Devi põrandakütte paigaldus

[ats]

Kui andur ei ulatu lpõrandasse,siis ta reageerib paraku ruumitemperatuurile.Võib proovida kõri näiteks kaabliga läbi lükata.kui see õnnestub,pane andur kõrist peenemasse,näiteks armeeritud kastmisvooliku jupi sisse ja proovi paigaldada,pärast voolik ära.Vooliku ots lõika koonusesse ja Fairy-ga libedaks.Jõudu.

[dumbuser]

Kui andur ei ulatu lpõrandasse,siis ta reageerib paraku ruumitemperatuurile.Võib proovida kõri näiteks kaabliga läbi lükata.kui see õnnestub,pane andur kõrist peenemasse,näiteks armeeritud kastmisvooliku jupi sisse ja proovi paigaldada,pärast voolik ära.Vooliku ots lõika koonusesse ja Fairy-ga libedaks.Jõudu.

Einoh, muidu on justkui hea jutt aga vaata hetkel oli see jama, et kõik oli olemas peale kogemuse ja see kõri tuli põrandast välja nii järsult, et andur ei paindu selle ülimalt pisike raadiusega nurga sees.


Tegelikult võib proovida, ehk õnnestub osa kõri pealt betoon kuidagi ära kangutada/murda/painutada ... Siis peaks edasine lihtne olema. Uue kõri jaoks vagu sisse freesida on ka jama. Kuigi kui mingi kergelt eemaldatav kate tuleb siis võiks isegi mõelda, ainult anduri jaoks soone freesimist. Sel juhul kõri ei panekski. Andur hakkab ilmselt valet infot saama aga see on palju vähem vale, kui juhtum, kus ta selle info õhust võtab. Ja sel juhul peaks vähemalt teoreetiliselt asi töötama, tuleb vaid temperatuuriseadistus nö õigeks nihutada, kuna andur hakkab olema jahedamas keskkonnas. Või ehk saab selle seina või tõkke sissemingi vao teha, mille vastast kõri on ja sedasi selle kõri betoonist väljatulekut natukene suuremaks raadiuseks painutada. Edasi võib mõelda sellisele võimalusele, mille puhul ei ole andur põrandas vaid on õhutemperatuurist sõltuv. Sellega on niisketes ruumides siiski üsna tülikas. Aga võibolla tekib kohapeal veel mõni mõte.

[ats]

kõik tore,aga miskipärast arvan ,et pinnad juba plaaditud.Sellisel juhul lihtsam panna toaõhu temp.regulaator.Devil olemas.

[Volli]

Proovida võiks veel andur enne paigaldust sügavkülma panna,juhe läheb seal suht kangeks,libestit ka miskit ja võibolla õnnestub,enne külmikut niisuureks lahti kerida kui kappi mahub
Teine variant oleks andur paigaldada peenemasse kõrisse ja koos sellega üritada lükata ...

[Külaline]

Proovi niimoodi. Võta isoleeritud 2,5rmm kaabli soon, keera ots kahekorra (ümaraks),tagasikeeratud ots isoleeri (nii et ei lõhuks kõri,kuid mitte väga paksult), lükka soon kõrisse. Kui see läbib nimetatud koha siis
on lootust saada andur torusse, kui mitte siis võid antud toru unustada (või lahti lõhkuda). Läbimisel saad anduri torusse sama soonega , ainult anduri ots tuleb kinnitada juhtme otsast tahapoole. Kaablisoon võib koos anduriga torusse jäädagi.

[dumbuser]

Plaadi puhul on veel võimalus vuukide vahele pragu urgitseda ja andur koos kaabliga sinna mahutada. Pärast jälle kinni panna ka muidugi. Andur siis mõne plaadi alla, kui õnnestub. Kui mõni plaat veel tervelt ära tuleb on hoopis hea. Ja kui ei tule tervel aga on varuks sama plaat siis võks mõelda ka ühe plaadi ohverdamisele. Kui aga plaadid on kõik kõrvuti siis ilmselt nii lihtne ei ole enam.

[ketas]

Andur plaadi alla ja juhe vuuki??!!

Kas anduriahel on võrgust eraldatud? Ma ei ole küll ühtegi termostaati näppinud, aga ma olen enam kui kindel, et seal on vaid mõni voolu piirav takisti, kui üldse... Igal juhul ei ole see nõuetekohaselt eraldatud ja sellise pingega, et selle võiks (palja) (märja) jala alla panna.

Ja kui keegi väidab, et "mul on ju rikkevoolukaitse" - unustage ära.

[jan]

Kas anduriahel on võrgust eraldatud?

Ei ole isoleeritud võrgust. Devi omadel kindlasti. Kui mälu ei peta, siis anduri ahelas mõõtsin pingeks ~15V. Voolu sealt muidugi suurt midagi läbi ei käi ning rikke võimalus, mis võiks surmavaks saada, on üsna väike (peab mitmest komponendist läbi lööma enne), kuid teoorias muidugi võimalik.

PS. Olen kõrvalt näinud olukorda, kus Devireg 330-ga ühendatud andur koos kaabliga põlema läks. Termostaat ise ära ei põlenud aga ma väga lähedalt ei uurinud ka, seega ei oska öelda, mis seal täpselt juhtus. Võimalik, et elektrikud paigaldasid anduri valede (st. küttekaablile mõeldud) klemmide alla. Paar nädalat oli süsteem pinge all olnud kuni siis ühel hommikul läks, õnneks olid inimesed majas.

[dumbuser]

Nojah, ja kui see kaabel koos anduriga on 2 cm sügavamal kivi sees siis pole muidugi mingit jama.

[jan]

Nojah, ja kui see kaabel koos anduriga on 2 cm sügavamal kivi sees siis pole muidugi mingit jama.

No teoorias peaks olema toru koos anduriga ikka betooni sees, niiskes ruumis peaks olema kaetud hüdroisolatsiooniga, mis välistab selle, et andur otseselt vee sees ujub. Kuigi andur ise peaks siiski hermeetiline olema ning nagu ennist ütlesin, siis selleks, et andurist tapvat lööki saada, peab mitu halba asja korraga kokku langema (mis tavaliselt juhtubki siis, kui seda kõige vähem oodatakse).

Eks on ka hullemaidki asju tehtud ning ellu jäädud.

[dumbuser]

Kui selle asjaga nii lihtsalt surma saab siis ei müüdaks teda. Või oleks ta ringi tehtud. See vool mida õnnestub sealt andurist läbi enda mättasse meelitada on nii pisike, et isegi RVK ei mõika. Mingid mikroamprid. Kui sealt skeemist mõned takistid lühisesse põletada (mida ma pole siiani näinud, kuna kõik on kõrbemise korral katkestusse läinud) ja ka mõned mikroskeemid lühisesse ajada (mida ma samuti pole kohanud, ka need muutuvad isolaatoriteks) siis alles on võimalus sealt mõni selline amper külge korjata, et see fataalselt lõppeb. Sel juhul peaks RVK enda olemasolu õigustama. Niipalju kui ma neid lappinud olen siis sureb seal relee, mille kontaktid kas ei anna üldse ühendust või siis vastupidi, annavad koguaeg ühendust. See on siis teooria ja minu praktika, mis muidugi ei välista mõnda sellist juhtumit, mis palju viletsamalt lõppeb.

[Volli]

Andurist ei saa mingit "voolu" ,tema juhtmete väline isolatsioon on vähemalt 230-le mõeldud,takistus on üle 10-koomi ja selle võib vabalt 220-sse otse pista ,midagi ei juhtu.

[jan]

See vool mida õnnestub sealt andurist läbi enda mättasse meelitada on nii pisike, et isegi RVK ei mõika. Mingid mikroamprid. Kui sealt skeemist mõned takistid lühisesse põletada (mida ma pole siiani näinud, kuna kõik on kõrbemise korral katkestusse läinud)

Seda ma räägingi, et päris mitu asja peab halvasti minema enne kui sealt tapvat lööki saada. Teoorias on see muidugi võimalik nagu ka enamus muid õnnetusjuhtumeid, mida praktikas väga harva ette tuleb. Kellegi käsi, mis midagi valesti teeb, peab seal ikkagi mängus olema (näiteks jätmata plaadi korralikult puhastamata ning radade vahel sodi vahel).

Tegelikult aga mõtisklen selle anduri süttimise (jah, andurist jäi järgi sulanud tomp ning kaabli pealt põles isolatsioon terves ulatuses maha) juhuse osas. Kui siin eelkirjutaja mainis, et anduri võib vabalt vooluvõrku otse ühendada ning midagi ei juhtu, siis küsiks, et kas ta seda ka praktikas proovinud on? Anduri takistus on 25 kraadi juures 15k, siis 230V puhul peaks anduri takisti hajutama 3,5W soojust, mis on ilmselgelt liig sellise väikese pinnaga jublaka jaoks. Samas jällegi on andur NTC, mis tähendab, et temperatuuri tõustes peaks tema takistus hüppeliselt suurenema ning asi põlema ei tohiks ikkagi minna, kuumaks aga küll. Vat ei tea.

Sry, kisub offtopicuks.

[Vincet]

Panin vannituppa ca. 9 cm sügavusele Deviflex DTIP-18 küttekaabli intervalliga 15 cm (ümber armatuur silmuse) Nüüdseks on ta mul 2 ööpäeva järgi olnud ning põranda temperatuur on natukene alla 25 kraadi. Kas on oht, et panin selle liialt sügavale, intervall on liialt suur või, milles on asi?

[tcumen]

Eks on ka hullemaidki asju tehtud ning ellu jäädud.

See kaadervärk tekitab küll suisa judinaid.

To Vincet:
Millega Sa seda temperatuuri nii täpselt mõõdad ja palju seal peab siis olema?
Termostaadist juurde keerata? Ei saa? Milline termostaat on?
Edit:
Ja milline on põranda ehitus? Kihthaaval, ülalt alla koos kihipaksustega!

[ats]

Panin vannituppa ca. 9 cm sügavusele Deviflex DTIP-18 küttekaabli intervalliga 15 cm (ümber armatuur silmuse) Nüüdseks on ta mul 2 ööpäeva järgi olnud ning põranda temperatuur on natukene alla 25 kraadi. Kas on oht, et panin selle liialt sügavale, intervall on liialt suur või, milles on asi?

TERE.90 mm betooni all on vähe palju elektri kütte jaoks,soojendatava pinna mass liiga suur.Tavaliselt valu puhul kergitatakse armatuur ca 40 mm penost kõrgemale,nii et kaabel jääb ca 50mm peale.Nii sügaval olev küte ei ole arvatavasti jõudnud veel betooni korralikult läbi kütta-järel vaid 2 päeva-massiivne pind vajab salvestamiseks rohkem aega .keerake küte paariks päevaks max. peale ,siis selgub kas jõuab kütta.

[Vincet]

Valu kokku on ca 13 cm ning armatuur jääb siis koos küttekaabliga ca 9 sügavusele, penokiht on 10 cm.
Olen kuulnud,et isegi 30 cm sügavusele betooni on küttekaablit paigaldatud ning võttis kuu aega enne, kui tulemust andis.
Mul on termomeeter,millega saan põranda temperatuuri mõõta.

[jan]

Kui soojakaod allapoole või külgedele liiga suured pole, siis ei ole vahet kui paks betoon on. Soojaks läheb ta varem või hiljem aga temp on ühtlane ning suure inertsiga.. Mingeid programmeeritavaid regulaatoreid pole aga erilist mõtet panna. Endal ka põrand kokku ~13cm ning küttekaabel kohe päris all (kaabli all ainult õhuke segukiht). 395W 4 ruumeetri peale, 48 tundi oli küttekaabel otse vooluvõrku ühendatud ning põrand läks vaevuaimatavalt leigeks (temperatuuri ei oska öelda, käe katsusin

[Vincet]

To Jan

Mis Sa ette võtsid?
Jätsidki niimoodi või? Minul on just see asi,et ta on vannitos mul ainukene soojust andev asi. Kas nüüd peaksin siis mingi radika soetamise peale mõtlema?

[jan]

Ei võtnud rohkemat ette midagi. Ainuke asi, mis mulle muret tegi oligi see, et äkki sai liiga väike võimsus pandud (soovitatakse 150-200W/m2 vannituppa, mul 100W). Et äkki ei suuda piisavalt kiiresti kütta, kui vett maha läheb vms. Aga põrandal on piisavalt suur inerts ning märkimisväärset jahtumist ei ole. Ruumi enda temperatuur on muu korteriga samaväärne ka ilma põrandakütteta.

Kui sul võimsus on sobivalt (st. võimsus on suurem kui kaod) valitud, siis ei tohiks häda midagi olla, kui kaabel betooni alumises otsas. Küta see kivimass soojaks ära ning vaata siis. Kui väga tahta, siis saad küttekaabli võimsuse ning betooni kubatuuri järgi arvutada ka selle, kui kaua selle kütmiseks minimaalselt aega läheb. Kui ma õigesit mäletan ning oma amtöörarvutused õigesti tegin, siis minul olekski ideaaltingimustes pidanud minema ca 50h. Reaalselt kütan siiski lisaks betoonile ka õhku ning tarindeid.

Ise alguses kaalusin, et äkki panen veel plaatide alla õhukese küttemati lisaks. Aga nagu praktika näitab, oleks see mõttetu vaev olnud.

[Külaline]

Kas anduriahel on võrgust eraldatud?

Ei ole isoleeritud võrgust. Devi omadel kindlasti. Kui mälu ei peta, siis anduri ahelas mõõtsin pingeks ~15V. Voolu sealt muidugi suurt midagi läbi ei käi ning rikke võimalus, mis võiks surmavaks saada, on üsna väike (peab mitmest komponendist läbi lööma enne), kuid teoorias muidugi võimalik.

PS. Olen kõrvalt näinud olukorda, kus Devireg 330-ga ühendatud andur koos kaabliga põlema läks. Termostaat ise ära ei põlenud aga ma väga lähedalt ei uurinud ka, seega ei oska öelda, mis seal täpselt juhtus. Võimalik, et elektrikud paigaldasid anduri valede (st. küttekaablile mõeldud) klemmide alla. Paar nädalat oli süsteem pinge all olnud kuni siis ühel hommikul läks, õnneks olid inimesed majas.

[MrBojangles13]

Mul arvestatud põranda paksus 8 cm. kas ma tohin kõik ühekorraga täis valada või pean poolitama. Valan esimese kihi ära, lasen kuivada ja siis teise kihi ja kas küttekaablit ei tohi armatuuri külge siduda.

Devi põrandakütte puhul on maksimaalne kihi paksus 50 mm

[Kopikas]

Tere.

Oskab keegi öelda ,kas isetasanduv segu võib olla suvaline või peab olema mingi spets segu.

[dumbuser]

Defineeri suvaline ja spets. Üldiselt on neil kõikidel samad komponendid ja pole mingit vahet mis firma selle puru kokku on seganud ja kuskile paki sisse toppinud. See, et mingi firma soovitab ainult iseenda asju (näiteks nakkedispersioon see ja see) on täiesti loomulik.

[lilles40]

Põranda küttekaabel on õigesti paigaldatud,on tunda,et põrand on leige kuigi andur on keeratud viimase astme peale,milles võib viga olla