Soojustamise variandid?

[Urmas]

Tere spetsialistid!
Väikeses Eesti asulas on kolmekordne ühiselumu tüüpi maja, kus on mingi 30 korterit ja selle maja ühistul on mõte fassaad korda teha, kuid selle asja juures on väike aga. Nimelt oli see maja kunagi kaugkütte peal, aga see lõikati üle 10 aasta tagasi läbi ja alates sellest ajast kütab iga korter vastavalt oma vajadustele ja võimalustele, nii ongi osad ehitanud puuküttel ahjud- pliidid, mõned kütavad elektriradiaatoritega, mõni ehitanud kamina jne. Ise teen praegu enda omanduses olevas korteris kapitaalremonti ja panen elektripõrandakütte( I korrus ja keldrit all ei ole). Algatuseks tahtis ühistu soojustada ainult otsaseinad (mõned ühistu aktivistid elavad otsakorterites), kuid laitsin selle mõtte maha, kuna ei näinud selles efekti terve maja jaoks, kuigi endal samuti otsakorterid, vaid soovitasin kogu maja soojustamist, et kõik korteriomanikud oleks võrdses seisus võrreldes otsakorterite omanikega, sest puudub keskküte.
Nüüd küsimus- millega oleks kõige mõtekam sellist maja soojustada? Ise olen natuke skeptiline selle vahtpolüstürooli suhtes. Ahjaa, maja on ehitatud nn.tuhaplokkide ja- paneelide kombinatsioonis, väljast on preagu viimistluseks pritskrohv, mis otstest maha kukkunud enamuses, seest on kõik korterid esialgselt viimistletud " pätsidega" pandud kipsplaadiga ja enda korteris seda maha võttes avastasin, et päike paistis läbi seina ühes kohas tuppa ning kardan, et see omaaegne ehituskvaliteet pole teisteski korterites suurem asi.
Tänan ette, et viitsisite seda kirjutist läbi lugeda ja arvamusi- soovitusi jagada.

[Kalvis]

Ükskõik milline soojustus ühistule meeldib. Odavam on ehitada vahtplast+krohv, kallim on vill ja mingi fassaadiplaat.

[Urmas]

Aga kas see vägagi ebaühtlane kütmine erinevates korterites ei mõju hiljem fassaadile halvasti? Tänan.

[vuuk]

Tere!
Kutsuge endile nõustajaiks sel teemal: hr. Alar Piirfeld ja hr. Robert Reinpuu.

[Elentino]

Pole just kõige odavam variant Minerit fasaadiplaat. http://puumarket.ee/static/files/139.Mi ... assile.pdf
On ka muid fasaadi katteid, sõltub milline sobib. Kui huvitab saab materjalide ruuduhinna enamvähem välja arvutada.

[Külaline]

Tere spetsialistid!
Väikeses Eesti asulas on kolmekordne ühiselumu tüüpi maja, kus on mingi 30 korterit ja selle maja ühistul on mõte fassaad korda teha, kuid selle asja juures on väike aga. Nimelt oli see maja kunagi kaugkütte peal, aga see lõikati üle 10 aasta tagasi läbi ja alates sellest ajast kütab iga korter vastavalt oma vajadustele ja võimalustele, nii ongi osad ehitanud puuküttel ahjud- pliidid, mõned kütavad elektriradiaatoritega, mõni ehitanud kamina jne. Ise teen praegu enda omanduses olevas korteris kapitaalremonti ja panen elektripõrandakütte( I korrus ja keldrit all ei ole). Algatuseks tahtis ühistu soojustada ainult otsaseinad (mõned ühistu aktivistid elavad otsakorterites), kuid laitsin selle mõtte maha, kuna ei näinud selles efekti terve maja jaoks, kuigi endal samuti otsakorterid, vaid soovitasin kogu maja soojustamist, et kõik korteriomanikud oleks võrdses seisus võrreldes otsakorterite omanikega, sest puudub keskküte.
Nüüd küsimus- millega oleks kõige mõtekam sellist maja soojustada? Ise olen natuke skeptiline selle vahtpolüstürooli suhtes. Ahjaa, maja on ehitatud nn.tuhaplokkide ja- paneelide kombinatsioonis, väljast on preagu viimistluseks pritskrohv, mis otstest maha kukkunud enamuses, seest on kõik korterid esialgselt viimistletud " pätsidega" pandud kipsplaadiga ja enda korteris seda maha võttes avastasin, et päike paistis läbi seina ühes kohas tuppa ning kardan, et see omaaegne ehituskvaliteet pole teisteski korterites suurem asi.
Tänan ette, et viitsisite seda kirjutist läbi lugeda ja arvamusi- soovitusi jagada.

Tere
Miks kõik seda vahtpolüsterooli kardavad,meil Tallinnas olid ka ühistus tulised vaidlused enne fassaadi soojustamist(tegu paneelmajaga).Lõpuks otsustati soojustada villaga ja katta plekiga.Soojustuse koha pealt on tulemus ümmargune null,kuna küttearved on pigem suurenenud.Pole ka midagi imestada-karkass,mis paneelile kinnitus oli metallist,mis on ju tohutu külmasild.Teine asi on see,mis vihmad sellele fassaadile teha võivad-igasugused üleminekud,aknapaled ja muud praod on kokku plökerdatud silikooniga,mille maksimum eluiga on 5 aastat,kahtlen et keegi seda siis vahetama tuleb.Juba praegu on näha mitu kohta,kust vesi mõnuga sisse poeb.Kolmas asi on maja välimus üldiselt-plekk on ju kole,nagu elaks kuskil laohoones.
Kokkuvõtteks soovitaks teil soojustusena kasutada 100mm ponot,see korralikult krohvida ja paigaldada akendele uued korralikud plekid(samuti katuseplekid ja veetorud).Kui majas puudub korralik ventilatsioon,tuleks fassaaditöö käigus igale korterile seina freesida augud värske õhu klappide jaoks(kuidas ja kui palju neid teha,peaks nõu küsima selle ala spetsialistidelt).Ja see et iga korter erinevalt köetud on ei tohiks suur probleem olla,peaasi et köetakse.

Head soojustamist!

[Kalvis]

Ja see et iga korter erinevalt köetud on ei tohiks suur probleem olla,peaasi et köetakse.

Probleem ongi, et alla poolte köetakse liiga külmaks, et elu nagu tsuktsimaal, kui enamus naudib troopikakuumust. Kuna eestis neegriverd vähe siis troopika läheb akna avamisega välja ja saab parasvöödet nautida ja tsuksid peavad seejuures selle lõbu kinni maksma. Kogu point ongi olla mitte tsuktsi, kuid korterit valida ei saa.

[Urmas]

Minu küsimus oligi ajendatud sellest, kas see korterite lõikes ebaühtlane kütmine näiteks nn penofassaadi väljanägemisele ja kvaliteedile soojapidavuse suhtes halba mõju ei avalda. Üks miinus penole on see, et otsaseinad on ilma akendeta ja aegajalt lapsed taovad palli vastu seina.

[Andresto]

Tere! Kindlasti ei avalda penofassaadile mingit mõju, kui kortereid ebaühtlaselt kütta. On ju hooneid, kus mingid ruumid: garaaz, lahtised terassid vm. varjualused ja osa neist hoopis külmad v. üsna "lahja" küttega. Nende korrusmajade otsaseintele, olen isegi mõelnud - ei seal krohv ja peno vastu pea, kui poisid sinna palli taguma hakkavad. Aitab ehk vaid selgitustöö ja mingile suuremale plaadile, selline näidis sein ehitada - paar peno ja krohvida - lase proovivad. Ega keelamine pruugi aidata, vaid rahulik selgitamine! Andres

[FRESH]

Peno tõenäoliselt kõige praktilisem - hinna, paigalduse, viimistluse suhtes. Ebaprofessionaalsed krohvijad/välisviimistlejad ei oska/suuda/viitsi alatihti villaplaate siledaks pinnaks lõppviimistleda. Üldiselt võib ju need otsaseinad, kuhu poisid palli taovad, enamate kihtidega armeerida. On ju võimalik ka 1-2cm kiht sinna segu paigaldada ja 2 kihti rohkem armeerimisvõrku... kuid jah kas ta ka pidama jääb seda näitab aeg.
See eelnevalt postitatud plekkfassaadi variant lõhnab kangesti kas KÜ esimehe/juhatuse lollusest, korrupeerumisest või jumal teab veel mille järgi. Ükski normaalne inimene ei paigaldaks elumaja seina plekki! Pleki kinnituskarkassi kohta veel niipalju et on olemas ka termotalad(karkass) ja/või puitkarkass mis ei toimi külmasillana.

Külmasillast veel ka niipalju et oskamatud suudavad ka peno paigaldada nii et soojapidavust ei ole. Akende ümbrused, aknapleki alused jäävad külmaks jne... Peno paigaldadatkse suvaliselt seina, vuugid jäävad kohati 1-3cm, vuugid täidetakse makroga - mida ei soovitata(riikliku järelvalve normid suisa keelavad kasutada igasugu täitevahte sh Makroflexi).
Ei viitsi lihtsalt rohkem siia kirjutada vigadest mis tehakse.

Soovitan kindlasti võtta mitmetelt erinevatelt firmadelt pakkumisi ja vältige odavaid pakkumisi!!! Odavuse all kannatab alati ehituskvaliteet, eriti selliste suurte pindade korral.

P.S Kui on huvi, võin hinnapakkumise koostada. Ette on näidata ka eelnevalt tehtud töid.

[Urmas]

TO: FRESH
Tänan vastamast, aga hetkel veel tegutsemiseks ei lähe ( vaja ennem vana esimehe käest rahad tagasi saada ja juurde koguda), võib- olla kevade poole. Hetkel sondeerin pinda, et teha valikut variantide vahel. Kuna olen ise ka mingil määral ehitusega tegelev, siis töövõtjate hinnapoliitikas natuke orienteerun.