Ehitusfoorum

https://www.cerbos.ee/et/boiler-ja-paisupaak-hudrofoor

Kui suur peaks see 75L boileri puhul olema? 1/10 ehk ca 7L?
Samas selle vajaduses julgen kahelda. Miks eelmine boiler teenis 11 aastat ilma igasugu "kärata"?


Näiteks kui on torusid ümber tehtud ja/või veemõõtja vahetatud, siis olukord ...

Paraku ei vasta see tõele, teadlaskond suudab mõõta seda kogust mida inimene maapõuest aina suuremas tempos välja kaevab/pumpba, ära põletab ja heitmed atmosfääri laseb. Heitgaaside mõju planeedi kliimale on teaduslikult tõestatud fakt.


Igasuguste asjade "tõestamine" on alati käinud ja käib ka ...

61 000 – 47 000 aastat tagasi: Algas katastroofiline muutus. Suved muutusid äärmiselt kuivaks, muutes saare maastiku põuaseks ja eluvaenulikuks.
Punasega rõhutatud ajajärgu ajal ei olnud mittemingisugust inimtegevuse mõju!!!
Ei mõista mida sellega öelda tahad, kuidas minevikus looduslike ...

Ei pea olema kaitseklapp kinni jäänud.... eriti kui on juba palju katlakivi.

Ikka uue ja vana võrdlus. Uus Thermor on paigas olnud täpselt 2 aastat. Võtsin vana (11 aastat töös olnud) enda huviks lahti. Ei olnud seal ämbritäit kivi sees. Kui sisemus ära kuivas olid see kaetud õrna sametise ...

Ei pea olema kaitseklapp kinni jäänud. Enamasti on külma vee rõhk 3-4 bar, aga kaitseklapp on 8 või 10 bar ja vee kütmisel võib rõhk sinna kanti minna. See on ka üsna märgatav "ülerõhk" ja sellise rõhu juures kraani avades rõhu alanedes võib boilerist mingeid helisid tulla küll, eriti kui on juba ...

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... ts?group=B

Küülaline kirjutas: 06 Dets 2025, 13:04elekter 11 s, võrk 7 s = 16 s/kWh

Kindel, et 11+7=16?

Kui igas suunas on naabrid, kes armastavad sisuliselt paljajalu ning särgi väel ringi käia, siis sealt tulebki, ega korteritevahelised seinad/põrandad/laed reeglina soojustatud pole.

Minu ettekujutuses oleks hea variant kui sellise keskmise talvega ehk nii 0 ja -10 vahel saaks ülepäeva kütmisega hakkama. Et kas sellise eesmärgi puhul akupaak selles 20 cm tuhaplokist seinaga ruumis kestaks ära?

Ma saan aru, et on veel rida tegureid asja juures (maja suurus, soojustus jne, jne ...

Teisalt jälle on ÕÕ väidetavalt ca 50% kallim kui maasoojuspumba ja vesiküttega. Kui keegi suudaks täpselt arvutada mis on optimaalne, siis oleks eriti tore, eks pean otsima pädeva projekteerija.



Pädev projekteerija suudabki hoone küttekulu öelda ja alles siis kui see on teada, saab millestki ...

Ja mis elekter maksab või polegi seda, et sellise vähese kütmisvajaduse pärast igaühel seal puitu tossutada vaja on?

Kes tegi seal pildil pliidi peal süüa, ise tegid- täpselt nii võib eeldada kui info on üheselt arusaadav vaid iseendale, mitte kõigile lugejatele. :scratch:


Eelistan suhelda mõtlevate inimestega.


Oma peas võib endale igasuguseid asju ette kujutada, aga ei tasu eeldada, et teised täpselt ...

kunn24 kirjutas: 01 Dets 2025, 19:53 Ää aja jama oma tagant sissepaneva autoga, selleks on nõue hoida pikivahet. Äkkpidurdusega jääb tänapäeva masin üldjuhul juhitavaks.

Nõue. Ära aja naerma. Vaata reaalset elu maanteel.

Kuid assistentide puudumise üle hakkad peaga vastu sein kolkima pärast seda, kui oled 1 jalgratturi alla ajanud. :banghead:


Miks neid jalgrattureid peaks alla ajama hakkama kui seni pole teinud? :eek: Kui on sõidetud kümneid aastaid kümnete autodega, sealhulgas vene Moskvitšid jms. Normaalsed ...

Kes tegi seal pildil pliidi peal süüa, ise tegid- täpselt nii võib eeldada kui info on üheselt arusaadav vaid iseendale, mitte kõigile lugejatele.

Nüüd näen, et isegi üle 1000 korra minu postitust vaadatud ja 0 reaktsiooni.


Siis oleks võinud ka postitusse natuke infot panna, mitte et jääks mulje nagu leidsid internetist ühest kütteseadmest pildid ja tahtsid neid mingil põhjusel jagada. :roll:
Tegelikult enamik teemade vaatamisi tuleb ...

Kui ei ehita puukuurilaadse soojustusega hoonet, siis sellise minimaalse küttevajaduse jaoks võib olla soodsaim otsene elektriküte... Tõde selguks siis kui hoone soojuskaod on kenasti välja arvutatud (projekt?), kõik muu on "puusalt tulistamine" ja igaüks hakkab siin tulistama oma püssist vastavalt ...

Antud juhul polnud mõtet vaeva näha suurema täpsuse saavutamisega, ka +- 5 mm poleks probleem olnud.

Sai ketaslõikuriga täiesti piisavalt OK-lt lõigatud, ei mingeid kilde, mõrasid ega liigset sulamist. Lihtsalt lõikurit käes hoides mööda joont lõikamise täpsus oli piisav, nii süldinäpp ei olnud, et üle paari mm joonest kõrvale oleks läinud. :thumbsup:
https://www.bauhof.ee/et/p/747496/teemantketas ...

Tasub vaadata süsteemi tervikuna, ega põrandaküttetorud ja kollektorid ei ole küttesüsteem, kusagilt tuleb soe ka, on see siis näiteks katel või soojuspump. Seal arvatavasti on vaja midagi perioodiliselt hooldada ja ei tohiks ühelgi hooldajal olla probleem selle töö käigus ka kollektori ventiile ...

Kas selline lõikeserva kvaliteet sind rahuldaks? Kui jah, siis kirjuta PS, annan oma telefoninumbri, lepime aja kokku, võta oma pleksiklaas kaasa ja lõikame vajalikku mõõtu. Ma muidugi ei tea, kus sa alaliselt pesitsed ja võib-olla jääb Märjamaa sulle liiga kaugeks.


Tänan pakkumise eest, aga ...

Kui paisupaagi rõhku kord aastas ei kontrolli (vajadusel juurde ei pumpa), siis lähevadki läbi, ükskõik kui suur on. Tarbevee paake 2x aastas.

Pleksiklaasiks nimetatakse vist ka veidi erinevaid (erineva koostisega, omadustega) asju. See mida nn. veneajast mäletan pleksiklaasina, ei ole kaugeltki sama mis see praegune mida lõigata oleks vaja. Korra proovisin tiigersaega, aga sellega ei saa, lööb tükid välja. Rauasaega vist ei tasu proovida ...

Paisupaaki sai juba mainitud.

Loodan kodus hakkama saada (tiigersaag, ketaslõikur olemas). Kas äkki ketaslõikurile ka mingi sobiv ketas oleks?