Ehitusfoorum

...keegi võiks mõelda palju tule kindel uks juba maksab...

tarzan99 kirjutas: 19 Aug 2025, 19:18 ... ja plaan panna ka korralik häire --- moblale tulekahju jaoks

Kalvis kirjutas: 20 Aug 2025, 10:05 Igal õigel akulaadijal on termoanduri ühendus olemas ja saad laadijas määrata mida tahes (laadimisvoolu piiramist, ruumi jahutuse käivitamist jne). Hiina laadijad muidugi siia gruppi ei kuulu.

kunn24 kirjutas: 21 Aug 2025, 12:06 Oletad või tead? Ole kena arvuta aku elemendil eralduv võimsus vooluga 100 A, kui sisetakistus on 0,15 mOhm.
Jutt LFP elemendist nagu siin teemas vaja. Antud sisetakistus on 200 Ah elemendi keskmine.

Kuna antud dokument ei sisalda kasutatavat akukeemia määratlust, siis ei ole vaja eraldi oletada LFP akusid, sest seda peab arvestama konkreetse seadmestiku projekteerija.

kunn24 kirjutas: 22 Aug 2025, 09:59 ... Kusjuures panin pildi seadme tööst, aga see oli nagu hane selga vesi.

kunn24 kirjutas: 16 Aug 2025, 00:29 Olgu, 47 kWh akuseade on, aga 2 kW kaovõimsust võtsid laest ikka ja omistasid vaid akule? Ja tekitasid terve lehe BS liiklust? Inverteri võimsust ma ei näinud kuskil, et tema kaovõimsust rehkendada ja igasuguste "võiks" andmetega elektriinsener ei tegele. Muideks, sa oled korduvalt ajanud pastat inverterite standby tarbe üle, sinu väide on olnud mitusada W, minu mõõdikud näitvad näiteks HW 15KTL-M2-le 15 W ja kui ta töötab ca 10 kW võimsusega, siis ta kaovõimsus on ligi 250 W, aga MITTE 2 kW!!! Miks sa hiinlaste kombel numbreid 10 x suuremaks paisutad ja siin lapsi hirmutad, on mulle täiesti arusaamatu.

47 kWh LFP akusid kaalub ligikaudu 600 kg.

kunn24 kirjutas: 07 Sept 2025, 12:46 Võid ju igatsugu asju saada (veel kord, hiinlane keevitab laiatarbesse selliseid numbreid nagu tahab). Pigem peaksid peas kellad hakkama helisema: miks nii kerge? Loogiline vastus: sees on vähem suure tihedusega materjali, arvatavalt metalli. Samas liitumi erikaal on vaid 0,535 g/cm³- võta kinni, äkki on selle tõttu kergemad, et liitumit rohkem. Lisaks, kui need akud koostad patareisse, siis kasutatav energiahulk on tungivalt soovitav määrata ligi 20 % väiksem, seega su väidetav patarei oleks 37 või 38 kWh.

...

kunn24 kirjutas: 07 Sept 2025, 12:46 Võid ju igatsugu asju saada (veel kord, hiinlane keevitab laiatarbesse selliseid numbreid nagu tahab). Pigem peaksid peas kellad hakkama helisema: miks nii kerge? Loogiline vastus: sees on vähem suure tihedusega materjali, arvatavalt metalli. Samas liitumi erikaal on vaid 0,535 g/cm³- võta kinni, äkki on selle tõttu kergemad, et liitumit rohkem. Lisaks, kui need akud koostad patareisse, siis kasutatav energiahulk on tungivalt soovitav määrata ligi 20 % väiksem, seega su väidetav patarei oleks 37 või 38 kWh.

Kui vaatad valmis margitooteid, siis on rusikareegel 10 kg/kWh + BMS .
Näiteks https://www.onninen.ee/huawei-pv-akumoo ... i/p/DET668 (6,9 kWh, 68 kg + BMS eraldi moodulina). Lisaks see mahtuvuse number hakkab ajas vähenema.
Lisaks "korralikel" hiinakatel on välja toodud reaalselt mittekasutatava mahtuvuse numbrid ka valmisakudel, reaalse mahtuvuse teadasaamiseks tuleb sildil kirjasolev korrutada 0,8-ga. Näiteks valetab sellisel kombel ka meil levima hakanud Dyness (kui see "puudus" jätta kõrvale, siis muus mõttes suht hea asi).

Aga kui leiad, et on toimunud progress ja elemendid muude parameetrite mitte halvenemisel muudetud kergemaks, võtame info tänuga vastu ja ütleme, et nüüdsest võib arvestada uute elementidega 5,6 kg/kWh ilma patarei kasuliku mahtuvuse korrektsioonita või korrektsiooniga 7 kg/kWh.

Margitooteid? Mille poolest siis Huawei on kõvem, kui Liitokala või Tewaycell, või ka Easun?

jyrikg kirjutas: 09 Sept 2025, 19:45 Dell lapakas samuti Hiina toode otsast lõpuni. 2 aastat ja aku hakkab ära vajuma - 6 tunni asemel saab 4 tundi ühe laadimisega.

eerik2 kirjutas: 09 Sept 2025, 09:13 .... Margitooteid?
Mille poolest siis Huawei on kõvem, kui Liitokala või Tewaycell, või ka Easun?
Kas seepärast, et siinkandis neid nimesid ei müüda? ....

Muretsemiseks annab alust ka päästeameti statistika.
Viimase kolme aasta jooksul on Eestis registreeritud 93 akudest põhjustatud hoonepõlengut.
Liitiumioonakude kustutamine on seejuures tavapärasest keerulisem, kuna traditsioonilised hapnikku piiravad süsteemid ja vesi ei suuda kontrollida akupõlengus tekkivat suurt kuumust ning tuleohtlikke gaase. "Praegune suurim probleem on see, et me ei tea, mida me kasutatud aku näol paigaldame, olgu see siis autoaku või mõni muu seade," märkisid aruteludes osalenud eksperdid.

Vastavalt uutele eeskirjadele peaks elektriauto aku sihtotstarbe muutmisel algama menetlus, kus toote paigaldaja võtab endale tootja vastutuse. See tähendab, et paigaldaja peab tagama seadme ohutuse ja väljastama vajalikud dokumendid. "Iga sellise aku paigaldaja peab andma garantii ja tehnilise andmelehe, tehnilise energiaauditi või sisuliselt ohutusallkirja. Ma paneksin siinkohal kogu vastutuse paigaldajale," leidis üks intervjueeritud ekspert.

Lisaks vastutusele on kriitiline küsimus akude ajaloo ja andmete kättesaadavus. Praegu puudub paigaldajatel ligipääs andmetele, mis näitaksid aku tegelikku tervist. "Vaja on teadmisi aku ajaloo kohta. Automüüjad ei pruugi teada, kas auto on osalenud õnnetuses või on seda kuskil n-ö nurga taga parandatud. Me ei tea veel, millist mõju võib selline õnnetus akule avaldada," nentisid paneelis osalenud eksperdid.

Esile tõusis ka kindlustusfirmade vastumeelsus. Teise elu saanud akusüsteeme ei taheta kindlustada, kuna puudu on vajalikud standardid ja andmed riskide kohta. ...

....Kui võrrelda Eestit naaberriikide Soome, Rootsi ja Norraga, joonistub välja selge kontrast riiklikus valmisolekus ja tehnilises toes. Uuringud näitasid, et sealne edumaa ei tulene mitte paremast tehnoloogiast, vaid just toimivast tugisüsteemist, mis Eestis alles lapsekingades on.

Suurim erinevus seisneb testimisvõimekuses. Kui Eestis puudub praegu akrediteeritud asutus, mis suudaks kasutatud akude seisukorda ja ohutust pädevalt hinnata, siis Põhjamaades on olukord teine. Norras ja Rootsis on teadusasutused, nagu RISE ja SINTEF, loonud spetsiaalsed laborid ning protokollid, et hinnata akude tegelikku eluiga ja turvalisust.

Eestis tekitab sellise sertifitseeritud kontrolli puudumine nõiaringi. Ametiasutused ei julge lubasid väljastada, sest keegi ei suuda ametlikult kinnitada, kas vana aku on ohtlik jääde või kasutuskõlblik toode.

Teine kriitiline lõhe puudutab ligipääsu andmetele. Ohutu taaskasutuse nurgakiviks on teadmine aku ajaloost – mitu laadimistsüklit see on läbinud ja kas see on osalenud avariides. Norra ettevõtted on saavutanud autotootjatega parema koostöö, saades sageli otsese ligipääsu aku juhtimissüsteemi andmetele.

Eestis on see info aga reeglina kättesaamatu, mis muudab aku seisukorra hindamise omamoodi ennustamismänguks. Siinkohal näevad eksperdid Eestil siiski võimalust kasutada oma tugevat e-riigi taristut, et luua turvaline platvorm vajalike andmete vahetamiseks.

Ka tuleohutuse vallas on lähenemised erinevad. Põhjamaades on ranged nõuded, nagu automaatsed kustutussüsteemid ja pidev termoseire, juba integreeritud teise eluea süsteemidesse. Seal kasutatakse sensorite võrgustikke, mis suudavad ohtu varakult tuvastada.

Tulevikuvaates soovitavad Jelizaveta Krenjova-Cepilova ja Noman Shabbir luua Eestis riikliku töögrupi ja investeerida testimislaboritesse, et tagada akude ohutu teine elu. Potentsiaal on olemas, kuid see eeldab selgeid reegleid, et innovatsioon ei toimuks inimeste turvalisuse arvelt. Tulevikus võiksid ka Eestis olla mobiilsed testimisüksused, mis aitaksid tagada, et koduseinale paigaldatav energiasalvesti on turvaline ja töökindel.

Eestis on päästeamet välja töötanud esialgse juhendi "Esimeste tuleohutusnõuete tagamine hoones akupankade paigaldamisel", mis seab nõuded akuruumi tulepüsivusele ja ventilatsioonile. Dokument ei ole veel kohustuslik, kuid see on aluseks riikliku standardi loomisele.