klaasplastist heitveemahutid ja septikud...

[JUMAL]

valmistame klaasplastist erinevaid hetveemahuteid ja septikuid..
<BR>erinevad suurused, tähtajad lyhikesed. transpordi võimalus.
<BR><a href="http://www.strix.ee" target="_blank">www.strix.ee</a>
<< klaasplastist heitveemahutid, septikud <<<<

[postitaja]

olen neilt endale mahuti ostnud ning olen hinna ja kvaliteedi suhtega rahul.kolm aastat ostust mõõdas ja seni pole mingeid probleeme olnud...

[timo]

palju võiks maksta 8 kuubine tavaline sitatünn...
<BR>

[jumal]

hinna saad meili teel..tahame teada ka kui suure läbimõõduga ja millised torud külge tuleb monteerida.meil ei ole kindlat standardit millele me torude paigaldamisel toetuksime.

[jumal]

kõik pakkumised klaasplasti teemal on oodatud....
<BR>ette tänades..
<BR>STRIX OÜ

[vundamendist katuseni]

kevadel sai alustatud maja ehitamisega Muugale ja nyyd oleks paras aeg siis ka mahuti maasse panna....
<BR>äkki keegi oskab õelda kui suure mahuti peaks panema kui majas hakkab elama esialgu neli inimest...
<BR>

[soovitus Muugale]

Soovitan soojalt!Kui vahegi ruumi on ja voimalik- panna septik
<BR>Mahuti tyhjendamine on kallis ja uskuge paris tylikas teile endale!
<BR>Kogemused:yhel tuttaval ka 4 in.ja mahuti on 9m3 tyhjendab 2 KORDA KUUS!!!a'500.-yks kord.
<BR>Septiku peaks saama umb.20'000.-krooniga +paigaldus
<BR>ja hooldama min.1 kord aastas ca 1200.-kokku

[karmo]

no kui suure septiku ta ostis...neljale inimesele piisab ju kolme kandisest.mul endal on..nende ülemiste meeste käest ostsin 2 aastat tagasi...ja olen sellega rahul. mulläks koos torustiku ja paigaldamisega 15500.- umbes.

[küsimus]

palju maksab transport kiisale.?

[uudishimulik]

Kas palun selgitaksite lähemalt,kuidas septik toimib,millist hoolt ta vajab ja kui pikk oleks umbes tema eluiga.

[jumal]

nii.septik on siis selline mahuti millel on kolm kambrit ja mille kambrites setitatakse veest välja kõik tahkemad asjad (liiv, ,,sitt,, , jne) ja septikust väljudes immutatakse see puhastatud vesi maasse. septiku eluiga ei saa niimoodi määrata...klaasplastist septiku puhul peab septik vastu rohkem kui 40... aastat aga kõik sõltub ka sellest kas seda hooldatakse, ehk siis septikul peaks iga aasta tühjaks tegema esimese kambri sest sinna koguneb see kõige paksem kraam. ja loomulikult peaks ka immutusväljaku torustikku tagurpidi läbi pesema umbes viie aasta tagant... septik on igati praktiline ja vähetülikas võrreldes heitveemahutiga.

[tahaks teada.]

tean et as Fertil valmistab oma mahutid mingit moodi kerides ja ta olevat ainus tegija kes niimoodi eestis teeb. kuidas siis teised teevad ja miks teeb fertil niimoodi`? kas on ka mingi kvaliteedivahe. ja kui siis milline.

[jumal]

fertil valmistab oma mahuteid kerimismeetodil, teisedaga lamineerides..tegelikult ei ole mingit vahet sest
<BR>1)fertili mahuti on õhukese seinaga teistel paksu seinaga mis tagab sama tugevuse
<BR>2)fertili mahutite kiud on keritud üksteise kõrvale nt. ////// niimoodi aga mujal maailmas keritakse /\/\/\ niim,oodi et kiud oleksid korrapäratult mis tagab tugevuse teravate lõõkide vastu nagu näiteks terav kivi või midagi sellist....teised firmad aga kasutavad matti mis on nagu riideull ja millel ei ole minmgit seost fertili kasutatava niidiga..
<BR>3) fertili hind võrreldes teiste firmadega üsna kallis ja valmistamise aeg üsna pikk....umbes 2.-5 nädalat teistel aga maksimaalselt nädal.
<BR>ega fertil muidugi nyyd paha tegija pole... aga tavainimene eelistab sama kvaliteedi puhul ikkagi soodsamat...

[Timo Tulve]

Täname jumalat ettevõetud valgustusmissiooni eest ja imetleme tema teadmisi.
<BR>
<BR>Kuna käsitsi lamineerimismeetod on klaasplastist silindriliste kehade valmistamise eile päev, läks ka Fertil kuue aasta eest üle kerimistehnoloogiale. Kerimistehnoloogial valmistatud mahutid on võrreldes samade parameetritega käsitsi valmistatud mahutitega kahekordse paindetugevusega ja jäikusega.
<BR>Klaasplast (glassfiber reinforced plastic - GRP) moodustub lihtsalt seletades klaaskiudude sidumisel erinevate vaikudega. Siinjuures on materjal seda tugevam, mida suurem on klaaskiudude sisaldus materjalis. Käsitsi lamineerides on keskmine vaigu ja klaaskiudude vahekord 60/40, kerimistehnoloogial valmistatul mahuti puhul on see 30/70. Teiseks suureks eeliseks on materjali ühtlane jaotumine kogu toote ulatuses. S.t. tootel puuduvad nõrgad kohad ja ta kannatab ühtlaselt pinnase ja pinnavee koormust. Kuna mahutite valmistamist juhitakse ja jälgitakse kompuutriga, mis annab pidevalt informatsiooni valmistusprotsessist, ei juhtu ka olukorda, kus esmaspäeval valmistatud mahuti on kehvemate kvaliteediomadustega kui teisipäeval (nagu see käsitsi lamineerides võib juhtuda).
<BR>Mis puudutab risti-kerimist siis seda kasutatakse survemahutite valmistamisel, millega Fertil ei tegele. Fertili mahutitele on pikijäikuse andmiseks sisse keritud aksiaalkanga kihid, mis koosnevad klaaskiududest, mis jooksevad mahuti teljega paraleelselt.
<BR>Kuna Fertil on oma valdkonnas arvestatavaim partner juba kaheteistkümnes aasta, ei tohiks keegi kritiseerida ka meie hinnapoliitikat. Majanduslikust aspektist tundub eriti kummaline väide - fertili mahuti on õhukese seinaga teistel paksu seinaga mis tagab sama tugevuse. Kuna toote hinnast moodustab enamuse osa materjal, siis sellisel juhul ei saaks ju käsitsi lamineerijad üldse konkurentsis püsida. Pigem toimib siin materjali kokkuhoid, minimaalne hinnavahe ja foorumites laksutamine.
<BR>
<BR>Igasuguseid edusid
<BR>Timo Tulve
<BR>AS Fertil
<BR>

[Soe soovitus Muugale]

Kui antud jutus mainitud Muuga paikneb Maardus siis sinna peaks varsti rajatama tsentraalne kanalisatsioon, millega vastavalt Maardu linna poolt kehtestatud määrusele on liitumine kohustuslik. Seega kalli septiku soetamiskulud lendavad varsti aknast välja.

[mel]

Septiku soetamine ei ole kallim kui mahuti soetamine -- pigem odavam, kuna mahuti on ju suurem. Hinna ühtlustab aga septiku juurde imbväljaku ehitus. Kui vähegi võimalik siis eelistaksin septikut. Omal kahjuks paas all ja vesi kõrgel.

[Priit]

Tunnen alati muret klaasplastist toodete kvaliteedi pärast,kuna PE materjalidest mahutite tootjad kipuvad üldiselt klaasplasti maha tegema.Tublid tegijad aastate tagant või lähemalt - igal juhul tehkem korralikult kas käsitsi või masinaga kerides(ka siin tehakse paljud koostedetailid ikkagi käsitsi !).Leian,et ei ole õige kedagi sopaga loopida-uskuge see töötab "bumerangina".Avardage silmaringi ja mõelge laiemalt-hoidge klaasplasti maine kõrgel,mida ta ka kindlasti väärib.

[Tiit]

Kui sügavale on tohib panna septiku imbtorustikku? Probleem on selles et krunt on kaldega 1/10 seega iga kümne meetri tagant 1 üles. Aga maja asub alumises otsas ja kaev on ka maja ees. Seega probleem et kuidas sundida vett (sitta ja solki) ülesse poole minema? Et kas siis oleks lahendus kaevata 2m sügavune kraav imbtorustiku matmiseks?

[aitan mõelda]

lahendus ju seegi, kui sul just pinavesi või mõni muu asi (paas) sealt vastu ei tule... kui aga puhas pinnas ja oled kindel et pinnavesi niikõrgele ei tõuse siis ei saa keegi keelata sul torustikku nii sügavale panemast...aga kas sa siis maja külje poole ei saa seda torustikku viia...

[Timo Tulve]

Tere hr. Tiit
<BR>
<BR>Kindlasti ei ole Teie olukorras praktilistel kaalutlustel mõttekas kaevata nii sügavaid imbkraave. Juhul kui imbsüsteemi paigaldussügavuse praktilisusele seavad piirangud kõrgussuhted või pinnavormid, siis varustame juba tehases septiku pumba ja teeninduspüstikuga. Kui septiku kolmas kamber täitub veega, siis rakendub pump tööle ja lööb osa veest jaotuskaevu, mis asetseb septikust kõrgemal ning kust vesi edasi imbtorudesse valgub.
<BR>Sellist lahendust võib kasutada ka olukorras, kus imbsüsteem asetseb septikust eemal ja isevoolsuse tagamiseks tuleks rajada väga sügavad imbkraavid.
<BR>Kui imbtorustik paigaldatakse mäe veerule siis on kasulik paigaldada torud mäe kaldega risti. Niimoodi on lihtsam tagada torustiku õiget kallet, mis peab olema 5-10 mm/1 m.
<BR>Juhul kui otsustate siiski kaevata sügavad imbkraavid, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et imbkraavi põhi asetseks põhjavee ülemisest kihist vähemalt 1 m kõrgemal.
<BR>
<BR>AS Fertil
<BR>

[tirts]

lugesin eestpoolt, et septiku imbväljaku torusid peaks 5 aasta tagant tagurpidi läbi pesema. Võibolla olen ma septiku tööpõhimõttest valesti aru saanud, aga kas siis need torud ei paiknegi maa all? Peab siis iga 5 aasta tagant jälle pinnase lahti kaevama?
Ja selline küsimus oleks ka, et kui suur peab olema 3 m3 septiku jaoks imbväljak?

[mannu]

no kui suure septiku ta ostis...neljale inimesele piisab ju kolme kandisest.mul endal on..nende ülemiste meeste käest ostsin 2 aastat tagasi...ja olen sellega rahul. mulläks koos torustiku ja paigaldamisega 15500.- umbes.

Äkki saaks kontaktandmed,kust niii odavalt saaab

[WET]

Palju võib maksta eramu (4 inimest) septiku ja juurdkuuluva imbsüsteemi materjalid koos paigaldusega?
Keegi oskab aidata

[Külaline]

Kui antud jutus mainitud Muuga paikneb Maardus siis sinna peaks varsti rajatama tsentraalne kanalisatsioon, millega vastavalt Maardu linna poolt kehtestatud määrusele on liitumine kohustuslik. Seega kalli septiku soetamiskulud lendavad varsti aknast välja.

ja kõige huvitavam , et siiamaani pole muugal kanalisatsioonist haisugi

[Kalvis]

Imbväljaku ja septiku ise ehitamiseks vajalikud andmed ja suurused saab raamatust - mis oli umbes sellise pealkirjaga "väikereovee puhastid..." (homestic wastewater).
Kokku oli TTÜ raamatukogus vaid neli raamatud, millest see ainsana kirjeldas põhjalikud, teised olid tööstuslike (suur)puhastite kirjeldamine.
Septiku ülesanne on puhastada eelkõige mehhaaniliselt ja osaliselt ka bioloogiliselt. Heaks lahenduseks on 3 kambriline süsteem. Seetõttu ei tohiks immutustorudesse sattuda midagi peale vee (mehhaanilise olluse võtab välja septik) Immutustoru pikkus sõltus pinnasest - mida raskem pinnas, seda pikem peab olema. Raamatus oli tabel sõltuvalt pinnase materjalist ja solgi pealetulemisest. Igatahes - kui teed pikema siis midagi halba sellest ei tule. Ühe immutustoru maksimaalpikkus oli 20 meetrit ja toru lõpeb õhutusega! Samuti oli detailselt ära kirjeldatud immutuskraavide ehitamine koos mõõtudega.