega kanduva lume hoogu: lumi langeb seetõttu maha enne teeni jõudmist." Vent - tuul ; couverture de neige - lumikate ; congère - tuisuhang



jänkide video https://youtu.be/Trx_49tgDt0?t=17 ...

Vaata veel lumeredelite videoid, jälgi vahemaade numbreid, kus näed et vahetult redeli taga on lohk, kus lund ei ole ja lumi langeb ca 10 korda kaugemale, kui on redeli kõrgus.
Sama efekt tekkib ka seadmest vaksa kaugusel asuva "redeliga", et lumi lendab eemale.