Kanalisatsioonitrass külmunud 25m majast!

[Urmas]

Kas sa edaspidi saad jätta tsitreeringuid kaasa vedimata ja selle ka praegu kustutada, et ma temaga nö isikliku jauramise saaksin ära kustutada?
Kuid kui häirib, siis pole probleemi jora lõpetada, olen ka öelnud, mida arvan.

Õpi oma kirjutatu eest vastutama! Või mõtle enne mida kirjutad! Või loe veelkord läbi oma kirjutatu enne ikoonile"Sisesta" klikkimist! Su kommentaaride järgi peaks sul vanust olema juba piisavalt.

[RaJy]

Mis kuradi kasu annab tänapäeval kliimasoojenemisest söögi alla ja peale loetust teadmine, et kord 50 aasta vältel võib esineda äärmust kui see äärmus saabub inimesele 2 aastat pärast oma maja ehitamist ja kui suubuvad ja väljavad maa sees olevad statistika järgi paigaldatud kommunikatsioonid on läbi külmunud? Selle teema viimane arutelu on vist ehe näide. EVS ja ilmatarkade statistilised tabelid reaalsus ei kehtigi? Lihtsalt uitmõtte küsimus.
Ma ei tea, kas olen veidi opakas, aga kui oleks valida, et kopamees teeb 0,5m sügavuse kraavi või maksan 200€(?) rohkem 1,5m sügavuse kraavi eest 50 aasta jooksul juhtuva võimaluse ennetamiseks, siis eelistaks igaks juhuks äärmusvarianti, sestt tulevikus võib tolleaegne kokkuhoid minna tunduvalt kallimaks. Minu teada ei ole siiani midagi veel odavamaks läinud.

Kui elad kohas kus kindel pind jalge all siis jah, aga kui oled näiteks olukorras kus kopa lisatöö pool meetrit ei maksa mitte 200 vaid 2000€ või vahel rohkemgi? Kujuta ette olukorda kus peale 20 cm pinnast on ainult vesiliiv ja 1.5 m3 paagi paigalduseks tuleb kaevata auk mis on suurem kui kohalik kopp kaevata suudab ja siis tuleb kusagilt kaugelt suurem ekskavaator tellida mille tund maksab kolm korda rohkem kui kohalikul? Või raiuda roksoniga pae sisse paak pool meetrit rohkem? See kõik maksab ja 200€ üldiselt hakkama ei saa (200€ on täna ca 3 tundi väikese kopa tööd - selle ajaga seda lisatööd ära ei tee). Mõlemad variandid otse elust ise nähtud.
Teemast rääkides siis mul jookseb kanal otse paljaks lükatud tee all mingi 6 meetrit 0.4 meetri sügavusel ja viimase 20 aasta jooksul külmunud ei ole kordagi.

[vuuk]

Asi ei pruugi olla ainult kopa töös ja selle hinnas.
Projektis tuleb arvestada kõikide kehtivate seadusandlike aktidega ja nõuetega ning ehitamine peab toimuma ehitusprojekti alusel. Nõuded ja lähtetingimused on erinevates kohtades erinevad.
Iseküsimus muidugi, kui paljud elamute kanalisatsioonirajatised ehitatakse ehitusprojektide alusel ning nõuetele vastavalt.

[Urmas]

Kui elad kohas kus kindel pind jalge all siis jah, aga kui oled näiteks olukorras kus kopa lisatöö pool meetrit ei maksa mitte 200 vaid 2000€ või vahel rohkemgi? ...

Sellepärast ma paningi summa taha küsimärgi, et teadnud täpset summat.

[suvaline]

Kui jaksad vesiliivale maja ehitada siis jaksad ka kanali mõistlikule sügavusele ehitada.

[Hiid]

Mis seos siin on? Mul ka maja lintvundamendiga paskliivale ehitatud, aga septikut, koos imbväljakuga, ümberkaudse pinnavee tõttu sügavamale ju ei pane, kui loodus laseb.

[vuuk]

Mul oli ka just sama mõte... .

[suvaline]

Mis seos siin on? Mul ka maja lintvundamendiga paskliivale ehitatud, aga septikut, koos imbväljakuga, ümberkaudse pinnavee tõttu sügavamale ju ei pane, kui loodus laseb.

Ilmselt räägime erinevast paskliivast. Nõeldrenaaž minu jaoks tavaline asi, on tulnud ette mässata ka vedela lämmastikuga.

[Maaks]

Geoloogiline mitmekesisus ei ole niivõrd oluline kui et pinnasevee tase. Kui tase on kõrgemal kui septiku imbtorud, siis hakkavad viimased tööle kui drenaaž. Nii et kui tahad toimivat septikut pead torud panema kõrgemale (ja mitte seetõttu, et sa ei raatsi paigalduse ajal punnseina rajada) @suvaline

[Kalvis]

Nii hull pole. Jah ühendatud anumate seadusega on septiku veetase sama mis pinnaseveel kuid töötab ikka. Iga solgilask tõstab septiku taseme kõrgemaks ja seaduse jõul võrdsustuvad ehk imväljak töötab ikka!

[Prill]

Kõrge pinnaveega ikkagi ei tarvitse imbväljak toimida. Aastaid tagasi naabril hakkas igal kevadel lumesulamisega jama, kus ei imbunud enam ära ja viskas pumba sisse ning pumpas põlluserva maa peale. Kaks kevadet pumpas, siis kaevas uue imbväljaku. Els vana oli juba umbes ja kui imbtorud ja pinnas kõrge veetaseme tõttu "umbes", ei ole veel kuskile ära minna.
Nähtud ka kus "õhk ei maksa midagi", imbtunnel on rajatud eemale ja poolenisti maa peale, kujundatud kääbas ehk tõstetud maapinda, miks sügavale mindud ei ole, seda ei tea paraku.
Tulevased arheoloogid saavad nuputada kas iidse viikingi kuninga puhkepaik või ..

[suvaline]

Geoloogiline mitmekesisus ei ole niivõrd oluline kui et pinnasevee tase. Kui tase on kõrgemal kui septiku imbtorud, siis hakkavad viimased tööle kui drenaaž. Nii et kui tahad toimivat septikut pead torud panema kõrgemale (ja mitte seetõttu, et sa ei raatsi paigalduse ajal punnseina rajada) @suvaline

Kas Eestis võib geoloogiliste tingimuste näol igale poole immutustorud paigaldada? Mida arvab sellest õigussüsteem?
Väikese vimkaga küsimus suurele ringile: mis saab septikust siis, kui immutustorusid ple?