Planeedi Maa päästmine

[võhik]

See on ju Churchilli vana tuntud lause, et demokraatia on üks väga s..tt valitsemisvorm..
Selle ainsaks eeliseks olla vaid see, et kõik muud on veel s..temad...

[kunn24]

EhInsi "rõõmuks": CLYDE KULL ⟩ Saksamaa on Euroopa haige mees. Ravikuuri arve aga esitatakse kogu Euroopale, sh Eestile
https://arvamus.postimees.ee/8544247/cl ... sh-eestile

[val]

https://www.err.ee/1610135638/saksamaal ... tamise-ule
DEMOKRAATIA vastavalt EL

Mis seal EL-ga pistmist? Tundub, et sa ei saa üldse aru, mis see EL on võrreldes mõne föderatsiooniga nagu nt USA. Äkki hariks end väheke enne lahmimist.

Adf-i jutt ja tegelikkus on täitsa eraldi liigas või on nad hoopiski liberaalide lavastatud pettus.

[EH.INS.]

EL pistmist niipalju, et kõik SITT tuleb sealt

[val]

Siinkohal võiks küsida, et kus on vabaduse ja diktatuuri piir. Absoluutse vabaduse võimalikust mina küll ei oska ette kujutada. ...

Vabaduse paradoks: täielik ja piiramatu vabadus viib vastuolulisel kombel vabaduse hävimiseni.

1. Absoluutne vabadus on tõesti peaaegu mõeldamatu. Üksiku saare näide on hea, aga niipea kui saarel on kaks inimest, tekib kohe küsimus kui palju võib üks inimene teise vabadust piirata? Seega ühiskonnas on vabadus paratamatult suhteline. Minu vabadus võib hakata piirama sinu vabadust. Näiteks on mul "vabadus" mängida öösel 125 dB rokki, aga sinul on samaaegselt "vabadus" magada. Ühiskond/kogukond peab otsustama, kumb vabadus selles olukorras olulisem.

Seadus on siin mehhanism, millega ühe inimese vabadust kaitstakse teise inimese vabaduse eest.
________________________________________
2. Kus jookseb vabaduse ja diktatuuri piir? Imho peamine kriteerium on, kes otsustab piirangu üle ja kas inimesel on reaalne võimalus seda otsust mõjutada või vaidlustada. Võtame nt kaks riiki.
Riik A: "Sa ei tohi seda teha, sest valitsus otsustas nii." Sa ei saa otsust sisuliselt vaidlustada, ajakirjandus ei saa valitsust kritiseerida, opositsioonil pole reaalset võimalust võimule saada ja kohtud sõltuvad võimust.
Riik B: "Sa ei tohi seda teha, sest parlament võttis vastu seaduse." Aga samal ajal saad:
• valitsust kritiseerida;
• moodustada erakonna;
• valimistel võimu vahetada;
• seaduse kohtus vaidlustada;
• korraldada meeleavalduse;
• ajakirjandus saab otsust uurida ja kritiseerida;
• parlament saab valitsust kontrollida.

Mõlemas riigis võib inimese igapäevase tegevuse vabadus olla mingis konkreetses küsimuses täpselt sama, aga poliitiline vabadus on totaalselt erinev.

Demokraatia peamiseks tunnuseks ei ole riigi sund, vaid see, et riigi sunnivõim on kontrollitav, vaidlustatav ja muudetav.
________________________________________
3. Sul on õigus, et diktaator võib väliselt tunduda erakordselt vaba. "Teeme nii" ja asi tehakse ära. Tavakodanikul on sada takistust, diktaatoril näiliselt mitte ühtegi. Samas tekib paradoks: mida rohkem võimu inimene koondab enda kätte, seda rohkem peab ta kartma, et ta sellest võimust ilma jääb. Diktaatoriks sildistamine on reaalsus, aga sellest ei järeldu, et diktatuuri mõistet pole võimalik sisuliselt määratleda. Näiteks on üks teste küsimus "kas võimu saab rahumeelselt vahetada?" Demokraatlik juht võib kaotada valimised ja minna koju, aga diktaator ei saa seda endale lubada, kui talle elu armas on.

Veel üks lihtne demokraatia/diktatuuri test: kas inimene saab võimu kritiseerida ilma, et ta peaks kartma ebaproportsionaalset karistust? Kui võin öelda "Valitsus teeb minu arvates täiesti lolli otsuse." ja midagi olulist ei juhtu? Kui pean enne selle ütlemist tõsiselt mõtlema (Kas see võib kahjustada minu tööd? Kas mu pere võib kannatada? Kas mind võidakse jälitada? Kas mu ettevõtet hakatakse kontrollima?), siis võib seadus isegi formaalselt lubada sõnavabadust, kuid tegelik vabadus on juba oluliselt väiksem. Hirm muudab formaalselt vaba kodaniku tegelikult vähem vabaks. Sama kehtib diktaatori korral: hirm vähendab ka diktaatori vabadust.

Demokraatia teeb reaalse võimu vahetuse lihtsamaks (vabamaks) ja diktatuur piirab seda.
________________________________________
4. "Inimesed lihtsalt ei järgi seadusi" juures unustatakse, et riigi võim ei seisne ainult paberile kirjutatud seadustes. Võim sõltub ka sellest, kui paljud inimesed seadusi tegelikult järgivad. Enamik inimesi ei ole fanaatilised võimu toetajad ega vastased ega revolutsionäärid. Enamus tahavad lihtsalt rahulikult oma elu elada ja ei viitsi poliitikasse süveneda. Ühiskonna stabiilsuse jaoks ei ole tegelikult vaja, et 90% inimestest valitsust armastaks. Piisab sellest, kui piisavalt suur osa inimesi leiab, et süsteem on üldiselt talutav ja neil on selles süsteemis võimalik oma elu elada.

"Vabaduse mõõdikut" või kujutada skaalal: sund - reegel - enesemääramine. Diktatuur liigub sunni poole, aga ei saavuta kunagi täielikku sundi. Demokraatia liigub enesemääramise poole poole, aga ei saavuta seda kunagi täielikult, sest ühiskonnas elavad inimesed koos. Seega ei ole demokraatia ideaal maksimaalne vabadus vaid:

maksimaalne enesemääramine, mis on kooskõlas teiste inimeste samasuguse õigusega enesemääramisele.

[val]

EL pistmist niipalju, et kõik SITT tuleb sealt

Pead silmas tuleviku väetist?

[vuuk]

@val, päris hea väitleja vastus, kuigi mõni seisukoht tekitab küsitavust.
Kas see kõik tuli hoobilt päris omast peast või AI aitas?

[val]

50:50, aga küsitavad osad olid AI, selles pole kahtlust

[kunn24]

See AFD esiröökuri pilt oli hea.

[EH.INS.]

Pean silmas KÕIKE sitta...
Mitte head

[EH.INS.]

Väga tahaks näha kus on val-i, new, juhtmepumdi jne isiklik raha

[val]

Pean silmas KÕIKE sitta...Mitte head

Kuda sa lilleke selle sita sisse õitsema sattusid?

[juhtmepunt]

Pean silmas KÕIKE sitta...Mitte head

Kuda sa lilleke selle sita sisse õitsema sattusid?

Üsna naelapea pihta, tujurikkujate välimääraja:
https://www.err.ee/1610137573/raul-reba ... alimaaraja

[Urmas]

Üsna naelapea pihta, tujurikkujate välimääraja:
https://www.err.ee/1610137573/raul-reba ... alimaaraja

Nagu mingi partorgi jura loeks. Ja ma juba mõtlesin, et jäädavalt on läbi ajad, kus partei tegi mõttetöö sinu eest ära ja sul oli vaja ainult järgida partei suuniseid. Isegi eelmise riigikorra ajal lubati mõõdukat kriitikat altpoolt, iseasi, mida selle kriitikaga tehti. Minu mälu järgi kasutati ENSV ajal laimu paragrahvi enamasti poliitilistel põhjustel, aga tänapäeval, lugedes meedias avaldatud kohtukeisse, on laimu mõte ikka väga laiali valgunud. Varsti antakse vale pilguga vaatamise eest kohtusse.
Millegipärast meie parteid ei allu või ei talu enam kriitikat ja Rebase jutust järeldan, et isiklikku arvamust ei tohiks ollagi.

[juhtmepunt]

Üsna naelapea pihta, tujurikkujate välimääraja:
https://www.err.ee/1610137573/raul-reba ... alimaaraja

Nagu mingi partorgi jura loeks. Ja ma juba mõtlesin, et jäädavalt on läbi ajad, kus partei tegi mõttetöö sinu eest ära ja sul oli vaja ainult järgida partei suuniseid. Isegi eelmise riigikorra ajal lubati mõõdukat kriitikat altpoolt, iseasi, mida selle kriitikaga tehti. Minu mälu järgi kasutati ENSV ajal laimu paragrahvi enamasti poliitilistel põhjustel, aga tänapäeval, lugedes meedias avaldatud kohtukeisse, on laimu mõte ikka väga laiali valgunud. Varsti antakse vale pilguga vaatamise eest kohtusse.
Millegipärast meie parteid ei allu või ei talu enam kriitikat ja Rebase jutust järeldan, et isiklikku arvamust ei tohiks ollagi.

Mitte keegi ei takista Sul ju kedagi argumenteeritult kritiseerimast nagu sa üritad vihjata.
Tigeduse ja viha külvamine, mille ehedaimaks näiteks on nt OhMoonika postituste ja ka Uute Uudiste katkematu voog, sel ei ole ei arvamusega ega ka kritiseerimisega mitte kõige vähematki pistmist.

PS. Urmas, sõnadel on tähendus, vähemalt kohtus: https://www.inimoigustegiid.ee/ee/teema ... oi-arvamus
PS2. Ehk viitad nendele oma loetud kohtulahenditele, milles laimu mõte on Sinu arvates ikka väga laiali valgunud?

[Urmas]

https://www.err.ee/1610137573/raul-reba ... alimaaraja
Raul Rebane oma jutuga tuletas mulle meelde võrdluse lapsevanemast, kes suur põnevusega ootab, et tema võsuke hakkaks hästi vara omal jala kõndima ja õpiks rääkima, aga siis kui võsuke jääb pidevalt jalgu ja esitab tohutul hulgal "miks" küsimusi, siis kästakse võsukesel nurgas istuda ja vait olla. Ehk rahvas võib oma arvamust avaldada ainult siis kui riigiissid selleks loa annavad.

[juhtmepunt]

https://www.err.ee/1610137573/raul-reba ... alimaaraja
Raul Rebane oma jutuga tuletas mulle meelde võrdluse lapsevanemast, kes suur põnevusega ootab, et tema võsuke hakkaks hästi vara omal jala kõndima ja õpiks rääkima, aga siis kui võsuke jääb pidevalt jalgu ja esitab tohutul hulgal "miks" küsimusi, siis kästakse võsukesel nurgas istuda ja vait olla. Ehk rahvas võib oma arvamust avaldada ainult siis kui riigiissid selleks loa annavad.

Sulle ikka kohe meeldib selle "arvamuse" mõiste taha pugeda. Laim ja mustamine pole arvamus, nii lihtne see ongi.
Ja kas Rauli jutus oli kriipsugagi loa andmisest juttu? Selle mängid Sa omalt poolt hoopis teise suunda ümber a'la loa andmine jms väljamõeldis. Ka Sulle meeldib infot moonutada. Huvitav, miks küll?

Tsitaat Rauli tekstist: "Mida teha? Tegelikult on võti meie endi käes. Lihtsalt ei maksa olla tujurikkumise aktiivne tarbija. Las lärmavad. Enamik on õnneks selle tee juba valinud, kommentaariumi ei loe ja ammugi sinna ei kirjuta. Nii jäävad vähemalt enda närvid terveks."

PS. Urmas, hetkel kasutasid sa täiesti puhtakujuliselt klassikalise õlgmehikese demagoogiavõtet, samm-sammult:
Õlgmehike on arutlusviga ja argumenteerimisvõte, mille puhul muudetakse vastase seisukoht moonutatud, nõrgemaks või äärmuslikumaks versiooniks, et seda oleks lihtsam rünnata ja ümber lükata.
Kuidas õlgmehike toimib?
1. Algne väide: Sinu vestluspartner esitab rahuliku ja mõistliku seisukoha.
2. Moonutamine: Sa tõlgendad seda valesti, liialdad või võtad kontekstist välja.
3. Rünne: Sa ründad seda uut ja naeruväärset "õlgmeest", jättes mulje, et oled algse vaidluse võitnud, kuigi sa tegelikult ei puudutanud vastase päris mõtet.

[Urmas]

Paar hüpoteetilist ja paar isiklikku kogemust planeedi Maa päästmisest kliimasoojenemisest.
1. Kui tahta jäätmejaama viia näiteks katkise kasvuhoone kihtplastikut, siis seda vastu ei võeta, sest puudub konkreetne taaskasutuse märk(mingi kolmnurkne moodustis), kuigi see kihtplastik on taaskasutatav.
2. Kui tahta jäätmejaama viia mittekomplektset külmikut, näiteks puudub kompressor, siis seda vastu ei võeta.

Kuhu peaksin need jäätmed viima? Riigimetsa, kus see siis "Teeme ära" kampaania korras ära koristatakse, kuid siis on mul jällegi küsimus, et kuhu see mittekomplektne külmik ikkagi utiliseeritakse kui jäätmejaamad neid vastu ei võta?

Külmkapi utiliseerimine toimub ka jäätmejaamades ühel tingimusel. Nimelt peab olema loovutatav elektroonikaseade ühes tükis ning omama kõiki tööks vajalikke osasid. Seega ei tohi olla külmkapil puudu uksed, jahutuselement või mõni teine tööks vajalik osa. Kui külmkapp on lammutatud või mitmes tükis, toimub külmkapi utiliseerimine jäätmejaamas eelneva kokkuleppe alusel.

Tsitaadi allikas https://elektroonikaromu.ee/et/kulmk Tegelikult on tsitaadis kirjutatu kirjas mingis ringmajanduse eeskirjades.

3. Mõned aastad tagasi vahetasime kodus tubade uksi ja tahtsin vanad, kõige tavalisemad sileuksed viia jäätmejaama suurjäätmetesse. Ei võetud vastu, sest pidavat olema ehitusjääk. Möh? Selles suurjäätmete konteineris on läbisegi riided, saepuruplaadist vanad ja uued sektsioonid-kapid-lauad, voodid nii metallkarkassi ja vedrudega, vanad akrüülist vannid, keraamilised sitapotid-kraanikausid, aga puidust uks, millel on kaks väikest hinge ja ukselukk on ehituspraht, mille viimiseks oleks pidanud tegema kulutusi edasi-tagasi sõiduks(50km) ja veel omakorda jäätmejaamas maksma nende uste eest. Läksid maale, saag sisse, prussid tükkideks ja ahju või pliidi alla ja kattepapp+sees olnud kärgpapp lõkketünni.
4. Maja ees on 5 prügikasti eraldi sodi jaoks, sh ka taarale ja pakendile. Sai keldrist kokku kogutud mittevajalik taara, aga kuna seda kogunes natuke rohkem kui oma taarakasti oleks mahtunud, viisin jäätmejaama. Mis sa arvad, kuhu konteinerisse mul paluti see taara kallata? Konteinerisse, kus oli peal kleeps pakendid. Olgu kallasin, kuid kallamise ajal suutsin vaadata, et seal olid segi plastikut(igatsugu kilekotid jms) ja nüüd läks sinna lisaks klaastaara. Mille kuradi pärast nõutakse sel juhul KÜ-lt, et peab olema eraldi klaastaara konteriner kui jäätmejaamas läheb nagunii pakendi kasti segi koos muu pakendiga? Miks ma maja juures olevasse pakendikonteinerisse ei oleks võinud oma taara kallata? Ja kui ma olekski kallanud pakendikonteinerisse, siis jäätmevedajal oleks olnud õigus keelduda konteineri tühjendamisest või oleks selle arvestus läinud segaolme tariifi järgi. Jah, taara viiakse ära tasuta, aga konteineri renti peab ühistu ikka maksma.

Millise kategooria tujurikkuja alla ma kuulun Rebase määratluse järgi kui ma näen reaalsuses neid jaburusi, mis on tulnud EL-st, mida võimendavad meite ametnikud ja räägin nendest vastuoludest. Mulle on kunagi abivallavanem politsei kutsunud, sest viisin kodanikuallumatuse korras 7 või 9 suurt(200l) prügikotti vallamaja ukse ette. Oi, küll oli naljakas kuulda nende jaburaid õigustusi, et miks nad ei saanud 3-4 kuu jooksul hakkama prügimajanduse korraldamisega.

[juhtmepunt]

@Urmas. Lühidalt. Mis seos on EU-l ja sellel, et Su KOV ei suuda prügimajandust korrastada!? Jätkuvalt, sa kohe "oskad" võrrelda võrreldamatut ning kokku panna kärbsed ja kotletid!

PS. Sulle meeldib siia pikki lugusid jutustada. Ma teen siis oma lühidalt. Sõitsin täna vallamaja eest läbi ja seal oli löökauk. Krdi EU või Kaja!

[Urmas]

@Urmas. Lühidalt. Mis seos on EU-l ja sellel, et Su KOV ei suuda prügimajandust korrastada!?

Lühike vastus- KOV ametnike ajukäärud ei ole võimelised välja mõtlema EU poolt toodetud seadusi-määrusi-suuniseid, vaid nad on viimane lüli, kes on võimelised ja suudavad EU-st tulevat soovituslikku teha kohustuslikuks.

[vuuk]

Löökaugud on ju paratamatus. Eriti arvesse võttes seda, et paljud juhid täie hooga aukudest läbi kimavad. Iga tugev löök löökaugu servale murrab tüki ja auk muudkui suureneb.
Näiteks mina parandan oma 1 km sissesõiduteed ise ja ma vaatan kuidas sõidan, üritan iga kord erinevat jälge pidi sõita. Kui kusagile on tekkinud vihmaga kasvõi väike loik, siis sellest püüan mööda manööverdada. Aga olen korduvalt näinud, et kes ise pole teed parandanud paneb täie auruga august läbi, et august hulka minu tööd, vaeva ja raha tee äärde lendab. Ja minul süda tilgub verd... .
Eks me kõik saame "planeedi päästmiseks" ise mõndagi teha...., aga lihtsam on muidugi teiste tegemistes või tegemata jätmistes vigu otsida.

[Urmas]

Eks me kõik saame "planeedi päästmiseks" ise mõndagi teha...., aga lihtsam on muidugi teiste tegemistes või tegemata jätmistes vigu otsida.

Vuuk, need minu poolt punktides 1-4 kirjeldatut ei saa küll nimetada vigade otsimiseks, vaid leitud vigadeks, aga leitud vigadest võiks siiski õppida ja need vead ära parandada, mitte nimetada vigade leidjaid tujurikkujatest vingatsiteks.

[Walter2]

See jäätmejaama viidavate külmikute komplektsus on tegelt nii ja naa. Olen neid elu jooksul sinna mitmeid viinud ning kunagi pole uuritud, mis on karul kõhus e. kas kapp on ikka komplektne. Kui uksed ees ja väliselt ok siis juhatatakse kuhu see jätta ja kogu lugu.

[Prill]

Jäätmemajandusega nüansse rohkem kui oskame arvata. Osalt kodumasinate jäätmete puhul on seal taga omad majanduslikud skeemid, a'la külmikute puhul ohtlik gaas kogutakse kokku ja torustiku-kompressori vask on jäätme taaskäitleja tulu - kui vask on juba eemaldatud, ei ole see jääde tema jaoks täisväärtuslik. Sama irisemist on olnud kui masinatelt on mootorid ehk vaskmähised eemaldatud ja soovitakse see utiliseerida taaskäitlemiseks.
Tavaliselt kui vase hind kõrge, hakkavad ka kompressorid-mootorid irduma ja jäätmekogujad peavad sellele tähelepanu hakkama pöörama.

Lihtsa inimese jaoks tundub süsteem keeruline, ja ajas on läinud aina keerulisemaks. Pead teadma nüanssideni mis jäätmed kuhu ja kuidas tuleb utiliseerida. Seejärel mitte kõiki jäätmeid ei saa utiliseerida ühes kohas, näiteks sulle lähimas kohas.
Võib ka ise eksida, näiteks viimati viisin kotitäie vanu ravimeid, kott tõsteti kaalule ja olevat ülekaal - midagi paarsada grammi ravimeid oleks pidanud koju tagasi tooma - minu pask, oleks pidanud eelnevalt tutvuma ära kaaluma. Õnneks preili-proua oli vastutulelik ja ei saatnud tagasi - ideeliselt saab ju minu jäätme ülekaalu sokutada kellegi teise alakaalule juurde ja probleem lahenenud.
Aga kuskohast minu ravimite ülekaal tuli, pole ma nii väeti ja haige veel midagi.. sai kunagi teises maakonnas ema elamises kogutud sellist kraami kokku mida prügisse ei taha visata, vanad patareid, värvijäägid, ravimid. Ravimeid vanas elamises võib leida veel teisest riigikorra ajast - jällegi minu viga, korrektne oleks olnud järgida seadusetähte ja utiliseerida need seal maakonnas-vallas ettenähtud kohas, aga mina rumal-laisk ei mõelnud nii, vaid viskasin jäätme autosse, et kunagi kui enda jäätmeid viin - saan korraga ju viia.

Jäätmekonteinerite assortii on omamoodi vandenõu, kus nagu meediaski läbi käinud tunnistused kuidas erijäätmed kallatakse ühte prügiautosse. Võibolla juhus ja liialdus, ent seal on omad ärid-skeemid mängus.
Alustuseks EL nõuded jõuavad Eesti õigusesse ja jäätmekorraldusse, riik ja KOV meil ei kogu, töötle ega utilliseeri jäätmeid, seda teeb erasektor. Riik&KOV ja nende ametnikud ei oma ka jäätmealast kompetentsi ehk jäätmemajanduse sisustavad tegelikult jäätmefirmad. Kui tuleb uus seaduslik nõue, näiteks jäätmeid eraldi koguda, KOV märgib selle jäätmehanges nõudena ära, jäätmeettevõtte jaoks on see lisatöö, mis nõuab eraldi vahendeid (nt konteinerid, veokid, käitlus, lao-hoiuplats jm) see tähendab tuleb teha lisainvesteeringuid-kulu, mis lõpuks realiseerub hinnatõusuna tarbijale.
See kuidas tegelikult jäätmeid kogutakse ja käideldakse, seda ei hinda riik ega KOV vaid kogu ahelas ainuke ekspert ehk jäätmefirma ise.
Nii on kerge teha nii kus justkui paberil nõuetekohaselt kogutakse jäätmed eraldi aga kuidas tegelikult seda teab ainult jäätmefirma ise. Süüdistused kuidas eraldi kogutud jäätmed valatakse kokku, pareeriti kiiresti, piisab kui eraldi kogutud jäätmed ei ole kvaliteetsed nt klaasi hulgas kilet jm, ehk piisab öelda kuidas prügiveoauto juht "nägi" erikogutud jäätmed ei vasta nõuetele ja juba saab need kokku valada üldjäätmetega.
Mis viib kiiresti vandenõuni, kus nõuetest tulenev hinnatõus tarbijale tehti ära aga jäätmekäitleja oma töös tegelikult ei muutnud midagi, jäätmed lähevad liinile sortimiseks nagu varem ja "saastunud jäätmeid" ei saa keegi kahtluse alla seada, sest ei tavainimene ega kov ei ole jäätmeekspert ja arvatavalt on kerge mistahes eraldi kogutud jäätmekonteinerist see tõrvatilk mis meepoti ära rikkus, nt klaasikonteinerist see pesemata või lausa poolik moosipurk vms

Plaanid on üllad aga inimene omakasus ja laiskuses on ikka endine

[juhtmepunt]

Eks me kõik saame "planeedi päästmiseks" ise mõndagi teha...., aga lihtsam on muidugi teiste tegemistes või tegemata jätmistes vigu otsida.

Vuuk, need minu poolt punktides 1-4 kirjeldatut ei saa küll nimetada vigade otsimiseks, vaid leitud vigadeks, aga leitud vigadest võiks siiski õppida ja need vead ära parandada, mitte nimetada vigade leidjaid tujurikkujatest vingatsiteks.

Kas viga on ikkagi Sinus või EU-s? Lasid ju külmikult kompressorit maha kakkudes vms. freooni lendu (saastad), siis maksadki mittekomplektse külmiku utiliseerimise eest 12,28€ vms. (hind ja vastu võtmine sõltub konkreetsest vastuvõtupunktist). Ise prügistad ja siis on veel EU ja ametnikud süüdi ka!? Mäh

Kodutöö jätsid tegemata ja selle asemel tuled metsa alla viimisest seletama: https://www.keskkonnateenused.ee/home-c ... price-list

Mittekomplektne külmik on külmkapp, millelt on eemaldatud olulised osad – kõige sagedamini kompressor, mootor, trafo, elektroonika või vasest detailid. Eestis kehtivate keskkonnanõuete kohaselt käsitlevad jäätmejaamad seda eraldi tootegrupina järgmistel põhjustel:
Tasu üleandmisel: Komplektsed vanad külmikud (koos mootori ja kompressoriga) saab eraisikuna jäätmejaama ära anda tavaliselt tasuta, kuna nende ringlussevõtu kulud on tootjavastutuse kaudu juba kaetud. Kui aga külmikult on väärtuslikud metallosad (nt vask) või kompressor eemaldatud, muutub see mittekomplektseks ja selle utiliseerimise eest tuleb jäätmejaamas maksta hinnakirja alusel.
Keskkonnaohtlikkus: Kui külmiku kompressor või jahutussüsteem lõhutakse omavoliliselt (näiteks selleks, et vaske kätte saada), pääsevad õhku ohtlikud külmaained (freoonid), mis kahjustavad osoonikihti ja toimivad tugevate kasvuhoonegaasidena. Kui soovid sellist külmikut ära anda, tasub vaadata kohaliku jäätmekäitleja (näiteks Eesti Keskkonnateenused) hinnakirja, et kontrollida täpset mittekomplektse elektroonika vastuvõtutasu.