Planeedi Maa päästmine

[juhtmepunt]

Mis täpsemalt mureks on nende ehitusjäätmete mäetäiteks olemisega?
.........
Tuha (veits veider küll ja sellest ma hästi ei arva) teema on uus ja pole jälle Võrklaevaga seotud. Meil Eesti oma aherainet küllaga saada, iseasi kui kalliks transport selle ajab.

Kas tegu on järjekordselt funktsionaalse lugemisoskuse puudumisega?
https://www.delfi.ee/artikkel/120609725 ... 2%20aastat.

Tallinna külje alla kerkiva suusamäe täiteks plaanib ehitaja tuua Hollandist koldetuhka. Kogus on nii suur, et sama hulga tuha tekitamiseks tuleks Eestis praeguse tempoga olmeprügi põletada umbes 22 aastat.

Kuskohast Eestis kohapealt selline kogus jäätmeseaduse mõistes keskkonnanõuetele vastavat tuhka võetakse?
Lisaks loetakse Eestis isegi hakkepuidu katlamajade puidutuhk ohtlikuks jäätmeks ja selle utiliseerimise luba on ainult vastavat litsentsi omavatel firmadel.

Mis juhtub Lõuna-Eesti süvapuurkaevudest võetava joogiveega (Tartu ja Viljandi kandi joogivesi võetakse samadest horisontidest, kust võetakse Rae valla vesi), kui Rae valda tekitatakse sellise ruumalaga ohtlike jäätmete hoidla?

Ma ka ei saa aru, miks Sul on raskusi funktsionaalse lugemisoskusega. Oma arust pole ehitusjäätmeid ja tuhka ühte patta pannud ja täpselt nii ka kirjutasin. Aru ma ei saa, mis ained aitasid Sul täpselt vastupidiselt aru saada.

Hästi aeglaselt ja uuesti, ma ei pea õigeks tuha Delfi artiklis mainitud Hollandi koldetuha siia tarimist ja kasutamist.
Kuna kunn24 viskas sitta laialt ventikasse, siis täpsustasin, Võrklaev (on ta muis asjus mis ta on) pole selle tuhalooga seotud.

[Urmas]

Kas tegu on järjekordselt funktsionaalse lugemisoskuse puudumisega?
https://www.delfi.ee/artikkel/120609725 ... tat.[quote]

Mul oli tegelikult sama küsimus peale kunn24 viites olevat artkli läbi lugemist. Tegelikult lugesin küll hommikul ja tahtsin ka siia tsiteerida, aga oli tegemist. Millegipärast tundub, et Hollandi kuningriik võtab meite riiki nagu Türgit? Kus on Hollandi kuninga silmad-kõrvad, et soosib selliste jäätmete eksporti? Istub ta suhtlemiskeeluga kinnismajas(lossis)? Ajaloos on ennegi idee järgi valitsevad kuningad aastakümneid valitsenud vangikongis istudes. Miks hollandlased oma prügipelleteid oma riigi territooriumi laiendamiseks kasutada ei taha? Võtku Hiina RV või mõnest Araabia riigist eeskuju ja tehku oma "ohutust" olmeprügi jäätmetest tammid või laiendagu riigi territooriumi pääsemiseks planeedi Maa kliimasoojenemise tagajärjel riigi ohustava üleujutuse eest. Miks nad ei taha selleks oma olmejäätmete põletamise jääke kasutada, vaid otsivad eksportimise variante? Hollandis peaks paarikümne aastase IT spetsialistide "integratsiooni" tulemina olema piisavalt vastava valdkonna spetsialiste. Kas mitte mõned aastad tagasi ei ilmunud meite meedias artikleid laineid löönud faktist, kus kirjeldati prügi importi Soomest ja Rootsist nagu meil oleks prügist puudus? Millest oleneb meite elanike toodetava prügi koguse puudujääk? Toodame palju prügi- paha, toodame vähe- jälle häda. Kas ikka peame prügi importima?
Lasin AI-l teha paar arvutust ühes mu eelmises kommentaaris EL poolt Türki imporditud plastikjäätmete kohta ja ma tõesti ei saa aru EL kliimaametnike mõttekäigust(ajukäärude tegevusest). EL ekspordib 31,7% oma plastikjäätmetest Türki. See % plastikprügi artiklis kirjuatu arusaama järgi maetakse Türgis maha reostades planeeti Maa. Kes on hiljem, jamade tekkimisel süüdi ja kelle suunas hakatakse sõrmega osutama? Vaat selles võidan igasuguse kihlveo kui panustan EL ametniku peale.

[ping]

..... täpsustasin, Võrklaev (on ta muis asjus mis ta on) pole selle tuhalooga seotud.

Ilma valitseva partei heakskiiduta ei toimunud vallas midagi.
2017 ja Võrklaev.
https://www.city24.ee/real-estate-news- ... -suusamagi

https://www.ametlikudteadaanded.ee/aval ... am%C3%A4gi.

Keskkonnaloa menetluse algatamise teade
Avaldamise algus: 16.07.2025
.....
Ettevõte taotleb keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks (erinevate jäätmete kasutamine pinnase täitel (suusamäe ehitusel) toimingukoodiga R5t. Keskkonnaluba taotletakse aadressil Harju maakond, Rae vald, Aaviku küla, Ringi kinnistu (katastritunnus 65302:001:0009) asuvale käitluskohale. Käitluskohas asub kavandatav suusamägi.

[juhtmepunt]

..... täpsustasin, Võrklaev (on ta muis asjus mis ta on) pole selle tuhalooga seotud.

Ilma valitseva partei heakskiiduta ei toimunud vallas midagi.
2017 ja Võrklaev.
https://www.city24.ee/real-estate-news- ... -suusamagi

https://www.ametlikudteadaanded.ee/aval ... am%C3%A4gi.

Keskkonnaloa menetluse algatamise teade
Avaldamise algus: 16.07.2025
.....
Ettevõte taotleb keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks (erinevate jäätmete kasutamine pinnase täitel (suusamäe ehitusel) toimingukoodiga R5t. Keskkonnaluba taotletakse aadressil Harju maakond, Rae vald, Aaviku küla, Ringi kinnistu (katastritunnus 65302:001:0009) asuvale käitluskohale. Käitluskohas asub kavandatav suusamägi.

Ehitusjäätmed pole tuhk ja tuhk pole ehitusjääde. Kunagine taotlus oli puhastele ehitusjäätmetele. Tuhajutud tulid üles ammu peale Võrklaeva lahkumist.
Tsitaat Sinu enda viidatust, harjutamaks funktsionaalset lugemisoskust:
“Suusamäe pinnaskeha rajatakse aja jooksul erinevatest pinnastest ning inertsetest purustatud jäätmetest. Mäe rajamiseks võib taaskasutada jäätmeid, näiteks kive, pinnast, betoonjäätmeid, telliseid, plaate ja keraamikatooteid. Täiendavalt võetakse vastu süvenduspinnast ja teetammitäitematerjali. Pinnaskeha rajamisel tohib ladestada ainult puhtaid, mittereostunud, inertseid jäätmeid ja pinnast. Ohtlikke jäätmeid ei ole lubatud ladestada,“ ütles Võrklaev.

[Urmas]

Ilma valitseva partei heakskiiduta ei toimunud vallas midagi.

Ping, kas sa vahest kommentaarides olevat nn ajajoont ka kiikad? Sinu viites süüdistav Võrklaev ei ole minu arvates kohe mitte süüdi oma tolleaegsetes otsustes, sest hollandlaste olmejäätme põletamisest tekkinud pelletite impordi ideed tema valla valitsemise ajal ei olnud. See suhteliselt äsjane kelgumäe idee teostajate ärkamine, et kurat, eestimaalased ei toodagi niipalju ehitusjäätmeid, et saaks ehitada 4 kuuks(kellegi jaoks) 5 rajaga liumägi. Kannatust veidi ja kindlasti leidub keegi, kes hakkab planeedi Maa inimtekkelisuse kliimamuutuse põhjusena nimetama ka joogiveest toodetud kunstlumega Rae valla "viie rajaga suusamäge".

[kunn24]

Ma sain aru, et kui teha jäätmetest suusa-, allalaskmise- või pihkuhüppemäge, aga mitte prügimäge, siis saastetasu ei pea maksma. Tonni hind 3-st kuni 90 €-ni olenevalt jäätmekoodist. Pinnase ja kivimite erikaal keskeltläbi 2,5, st 1 m3>> 2,5 tn.
Tehismägi on näiteks olemas sama Pääsküla jäätmejaama kõrval (endine pügimägi), aga ei suusata seal keegi. Nii, et otsest tapvat vajadust Tallina lähedale järgmist teha ei tundu.
Omal ajal ehitati nii tiike, et ei pidanud jamama kruusakarjääri avamisega.
See, kui erafirma maksab aastateviisi maakasutuse eest Rae vallale ja veab või laseb tuua materjali kokku- loota, et seal positiivset rahavoogu ei ole, on püha lihtsameelsus.
Eraldi imedepõld on ka vanade karjääride rekultiveerimine. Tee projekt, saa KA-st luba ja mata kõike, mi ei haise ja ei põle ilma saastetasuta. Aga toojale põruta kirves selga seletades, kui kallis on nüüdsel ajal jäätmete matmine.

Eraldi teema on, et keskonnatasude seaduses on asbesti sisaldavate jäätmete saastetasu vaid 0,63 €/ tn (erikaal jälle 2,5 kandis), aga vastu võetakse 40 kuni 60 ja mõnes kohas ka 100 € silmaga mõõdetud m3 eest (tonn vastavalt 100 kuni 150 või ka 250).

[juhtmepunt]

Tehismägi on näiteks olemas sama Pääsküla jäätmejaama kõrval (endine pügimägi), aga ei suusata seal keegi. Nii, et otsest tapvat vajadust Tallina lähedale järgmist teha ei tundu.

Omal imelik ei ole sellist elu- ja tehnikakauget juttu eetrisse lükata?
Kindlasti on hea mõte, rajatraktorid prügimäe peale müttama, tõstukipostid läbi hoolega tehtud katendi haisva prügi sisse torgata, küll siis rahvas tuleb.

Tsitaat:

Prügila sulgemistööde käigus rajati:
1. vinüülplaadist tõkendsein ümber prügila perimeetri;
2. prügila nõrg- ja pinnavee kogumissüsteemid koos nõrgvee puhastamise ning ärajuhtimissüsteemiga Tallinna linna ühiskanalisatsiooni;
3. prügilast eralduvate gaaside kogumis- ja niisutussüsteem koos pumplatega;
4.prügila katend (paigaldati savikangas, drenaažimatt, täiendavad pinnase kattekihid koos haljastusega);
5. prügila seirepunktid.

Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire kestab vähemalt 30 aastat (ajavahemik 2004-2034). Juhul, kui seireandmetest selgub, et prügila ei ole selleks ajaks piisavalt stabiliseerunud, tuleb järelhooldusperioodi pikendada.

Sulgemisjärgne seire koosneb:
1. veeseirest (pinnase-, põhja- , nõrg- ja pinnavee seirest)
2. prügilast välisõhku eralduva gaasi seirest
3. maapinna vajumise seirest

[kunn24]

https://www.facebook.com/groups/2072807 ... 150634958/
Loos hõisatud 2034 on enam vähem samas ajaaugus kui Võrklaeva tore tegu. Lisaks välistada ei saa, kui Rae valla mäkke veetakse kurat teab mida (nagu Delfi loo järgi on plaani võetud), et sinna ei tuleks ka kehtestada 20 a jälgimisaega.

Kuid ma imestan järjekordselt su "vaimuvälgatust" suhteliselt süütu suusatamise vastu argumenteerimisel nagu plaanitaks just sinna tuumajaama. Eraldi su toodud argumente ei viitsi vaadelda. Alguse saaks lahti teha ka ilma kapitaalehitusteta (esmajoones tõstuk). Tase.

[juhtmepunt]

https://www.facebook.com/groups/2072807 ... 150634958/
Loos hõisatud 2034 on enam vähem samas ajaaugus kui Võrklaeva tore tegu. Lisaks välistada ei saa, kui Rae valla mäkke veetakse kurat teab mida (nagu Delfi loo järgi on plaani võetud), et sinna ei tuleks ka kehtestada 20 a jälgimisaega.

Kuid ma imestan järjekordselt su "vaimuvälgatust" suhteliselt süütu suusatamise vastu argumenteerimisel nagu plaanitaks just sinna tuumajaama. Eraldi su toodud argumente ei viitsi vaadelda. Alguse saaks lahti teha ka ilma kapitaalehitusteta (esmajoones tõstuk). Tase.

Ei no jaa, vaimuvälgatus ja äraspidise loogika meistriklass on Sul küll hästi välja kukkunud.
Kuna Pääsküla prügimäel keegi ei suusata (vaat ei tea küll miks, ilmselt keegi lihtsalt ei taha suusatada ja pole ühtegi muud teadaolevat takistavat põhjust Pääsküla seire all oleval, torustikke täis oleval prügimäel, khm, khm), no pole ju lihtsalt suusatajaid näha, siis pole ju ka Tallinna lähedale suusamäe vajadust. Milleks, kui Pääsküla mägi on nii-nii tühi?
Välistada ei saa, et oledki põhikohaga koomik

Tehismägi on näiteks olemas sama Pääsküla jäätmejaama kõrval (endine pügimägi), aga ei suusata seal keegi. Nii, et otsest tapvat vajadust Tallina lähedale järgmist teha ei tundu.

See läheb küll meemiks kätte ära

[Urmas]

Tsitaat:
Prügila sulgemistööde käigus rajati:
1. vinüülplaadist tõkendsein ümber prügila perimeetri;

Tsiteeringus punasega rõhutatu minu omaalgatuslik initsiatiivipurtsatus. Ma ei tea, kus allikast on su see tsitaat pärit(no ei olnud viidet su kommentaaris), kuid ka mulle teadaolevalt ei ole vinüülplaat vist eriti loodussõbralik materjal. Rohelised mõtlesid selle välja?
Kuigi keemia oli läbi mu kooliaja üks lemmikained, siis mälu värskendamseks pidin siiski AI abi kasutama. Küsimus AI-le oli selline.
Vinüülplaat ja selle keskkonnaohtlikkus või ohutus

Ja vastus tuli pikk, aga järeldades sinu poolt mainitud ja kellegi poolt rajatud tõkkeseina materjali keskkonna ohutuses osas AI oli ikka väga eriarvamusel. Palun, siin see on ja edasi vaidle AI-ga.

Vinüülplaat ise ei ole „äärmiselt ohtlik“, kuid traditsiooniline PVC‑vinüül on selgelt keskkonnakoormav materjal, mille mõju sõltub peamiselt kolmest etapist: tootmine, kasutamine ja jäätmekäitlus.
Allpool on selge ülevaade, mis on probleemne ja mis on ohutum — koos värskeimate andmetega.

Lühivastus
Vinüülplaadi suurim keskkonnaoht tuleneb PVC tootmisest ja jäätmetest, mitte plaadi kasutamisest.
Uuem Eco‑Mix ja muud taaskasutatud vinüüli tehnoloogiad vähendavad CO₂ jalajälge ~30–70% võrreldes neitsiliku PVC-ga, kuid vinüül jääb siiski plasttooteks, mis ei lagune ja mille ringlussevõtt on piiratud.

1. Mis teeb vinüüli keskkonnaohtlikuks?
PVC kui materjal
Vinüülplaadid on valmistatud polüvinüülkloriidist (PVC) — naftapõhisest plastist, mille tootmine tekitab märkimisväärse CO₂ jalajälje.

Neitsilik PVC tekitab 2.06–2.75 kg CO₂e iga kg kohta.

PVC tootmine nõuab:

kloori (energiakulukas ja potentsiaalselt toksiline tootmine),

naftapõhiseid monomeere,

stabilisaatoreid ja plastifikaatoreid (ajalooliselt ka raskmetalle, tänapäeval vähem).

Energiakulu tootmisel
Vinüüli pressimine on aurupõhine protsess, mis kulutab palju energiat.

Jäätmeprobleem
PVC ei lagune looduses.
Traditsiooniline tootmine tekitas kuni 20% tootmisjäätmeid, mis läksid sageli prügimäele.

2. Mis teeb vinüüli ohutumaks kui varem?
Eco‑Mix / Re‑Vinyl / taaskasutatud PVC
Tööstus on viimastel aastatel teinud suure pöörde:

Tootmisjäätmed (nn flash) granuleeritakse ja kasutatakse uuesti.

Jäätmete hulk langeb kuni <2%.

CO₂ jalajälg langeb ~30–70% võrreldes neitsiliku PVC-ga.

Energiakulu väheneb ~8–15%.

Eco‑Mix ei ole bioplast, kuid on oluliselt väiksema jalajäljega kui tavaline vinüül.

Kvaliteet ei ole enam probleem
Varasem taaskasutatud vinüül oli mürarikkam, kuid tänapäevased filtratsioonitehnoloogiad säilitavad helikvaliteedi.

3. Kas vinüülplaate saab ringlusse võtta?
PVC ringlussevõtt on keeruline, sest:

materjal sisaldab lisandeid,

värvid ja segud on erinevad,

kogused on väikesed.

Kuid tööstusesiseselt (pressimistehastes) on ringlussevõtt nüüd peaaegu suletud ring — kuni 100% sisemist jäätmet kasutatakse uuesti.

Tarbijapoolne ringlussevõtt on endiselt piiratud.

4. Suurim keskkonnamõju ei pruugi olla tootmine
VRMA raporti järgi võib levitamise ja logistika CO₂ jalajälg olla suurem kui tootmine — eriti rahvusvaheliste saadetiste puhul.

See tähendab, et:

ületootmine,

kaugele saatmine,

mitmekordne pakendamine
on sageli suurem probleem kui plaadi enda materjal.

Kokkuvõte: kas vinüül on keskkonnaohtlik või ohutu?
Ohtlikud aspektid
PVC tootmine → kõrge CO₂ jalajälg

Plastjäätmed → ei lagune

Keemiline tootmine → potentsiaalsed toksilised ühendid

Logistika → suur CO₂ jalajälg

Ohutumad aspektid tänapäeval
Eco‑Mix → kuni 70% väiksem CO₂ jalajälg

Sisemine ringlussevõtt → <2% jäätmeid

Helikvaliteet säilib

Vähem neitsilikku plastikut

Vähem energiat tootmises

Lõpphinnang
Vinüülplaat ei ole keskkonnasõbralik toode, kuid tänapäevased Eco‑Mix tehnoloogiad teevad selle oluliselt vähem kahjulikuks kui varem.
Keskkonna seisukohalt on suurim mõju tootmise ja logistika kombineeritud jalajälg, mitte plaadi kasutamine.

Ja selle loodusele mittesõbraliku tootega piiratakse looduse jaoks mittesõbralikku prügi? Peaks vist Ansipi appi kutsuma koos tema öeldud lausega(parafraseerin)- selllises prügis ma tahaksin eladagi!

Kes ma olen oma selle kommentaari sisu arvestades Rebase Rauli määratluse järgi? Tunniks ajaks läpaka juurde lubatud tuhvlialune või parajat hetke palatist väljahiilinu? "Suss on suur ja mees on väike, sinna alla ei paista päike". Või ümbritsevast mittemidagi aru saav ja lihtsal t igavusest tegevust otsiv ja niisama mölisev isend?

PS. Mõtle minust mida tahad, aga meediast planeedi Maa kliimasoojenemisést päästeoperatsioone ja muid "asjalikke ettevõtmisi/ideid/toimuvat" jälgides lähiajal minust planeedi Maa päästjat ei saa!

[Walter2]

Vinüülplaat ei ole keskkonnasõbralik toode

Ma pole ka aru saanud sellest vinüülplaatide kasutuselevõtust kui on olemas CD-plaadid ja mp3-ed. Aga juba ronivad helikassetid ka varjusurmast välja:
https://geenius.delfi.ee/artikkel/12045 ... kupleierit

[juhtmepunt]

Kes ma olen oma selle kommentaari sisu arvestades Rebase Rauli määratluse järgi? Tunniks ajaks läpaka juurde lubatud tuhvlialune või parajat hetke palatist väljahiilinu? "Suss on suur ja mees on väike, sinna alla ei paista päike". Või ümbritsevast mittemidagi aru saav ja lihtsal t igavusest tegevust otsiv ja niisama mölisev isend?

Eks ta sinna pori otsimise ja pori väljamõtlemise asendustegevuse manti asjade hulka kipub Sul minema küll
Soovmõtlemine annab pori otsingutele veel täiendava pärituule.

Astusid praegu lahingusse materjali (PVC) vastu, millest on nt. valmistatud pea kõik meie kanalisatsioonitorud, mis peavad pikka aega taluma kõiksugu keemiat ja paska. Ülla-ülla, ja miks just see materjal paigutati ca kuni 40-ks aastaks ümbritsema Mendelejevi tabelist suurt osa väljutavat prügimäge? Kui mägi "rahunenud" ja millaski teisese kasutuse leiab, küllap siis ka need PVC materjalist piirded eemaldadakse ja ümber töödeldakse.

Lugemist, küllap siit leiad ka pori: https://www.err.ee/1608835615/suletud-p ... ljoni-euro

[Urmas]

Lugemist, küllap siit leiad ka pori: https://www.err.ee/1608835615/suletud-p ... ljoni-euro

Ikka leian. Artikli autor võiks olla faktitäpsem ja teha vahet inimtekkelisel ja looduslikul kõrgemail punktil, mitte panna ühte patta kõik kõrgeimad punktid. Viktoriini küsimuse vastusena küsimusele Tallinna loodusliku kõrgeima punkti kohta oleks Pääsküla endine prügila vale vastus. Looduslik kõrgeim punkt(64,4m) Tallinnas peaks minu andmetel asuma Nõmmel, Seljaku tänaval.

[kaimagk]

Mis puudutab lumeolusid, siis nt kõrvalisel (kliente vähe, "tsivilisatsioonist kaugel") Valgehobusemäel on kunstlume näol pea 4 kuud rada maas. Ei kurda. Põltsamaal Kuningamägi, no mis häda on? Böckler targutab siin küll vale puu all.

Ja-jaa, ja Somaalias peavad surema lapsed janusse, et meil saaks keegi nelja kuu jooksul korra suusatamas käia. Kas planeedil Maa on põhjavesi mingi lokaalne nähtus või ikka globaalne. Kui lokaalne, siis kas oskad seletada, et kas meite maapõues on mingi suletud kallastega kauss kuhu vihmavesi kogeneb ja seal võtame vett ………….

Ja tõesti arvad et meil on Somaaliaga ühine põhjavesi mida kasutatakse joogiks ?

[Prill]

Kuskilt meelde jäänud uudis, kus Jaapanis plaaniti kunagised prügimäed kasutusele võtta maardlatena. Pikki kümnendeid neil samuti prügi ei sorteeritud ja prügimäge kaevandades saab pea kõiki metalle kuni kullani välja.

Võibolla meil ka aeg küps, teha miski Buratino OÜ, mis hakkab prügimaardla osakuid müüma. Et kui euroopa saavutab energiasõltumatuse, saavad just prügilatest ressurss, kus saab noppida erinevaid isotoope kuni energiarikka nektarini välja.