Sinu täiendkoolituse arvutused paistavad silma peensustega ja kuidas see 35% on leitud just sellise suurusena?K-ahjur kirjutas: ↑02 Jaan 2022, 14:10 Üks kuupmeeter tellismüüri kaalub 2000kg (täiendkoolituse andmeil), täpsem arvutus andis tulemuseks 1920kg 1cm vuugi korral ja 1948kg 0,5cm vuugi korral. Tegin kiirustades vea ja jätsin ahju sisse lõõrid tegemata. Kolle ja lõõrid moodustavad ahju mahust 35%, seega õige tulemus on 1920x0,65=1248kg/m3. Ja maksimaalne küttekogus vastavalt 12,8kg.
Kütmise küsimus
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1533
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 100 korda
- On tänatud: 49 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Treig »
Kusjuures pööningul on juba kiht rullvilla, aga see on pandud vast 7-10 aastat tagasi. Tolmune ja keegi on ka seal peal kõndinud kohati. Olen ise ka seda meelt, et ilmselt lae kaudu läheb palju sooja ära, aga ma ei tea, kas tuleks sellele vanale rullvillale paar kihti uut otsa panna või lihtsalt vana asemele uus kiht.
Ahju kavatsen lasta uue teha mingi hetk, sest vaatamata mu raskele õppisteekonnale mulle ahiküte siiski meeldib. Pliidi asemele tahaks küll midagi muud. Samas eks ole näha mis ma paari kuu pärast ütlen
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 593
- Liitunud: 18 Mär 2013, 18:44
- On tänanud: 17 korda
- On tänatud: 31 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas ahjuke »
Las avatud uksega hakkab kütus ikka korralikult põlema ja siis uks irvakile.Tean palju koldeid mis suletud tuhaluugi uksega ei hakkagi kütus põlema,uks lahti ja siis toimib hääste.Treig kirjutas: ↑02 Jaan 2022, 16:42Kas kohe algul peale süütamist tõmban välimuise ukse ka koomale või lasen enne brikettidel heleda leegiga põlema minna?
Ja kui välimine uks on koomal, mis värvi peab leek olema? Ma olen siiamaani jälginud seda, et leek olgu ikka nii helekollane kui võimalik ja olen tähele pannud, et nii kui ukse koomale panen, läheb leek tumekollaseks ja võtab isegi punaseid toone sisse. Kas see on ok?
Ma ise ahju ei küta,kuigi toas olemas,kütan keskütte pliiti halgudega ja katelt saepuruga.Ma jälgin rohkem seda mis katusel korastnast väljub.ilus hall või läbipaistev(virvendus) toss on ok.
- Hiid
- Ehituspenskar
- Postitusi: 4311
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
- Asukoht: Tartu
- On tänanud: 96 korda
- On tänatud: 81 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Hiid »
See kehtib ahju kohta, millel on korralik tõmme.
-
- Ehitusguru
- Postitusi: 988
- Liitunud: 16 Jaan 2021, 22:47
- On tänanud: 7 korda
- On tänatud: 33 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Ac457765 »
Ühe kortermaja viimase korruse korteriga kogemus, kus oli ka mingi õhuke vana rullvilla kiht, aga ma ei ole kindel kas 50 või 100 mm (pigem panustaks 50 peale). Peale u. 40 cm puistevilla panemist (vana vill jäi alla alles) langes küttekulu sel korteril 30%.Treig kirjutas: ↑02 Jaan 2022, 17:28Kusjuures pööningul on juba kiht rullvilla, aga see on pandud vast 7-10 aastat tagasi. Tolmune ja keegi on ka seal peal kõndinud kohati. Olen ise ka seda meelt, et ilmselt lae kaudu läheb palju sooja ära, aga ma ei tea, kas tuleks sellele vanale rullvillale paar kihti uut otsa panna või lihtsalt vana asemele uus kiht.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 199
- Liitunud: 05 Sept 2008, 21:58
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 27 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Õhuke »
Herr Kaminahi, tuleb tunnistada, et sinu mälu on tunduvalt parem, päeva käes peaks küll ka õhk värskem olema
...ainult endale
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 199
- Liitunud: 05 Sept 2008, 21:58
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 27 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Õhuke »
Kui juba vill seal olemas siis vaata asja selle pilguga kuidas tuul pööningul toimetab. Kas tuulekastist pääseb villa sisse? Kui ja -siis päästab esialgu kasvõi villa ehituspapiga katmine. Muidugi ega paksem vill ka kahjuks ei tule. Ajutised lahendused küll aga tuba tuleb soojaks saada, vähemalt natukenegi sojemaks. Mis sul seinasoojustuseks on?
Sry, läheb teemapealkirjast pikalt mööda aga ei saa ju KF puutassimisega ennast ületöötada.
...ainult endale
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Treig »
Aitäh muret tundmast õnneks töö mulle meeldib, külmavõitu tuba siiski vähem. Seinad on paberite järgi “Nõmme seinad”:
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas misvärkon »
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 473
- Liitunud: 03 Sept 2019, 16:51
- On tänanud: 4 korda
- On tänatud: 29 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas elektron »
Kui juba puuhalud võtta on, soovitan briketi üldse ära unustada, eriti veel umbkoldega ahjus.
Paned ühe peenema halu risti kolde põhja, et puud tuha sees ei oleks ja siis laod kolde puid täis - süütad pealt süütekuubikuga. Ahju välimise ukse jätad irvakile, täpselt nii nagu siin juba korduvalt on öeldud. Kui tunned, et ühest ahjutäiest jääb väheks, siis võid järgmine kord kütmise ajal peale mõned halud juurde visata, kohe kui koldes selleks ruumi on tekkinud.
Brikett vajab kütmiseks eritingimusi - millegipärast müüjad sellest midagi ei räägi. Vabalthingavasse ahju ma seda vabatahtlikult küll ei paneks, minu jaoks läbitud etapp.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2006
- Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
- On tänanud: 80 korda
- On tänatud: 80 korda
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 110
- Liitunud: 11 Juul 2017, 13:17
- On tänanud: 1 kord
- On tänatud: 3 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas timmuat »
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas K-ahjur »
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Treig »
Peale kütmist olid ahju kõige kuumemad kohad 75,2C ja 64,8C. Kui ma enne kütsin ahju “soojaks”, siis nüüd võin küll öelda, et seekord läks ikka korralikult soojaks. Nüüd mitu tundi hiljem püsivad ahju kuumemate kohale temperatuurid kusagil 60C kandis ja soojemas toas on 22,4C sooja.
Seega kindlasti ahjukütmise tehnikat oli vaja parandada (aitäh kõigile nõuandjatele) ja nüüd siis mõtlen tõsiselt lisarullvillakihtide peale lakas. Termokaamera mõte käis ka endal peast läbi.
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas xil »
Õhukuivas puidus on tarbimisaine niiskus umbes 20 %, absoluutne niiskus 25 %. Puitbriketil 7%..9%.
12% niiskuse erinevus vähendab sama tarbimisaine korral kütteväärtust 12,2%.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 199
- Liitunud: 05 Sept 2008, 21:58
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 27 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Õhuke »
Kogu seltskond, kes kõneleb puitbriketi kahjulikusest saada kukele või pipramaale, sinu valikul. Vahet pole, puu on puu lihtsalt koguse peab rehkendama väiksema. See paanika ja hala briketi kahjulikuse ümber on tekkinud 80'nendatel, kui Vineerivabrik hakkas teda valmistama. Loomulikult ei arvestatud õigete kogustega ja köeti mõned ahjud lõhki. Nüüd hea mäluga vennad leelotavad siiamaani. Võid uskuda, mul on eelnevast elust nii 25 aastane kogemus sellega kütmisest. Nüüd omad puud ja penskar peab üldfüüsilist ka tegema.
...ainult endale
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2006
- Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
- On tänanud: 80 korda
- On tänatud: 80 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas aero »
Ega see termoliit ka päris tasuta kätte ei tule. Kui juba panemiseks läheb, ma paneks puistevilla. Efekt hoopis teine.
-
- Ehitusguru
- Postitusi: 988
- Liitunud: 16 Jaan 2021, 22:47
- On tänanud: 7 korda
- On tänatud: 33 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Ac457765 »
See ongi "praktiliselt sama" võrreldes sellega nagu tihti arvatakse/kardetakse, et brikett annab ikka palju rohkem sooja seda peab tunduvalt vähem panema. See vahe ei ole isegi käega väga hästi mõõdetav/aru saadav, kas paned 20 kg või 17,5 kg. Mahuühiku kohta tuleb tõesti suur vahe.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 5039
- Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
- On tänanud: 99 korda
- On tänatud: 248 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas ping »
Niiskuse suurenemisega puidus mitte ei vähene "kütuse kütteväärtus" vaid "väheneb antud kütuse antud koldes põletamise" kasutegur.
Katlamajades põletatakse hakkepuitu niiskusega kuni 50% ja kui kütus on liiga kuiv, siis pritsitakse kütusele vett, sest need kolded on projekteeritud põletama niisket kütust.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 199
- Liitunud: 05 Sept 2008, 21:58
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 27 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Õhuke »
Tegelikult võib sinna tühjusesse panna ka palja saepuru , ilma lubjata. Ilmselgelt kõige odavam. Või eksin? Tegu siiski ilmselgelt ajutise lahendusega kuni õhtune mõttetegevus toob tulemuse ja eur piltide kogus on vastavusse viidud soovitud tulemusega. Kuna õhtuse lehelugemise asendustegevus toob tõe päevavalgele. Soojustada tuleb kogu tare, seega ei tea me momendil kas on plaanis teha seda seestpoolt (rahvas elab sees, vähe keeruline) lüües kahe tollise laua vahe lagedaks ja asendades selle mingi soojustusega. Või tehes seda väljast lüües minema seal ilmselgelt olemasoleva välisvoodri selle taga oleva laudise ja termoliidi/saepuru. Muidugi ei saa ära unustada ka fakti, et olemasolevale seinapaksusele lisandub sõltuvalt uuest soojustusest 15 kuni 25 cm siis seespoolt soojustusel veel üks takistus. Ruumi toas kipub kolepalju kaduma minema.
Olen viimase10 aasta jooksul toimetanud mitme samasuguse tarega ja julgen väita, et kõige odavam on nendest buldooseriga läbi sõita ja alustada puhtalt lehelt. Tegu on 60 aasta tüüpprojektiga millele ei ole mõistlikult võimalik midagi juurde ehitada ega teda ka mõislikult ümber ehitada. Aga on kuhi paraku segavaid faktoreid, näiteks: Eur tähistusega piltide vähesus ja mis mitte vähetähtis tare emotsionaalne pärand on peamised. Lisaks kuhi muid pisemaid.
Läks natuke lappama foorumi alateema ja posti enda suhtes. Pole ju ahjudega otseselt seotud aga kui soojustusega ei tegele siis pajuvitstest onnis pole ka mõtet ahjundust arendada. Aitab lõkkest küll.
...ainult endale
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1533
- Liitunud: 24 Sept 2014, 19:26
- On tänanud: 100 korda
- On tänatud: 49 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Panen ka oma lappava allkirja alla.
Kiskusin sellise tare seinad seestpoolt lahti ja 13 cm saepuru vajutnud soojustuse asendasin 5 cm eps pluss 20 cm villa. Loomulikult ka põrandad ja laed ja aknad uksed.
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas xil »
Selle arvamuse taga oli tõenäoliselt kaasasündinud tarkus, vaevalt, et ükski vähegi soliidsem väljaanne sellise väitega välja tuleks.ping kirjutas: ↑03 Jaan 2022, 17:23Niiskuse suurenemisega puidus mitte ei vähene "kütuse kütteväärtus" vaid "väheneb antud kütuse antud koldes põletamise" kasutegur.
..
Näide:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y
"Raiejäätmete niiskusesisaldusest sõltub otseselt ka kütteväärtus. Niiskusesisalduse ja
kütteväärtuse suhe on näha joonisel 6."
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2698
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas motamees »
Kui kaasasündinud tarkusest rääkida, siis olen ise näinud, kui sepp niisutas kivisütt. Vana mees es teadnud keemiast midagi. Tuli pidi aga niisutades parem olema.
Võta siis mõni tark raamat ja vaata, mis ained tekivad vee aurustumisel. Valgusta ka meid, kuidas vesinik ja hapnik põlemist parendavad.
Tel 5o9279o
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas Jaanus2 »
Re: Kütmise küsimus
Lugemata postitus Postitas xil »
Vee lagunemisel kulub samuti energiat nagu vee aurustumisel ja vesiniku põlemisel eraldub samuti energiat nagu auru kondenseerumisel - pole põhimõttelist vahet.Jaanus2 kirjutas: ↑04 Jaan 2022, 12:08 Vee aurustumisel ei teki otseselt midagi, ainult energiat kulub ja seetõttu väheneb kaaluühiku kütteväärtus. Küll laguneb vesi 1000 kraadi kandis vesinikuks ja hapnikuks ja võib põlemist soodustada, eriti kui on üleliigset soojust (see lagunemine neelab omakorda soojust enne) - sellepärast võis seppadel veest kasu olla. Kaasaegsetel kütteseadmetel kondenseeritakse suitsugaasis olev vesi ja saadakse see enne aurumisele kulunud energia uuesti kätte, seetõttu polegi märja hakkpuiduga kütmisel mingit vahet. Kui pole nii kaasaegne seade, siis kulub sama soojushulga saamiseks lihtsalt rohkem kütust, kui see on niiskem.
Kusjuures mitte 1000 kraadi, vaid 2200C..3000C juures, kui veeaurust on saanud plasma. Ja kui keegi oskab välja pakkuda, kuidas plasma olekus lagunev H ja O2 eraldada, st selle protsessi abil vesinikku toota, siis peaks ta endale suuremat sorti kapi hankima, kuhu patendi müümisel saadavad miljonid eurod ära mahuksid. Kuni 1960-ndateni seda isegi uuriti, siis loobuti.
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring