Ehitusfoorum

Harilikud 1f pistikud/pesad on ka 16 A, aga 2000 W puhurit pikka aega sees hoides (8,5-9 A) olen ka näinud, et ühendused on kuumaks läinud. Ütleme nii, et mistahes pistikühendust tundub turvaline olema pikaajaliselt koormata max. 0,5 lubatud voolust.

Mul elektriküttega (kütte osa moodustas enamuse arvest) oli veebruari arve -15% jaanuari omast, jäi kusagile detsembri ja jaanuari vahele.

Müüdi Eestis registreeritud ettevõttele. Teatavasti ettevõtte omanikud saavad muutuda, ka hiljem... ja terveid ettevõtteid saab müüa. Mis siis oleks kui oleks ostnud ettevõtte, kelle omanik on eestlane, aga hiljem oleks omanikeringi lisandunud Venemaa kodanik? Või siis kas oleks sisulist vahet kui ...

Elektriautode omanike seas on selline huvitav nähtus, et neil vist on seda autot omada päris "valus", mõtlen just neid kes foorumis pidevalt sõna võtavad. Täiesti mõistan kui sellise ratastega pellariga peab päevast-päeva sõitma ja pidevalt aku % vahtida on vaja ja mõelda kuhu nüüd laadima saaks ...

Asendusautodeks on tihti mingid imelikud asjad. Ma sain asendusautoks BMW I3. Jube ropp asi, aku laeng kadus silmnähtavalt, müra solongis selline nagu esirattalaagrid oleks rämedalt kuskil. Kirss tordile, laadimiskaabel asus kapoti all, aga kapoti avamiseks hooba/ nuppu salongis polnud. Hiljem ...

aga mispidi nüüd arvesse võtta - kas garaazhi ehitus- ja hoolduskulu (ICE )auto kulule liita?


Jutt oli kõikidest autodest, nagu mu poolt tsiteeritud postituses mainitud oli: "EV eelsoojendamise haldamine...", "ICE+webasto on ka mugav..."
Aga muidu- garaaž ja sellega seotud kulud enamasti ehk ...

Millistes asjades võrreldamatult etem?

Selle talve kontekstis võib öelda, et EV eelsoojendamise haldamine on natuke lihtsam.


Soojendada on vaja juhul kui pole garaaži, aga enamasti elektriautosid kasutavad eramajades elajad. Kes siis ilma garaazita maja on ostnud/ehitanud omale, ilmselt ...

Keegi polegi veel hakanud tähte närima, et äkki teemaalgataja probleem ei ole see, et maja laseb külma sisse, vaid hoopis sooja välja.

Mootorid olla disainitud toimima kõrgematel pööretel, see tagavat õlipumba piisava töö ja komponentide õlituse, tühikäigul "paksu õliga" ei toimivat õlitus piisavalt ja see kahjustavat mootorit.


Minu arust see ei ole niivõrd külma "paksu" õli kohta, vaid just kuuma ja "vedela" kuna "paks" on ta ...

Kas on kusagil mingi nõue sätestatud, et (rõdu ukse juures) põrand peab soe olema? Kui jah, siis milline on põrandale lubatud miinimumtemperatuur (eeldame, et õhutemperatuur toas on normide piires)? :scratch:


Chatgpt väidab, et põranda eri osade temperatuurierinevus ei tohi olla suurem kui 4 ...

Kas on kusagil mingi nõue sätestatud, et (rõdu ukse juures) põrand peab soe olema? Kui jah, siis milline on põrandale lubatud miinimumtemperatuur (eeldame, et õhutemperatuur toas on normide piires)?

Veebruarikuu 3 päeva lühem, mõjutab ka päris märgatavalt. Ja vaatamata temperatuurile ehk päikest veidi rohkem. Tuule kohta ei oska öelda (jaanuar vs veebruar seni), aga muidugi mõjutab palju. Igatahes minul on veebruaris elektri ööpäeva keskmine kulu veidi väiksem olnud kui jaanuaris oli ...

Pole küll palju kogemusi sellega, aga tundub suhteliselt S*** teema kui on nõukaaegsed levinuimad õõnespaneelid, paksus on õõnsuse keskel väga väike ja ei pruugi enne puurimist aru saada kus on paksem ja kus õhem koht. Kui mitme auguga kinnitus on, siis ei saagi kõik augud "hea" koha peale minna ...

Mugavam variant vist on ikkagi võimalikult suur osa niiskusest tagastada (kütteperioodil vähemalt) ja kui tõesti sellest ei piisa, siis mõelda niisuti(te) peale (vähe tõenäoline, et on vaja).

Üritades mõõta õhutemperatuuri päikese käes, sõltub see samuti termomeetri enda ja anduri kujust ning konstruktsioonist jne.


See õhutemperatuur päikese käes on tõesti ikka väga umbmäärane asi, isegi kui termomeetri enda mõju mängust välja jätta. Oleneb millised materjalid seal läheduses päikese ...

Kõik õige, aga raadiosidega valvesüsteemide puhul on kaks aspekti, mis isiklikult mulle sugugi ei sümpatiseeri:
1) segamise võimalus ja sellega kaasnev valehäirete risk
2) ehk olulisemgi, patareid ja nendega majandamine. Ja kui neid veel palju on. :roll:
Kaameratega sama lugu. Need suuremalt ...

Midagi, mis ei peaks olema raadiolinkidega, on turvasüsteemid.


Oleneb milline turvalisuse tase rahuldab ja kuhu paigaldada, ega kõik ei peaks oma garaaži/korterisse/suvilasse/majja panema maailma parimat ja turvalisemat süsteemi. :wave:
Ei oska detailselt öelda kuidas toimib, aga saab ...

Kui valvesüsteem puudub ja on mõttes panna, siis võib mõelda sellise süsteemi peale: https://www.oomipood.ee/category/ajax
On olemas kaameraga liikumisandurid, eraldi kaamerad, suitsu- ja vingugaasi andurid, veelekke andurid, klaasipurunemise andurid... Ma väga palju asju sealt ei kasuta, aga ...

...siis oli lihtne vaadata viimase 5 aasta keskmist hinda (2021-2025 arved jagatud tarbitud kWh-dega)- 15,07 senti.


Oled sa veendunud, et sellel numbril mingi mõtestatav sisu on?


Mulle igatahes pikema perioodi keskmine hind ütleb ikkagi rohkem kui mingi ühe eelmise kuu oma. Näeb ka fix vs ...

Kuna kõik elektriarved on tabelis olemas, siis oli lihtne vaadata viimase 5 aasta keskmist hinda (2021-2025 arved jagatud tarbitud kWh-dega)- 15,07 senti. Kas kellelgi on võrdlust pakkuda?

Aastase pelletite kulu põhjal ehk midagi saaks öelda.

Põhimõtte poolest ju toimiks, aga ilmselt seal mingi mõte on, miks sooja vee tagasi paisumise vältimine külma vee torustikku on tagasilöögiklapi abil ette nähtud.

Suvel vahetati veemõõdik ja peale seda hakkas ka 150L boiler rohkem tilkuma


Seal see põhjus ongi, uuel veemõõtjal on kas sisseehitatud tagasilöögiklapp või pandi koos veemõõtjaga eraldi uus klapp (varem võis ka olla, aga tihti need lakkavad mingi aja pärast töötamast) ning vee trassi tagasi ...

Siis päris hea, huvitav oleks ka näha kuidas veebruaris tuleb.

sass1234 kirjutas: 06 Veebr 2026, 21:11 Kuskil 4.30 juures tsükli lõpus.

Ikka terve kuu reaalne COP annab mingit infot.