Ehitusfoorum

Kui sa ei saa teha tuulutust välisõhku, nt katusele, siis ülerõhu vältimiseks saad puurida ava õues vahekaevu kaanesse, juhul muidugi, kui sul selline kaev üldse on.

Ehita postidele.

Lõpetaks selle teema lihtsalt:
"Et kas nii, et niikaua kuni ei plaani korterid ega majas teha ühtegi ümber-/juurdeehitust, mis nõuaks ehitusluba ja pärast ka kasutusluba, siis ehitisregistris minu ja kivi vahelist seost ei ole?"
Jah, kui sa just ei ole üks sellesse protsessi kaasatud isik.

Ehr.ee omanikke ei näita, aga kortermaja korral peaks see, kui palju ja millise netopinnaga korterid hoones on, seal ikka kirjas olema. Kui ei ole, siis on see omavalitsuse tegemata töö.

Kui ehitusprotsess on lõpetatud, tuleb koostada valmis ehitatud hoone mõõdistusprojekt ja selle alusel taotleda kasutusluba.

Detailplaneering võib muide ka väikeehitiste teemat käsitleda, st neid kas lubada või keelata.

Iga rajatav hoone on ehitisregistris oma numbriga, sa pead selle abihoone jaoks esitama ehitusteatise (ja kahjuks ka projekti, see on ilmselt ka paljudel tiigrihüppe käigus millegipärast ununenud )

... või kaltsiumsilikaadist (müüri).

Kaasomandis olevate korteritega kortermajades korteriomandite moodustamine on täiesti seaduslik tegevus, küsimus tekib jah seni üksikelamuna kasutuses olnud hoonetega.

Kas kohalik omavalitsus oleks sellega nõus?
Kui on, siis tuleb teha korteriomandite plaanid ja ruumide spets ning nende alusel moodustada notariaalselt korteriomandid.

Tee toa nurkadesse laudisesse võrguga kaetud tuulutusavad, siis laudise alune õhk saab veidi liikuda. Eestiaegsetes linnamajades on need tavalised asjad.

Kinnita lava kerisepoolsele küljele SUPER-ISOL SKAMOTEC 225 kaltsiumsilikaat plaat, nt 30 mm. Ma küll ei leidnud otsest viidet selle tuletõkkeomaduste kohta, peale selle, et ta on A1 tulekindel materjal ja talub 1000 kraadi kuumust. Igaks juhuks konsulteeri oma korstnapühkijaga või päästeameti inspe...

Tungi see varikatus sirgeks ja isegi veidi üle ning toesta, ja naeluta küljele või mõlemale küljele täiendav puitpruss 50 x h250 mm. Poleks vaja uut tugiposti.

Kas joonisel on sokliplokkide all tihendatud killustik? Kas see on seal vajalik või on lihtsalt selleks, et saaks plokke hakata laduma siledale alusele? Kas selle aluse saaks teha ka valatud betoonist, siis puuduks vähimgi vajumisvõimalus?

Aga sa võid seda mittekõdunevat lauda ikkagi kasutada, kui jätad talle pikipaisumisvahed. Kes neid seal ikka märkab.

Kaspar11, kas sa oled ehitaja?

Tore lugemine ikkagi: maja ümber jooksevad tempsi plaat, laud ja lapsed

Tellige ekspertiis ja vajadusel ka konstruktsiooni proovi-läbipuurimine.

Kastrul, ära solvu, kui ma küsin, et kas sa päriselt usud, et mingit tuleohtu praeguse paigaldusviisi puhul ei ole? "Terve talupojamõistusega" inimene oleks hakanud kukalt sügama, aga sina küsid, et millised normid seda paigaldusvahet nõuavad?

Parim variant oleks kaheraamilised aknad. Nt see: https://rekman.ee/tooted/kaheraamne-puitaken-mse/

Järgmine hea variant on kolmekordse paketiga toekad aknad (puit), millel vähemalt üks klaas on 6 mm paks, ja vaheliistud oleksid võimalikult laiad, 18...20 mm. Vikingi Windows.

Reideni ja Bauroci U-arvude erinevus tähendab ca 40% võrra erinevat energiakadu läbi välisseinte. Kumma sa valiksid? Kas energia hind tulevikus odavneb?

Jurx: tee see EI30 sein siis. Ega sa ei taha ju ometi, et kui naaberhoone põleb, siis läheb ka sinu oma?

Õlitatud põrandat on hiljem lihtsam hooldada ja katet uuendada. Lakitud põranda pead enne viimistluse uuendamist puhtaks lihvima.

Kui suitsugaaside temperatuur ei ole üle 600 C, kahe sama kütteliigiga kolde koguvõimsus ei ületa 25 kW ja kui nad ei asu erinevates korterites, siis on lubatud nad ühendada samasse lõõri. Kindluse mõttes aga pöördu selle küsimusega lähima Päästeameti projekte kooskõlastava ametniku jutule ja kirjut...

Aknaavade välised külgpinnad on võimalik samuti õhukese soojustuskihiga katta.

Teine asi on muidugi esteetiline väljanägemine, "aukus silmade" efekt, mis puitmajade puhul on eriti ebaloomulik.